Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2008. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-29384
Tsiviilasi
OÜ Saaremaa Raadio hagi TÜ Oma Saar vastu kaubamärgile omandiõiguse tunnustamiseks, kaubamärgi jagamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks ja keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02. oktoobri 2007. a. vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Saaremaa Raadio apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2008. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Saaremaa Raadio (registrikood 10372926, asukoht Komandandi 1 Kuressaare), esindaja Andres Tamm; TÜ Oma Saar (registrikood 10083085, asukoht Tallinna 4 Kuressaare), esindaja Ants Nõmper
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 02. oktoobri 2007. a. vaheotsus OÜ Saaremaa Raadio hagis TÜ Oma Saar vastu kaubamärgile omandiõiguse tunnustamiseks, kaubamärgi jagamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks ja keelamiseks ning saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 17.09.1999 ostu-müügilepingu, millega hageja omandas kostjalt ajalehe „Oma Saar“ väljaandmise õiguse, nime ja tellijad. Kostja kohustus viie aasta jooksul mitte välja andma ajalehte Saare maakonna jaoks. Kostja loovutas müügilepinguga hagejale kaubamärgi klassis 16 kaupade „ajalehed“ suhtes, kuid ei esitanud Patendiametile avaldust riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris kandemuudatuse tegemiseks. Kannet tuleb pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.
2.17.08.2006 avaldas kostja hagejale, et ta keelab alates 06.10.2006 hagejal kaubamärgi „Oma Saar“ kasutamise. Avalduse kohaselt andis kostja litsentsilepinguga tasu eest hagejale õiguse kasutada viie aasta jooksul (kuni 17.09.2004) viimase poolt ajalehe väljaandmisel kostjale kuuluvat kaubamärki. Litsentsilepingu kohta registrisse märget ei tehtud.
3.Eeltoodu põhjal palus hageja tunnustada tema omandiõigust kaubamärgile „Oma Saar“ (registreeringu number 21325) kaubamärgiklassis 16 „ajalehed”, tunnustada kostja kohustust esitada Patendiametile, tulenevalt hagejaga 18.09.1998 sõlmitud ostu-müügilepingust, avaldus kaubamärgi „Oma Saar“ registreeringu jagamiseks kaheks registreeringuks, nii, et hagejale kuuluks registreering kaubamärgile „Oma Saar“ klassis 16 kaupade „ajalehed“ suhtes ning kohustada kostjat lõpetama hageja õigusi rikkuv tegevus, mis seisneb Saare Maakonnas ajalehe „Oma Saar“ väljaandmises ja hoiduma edaspidi kaubamärgi „Oma Saar“ kaubamärgiklassis 16 kaupade „ajalehed“ kasutamisest ilma hageja nõusolekuta.
4.Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja nõuded on aegunud. Hagi tugineb 17.09.1999 lepingule. Kuna vaidlusalune kaubamärk on registreeritud kostja nimele, ei ole hageja kaubamärki omandanud. Hageja nõuded omandiõiguse tunnustamiseks ja kaubamärgi jagamiseks on tehingust tulenevad nõuded. Ilma tehingust tulenevate nõuete rahuldamiseta ei saa rahuldada hageja nõuet tema kui väidetava kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks.
6.Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt kehtiva TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega möödus vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 01.07.2005. Hagi esitati 31.10.2006, st pärast aegumistähtaja möödumist. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus kohaldas aegumist, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja õigus esitatud nõuetele tekkis hagi aluseks oleva ostu-müügilepingu sõlmimisega 17.09.1999. Nimetatud lepinguga omandas hageja õiguse nõuda kostjalt kaubamärgi „Oma Saar“ jagamist, eraldatud osa klass 16 kaup „ajalehed“ kandmist registrisse iseseisva osana ja sellega omandiõiguse üleandmist hagejale.
8.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepinguga anti hagejale üle kaubamärgi osa omandiõigus. Tehingu ajal kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsioon nägi ette kaubamärgi juriidilise staatuse muutmisel kande tegemise registris, ilma milleta ei olnud mõeldav 2(4)
kaubamärgiomaniku õiguste kaitse. Et hageja ei omandanud omandiõigust vaidlusalusele kaubamärgile, tõendab asjaolu, et registri järgi on kaubamärgi omanikuks endiselt kostja (tlk 123).
9.27.10.2006 keeldus Patendiamet hageja avalduse alusel kaubamärgi võõrandamise kohta registrikande tegemisest, kuna kaubamärgi omandi üleminek ei olnud tõendatud (tlk183).
10.Tsiviilasjas nr 2-06-15921, OÜ Saaremaa Raadio hagis TÜ Oma Saar vastu võla nõudes, eeldas hageja, et nõude rahuldamise korral on kohtuotsust võimalik täita selliselt, et hageja omandab võla katteks kostjale kuuluva kaubamärgi „Oma Saar“. Seega veel septembris 2006 tunnistas hageja kostja omandiõigust vaidlusalusele kaubamärgile.
11.Tegemist on tehingust tulenevate nõuetega. Hageja nõuded kaubamärgi jagamiseks ja eraldatud osa hageja omandina registreerimiseks muutusid sissenõutavaks tehingu tegemisest 17.09.1999. Kokkulepe ei sisaldanud kostja kohustusi nõuete täitmiseks ega tähtaegu, mis annaks aluse nõuete sissenõutavaks muutumise hilisemast ajast. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. 01.07.2002 jõustunud TsÜS §146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, seega lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt ja kohaldada tuleb kolme aastast aegumistähtaega, mida arvestatakse alates 01.07.2002. Eeltoodust tulenevalt möödus vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 01.07.2005. Hagi esitati 31.10.2006, st pärast aegumistähtaja möödumist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus arvestas ebaõigesti aegumise alguse momendiks 17.09.1999. TsÜS § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja kasutas ostetud kaubamärki heauskselt kuni 17.08.2006, mil kostja teatas, et tema on kaubamärgi omanik ning keelab hagejal selle kasutamise alates 01.09.2006. Seega algas aegumise kulgemine alates 17.08.2006. Hagejal ei olnud põhjust varem nõuda kaubamärgi jagamist, kuna tal oli võimalik oma omandit vabalt kasutada.
13.Kuna kehtiva KaMS § 18 lg 3 näeb ette omandiõiguse ülemineku selle kaubamärgiregistrisse kandmisest, saaks aegumistähtaja algust kaubamärgi jagamise osas sätestada KaMS uue redaktsiooni kehtima hakkamisest 01.05.2004.
14.TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Hageja oli pärast kaubamärgi omandamist õigustatud nõudma kostjalt, et viimane hoiduks võõrandatud kaubamärgi kasutamisest. 17.08.2006 kirjaga andis kostja hagejale teada, et ta hakkab võõrandatud kaubamärki kasutama. Seega algas nõude aegumine kohustuse rikkumisest 17.08.2006 ning nõue ei olnud 31.10.2006 aegunud.
15.Pooltevaheline leping ja poolte hilisemad teod sätestasid kaubamärgi omandiõiguse ülemineku müüjalt ostjale ning selle registreerimata jätmine ei võta ostjalt kaubamärgi omandiõigust. Kohtu seisukoht, et kaubamärgi omandamine lähtub selle registreerimisest, on väär. Kaubamärgi omandiõigus läks üle ostjale lepingu sõlmimisest. VÕSRS §-st 2 tulenevalt kohaldub pooltevahelisele tehingule vana KaMS redaktsioon. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KaMS kohaselt ei olnud kaubamärgi omandiõiguse tekkimine seotud selle registreerimisega kaubamärgiregistris.
16.Tegemist on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõudega. TsÜS § 155 lg-st 1 tulenevalt on nõude aegumistähtaeg 30 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Kui kohus leiab, et 3(4)
tegemist on tehingust tuleneva nõudega, muutus nõue sissenõutavaks kas 01.05.2004, mil hageja pidi teada saama kaubamärgi osa omandamise registreerimise kohustusest või 17.08.2006, millise päevani hageja kaubamärki heauskselt kasutas. Hagi ei ole aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu vaheotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Kehtivas õiguses sätestab aegumise mõiste TsÜS § 142 lg 1, mis näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nimetatud sätte sisu juures on oluline tähele panna, et aegumisele alluvad ainult nõudeõigused, mitte absoluutsed õigused ega kujundusõigused.
20.Hageja on esitanud kokku kolm nõuet. Esimene nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele, millega hageja palub tunnustada tema omandiõigust kaubamärgile „Oma Saar“ (registreeringu number 21325) kaubamärgiklassis 16 „ajalehed”. Õigus kaubamärgile on mittemateriaalse hüve valitsemisõigus, mis kuulub absoluutsete subjektiivsete õiguste hulka ning annab loa kaubamärgi kui vaimse loomingu ainukasutamiseks ja -realiseerimiseks (KaMS § 3 ja § 4 lg-d 1 ja 2). Sellise õiguse tunnustamise nõude näol on tegemist tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 tähenduses, ning see ei allu aegumisele. Hageja esimene nõue piirdub kaubamärgi omandiõiguse kui absoluutse subjektiivse õiguse olemasolu või puudumise tuvastamisega ning selle eesmärk on tuua selgust hageja ja kaubamärgi mitte hageja ja kostja vahelisse õigussuhtesse. Omandiõiguse tunnustamise nõuet ei tohi segi ajada omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõudega (TsÜS § 155). Erinevus seisneb siin selles, et omand ei aegu, küll aga aegub omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue kolmanda isiku suhtes. See tähendab, et kolmas isik võib aegumise saabudes omandi objekti väljaandmisest keelduda, kuid ta ei saa seeläbi omanikuks.
21.Hageja kahe ülejäänud nõude maksmapandavus ehk võimalus tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus registris kaubamärgi kande muutmiseks ning kohustada kostjat lõpetama hageja õigusi rikkuv tegevus kaubamärgi kasutamisel sõltub sellest, mida kohus kaubamärgi kuuluvuse ehk hageja esimese nõude suhtes otsustab. Kuna enne kaubamärgi kuuluvuse selgeks tegemist ei ole põhjust võtta seisukohta kaubamärgi omandiõiguse registreerimise või kaitse küsimuste suhtes, ei pea ringkonnakohus menetluse praegust staadiumit silmas pidades vajalikuks võtta seisukohta ka nimetatud nõuete aegumisele allumise osas.
22.Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.