Tsiviilasi nr.2-07-2641
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-2641
Tsiviilasi
AS X hagi J. R. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 38 379,08 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x ) Hageja volitatud esindaja : S K Kostja : J. R. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: sissekirjutusjärgne x; tegelik alaline viibimiskoht teadmata) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi J. R. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. R. (is.kood xxxxxxxxxxx ) võlgnevus seisuga 05.01.2007.a. kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend viis krooni 08 senti (38 379,08) ja viivis alates 06.01.2007.a kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28 .01.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 19.08.2004.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse V kaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx, mis oli seotud kostja limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 500 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 12.kuupäeval. Lepingu 5.4. kohaselt kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks kostja arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha ja tähtpäevaks tasumata summalt on hagejal õigus nõuda viivist lepingu p. 5.6. kohaselt vastavalt hageja hinnakirjale. 21.03.2006.a. sulges hageja seoses võlgnevusega kostja kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 16.11.2004.a. sõlmis hageja kostjaga käenduseta väikelaenu lepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.12.2006.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval summas 896,48 krooni. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.10.2005.a. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. 05.01.2007.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja eest kokku 38 379,08 krooni, millest laenulepingust nr xx-xxxxx tulenev võlgnevus on kokku 5 610,13 krooni ja laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenev võlgnevus on kokku 32 768,95
2 (4)
krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingute järgi võlgnevus kokku 38 379,08 krooni. Menetluse käik Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 22.10.2007.a. ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.8-9, 17-18/ on tõendatud, et 19.08.2004.a. ja 16.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel laenulepingud nr xx-xxxxxx-xx ja xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Hageja väidab, et kostja jäi laenusummade ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse mõlema laenulepinguga. Materiaalõiguslik regulatsioon
3 (4)
“Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega /tl.11-12,22-24/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingutes nimetatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 05.01.2007.a. kogusummas 38 379,08 krooni ja viivis alates 06.01.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 28.01.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.