Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluse käik

Tsiviilasi nr 2-08-843 11.01.2008.a. esitas hageja kohtule hagi, milles palus kostjalt regressi korras vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 4400 krooni. Hagiavalduse kohaselt tunnistati kostja süüdi 24.09.2007.a. Tallinna Linnakohtu otsusega selles, et ta pani toime FS tahtliku tapmise. Tallinna Pensioniameti 05.03.2007.a. otsusega nr 138 maksti VS ohvriabi seaduse (OAS) § -de 10 ja 13 alusel ohvrimatustega seotud kulutuste hüvitamiseks 4400 krooni. OAS § 31 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus üle riigile. 25.01.2008.a. kostja poolt kohtule saadetud vastuses kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagi esitatud nõudes. Ta ei soovi enda ärakuulamist, vastuhagi esitada ei soovi, samuti arvab kostja, et on võimalik antud asi lahendada kompromissiga so. hüvitama igakuiselt vabatahtlikult 50 krooni, võimalusel ka rohkem. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. OAS § 7 lg 1 alusel makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallaohvritele hüvitist. OAS § 8 lg 1 p 1 kohaselt mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 4400.- krooni. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab menetluskulud hageja ise, kui kostja ei ole omakäitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta ja hagimaterjalid saadetud kostjale edasiandmiseks 15.01.2008.a. XXX Vanglasse. Kostja vastus on kohtusse laekunud 25.01.2008.a. ja vastuses on kostja koheselt hagi õigeks võtnud ja hagi tunnistanud. Kriminaalmenetluses ei ole tsiviilhagi esitatud ja seega leiab kohus, et kostja ei ole andud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, hagejale on olnud teada ka kostja asukoht ja ei nähtu, et kostja oleks ennast varjanud või ei ole hagi tunnistanud.

Tsiviilasi nr 2-08-843 Kuigi käesoleva otsusega hagi rahuldatakse ja otsus on tehtud kostja kahjuks, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.