Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

12.10.2006 pöördus telefoni teel hageja poole Jaak Napritson ning tutvustas ennast OÜ Kavari Suurtalu uue juhatuse liikmena ning teatas, et OÜ Kavari Suurtalu osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega on hageja kutsutud OÜ Kavari Suurtalu juhatuse liikme kohalt tagasi. OÜ Kavari Suurtalu osanike 11.10.2006 erakorralise otsuse protokolli, millega on Aivar Ild kutsutud tagasi juhatuse liikme ametikohalt, sai hageja kätte 19.10.2006.a. Vastavalt OÜ Kavari Suurtalu põhikirjale kutsutakse erakorraline koosolek kokku juhataja algatusel, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Vastavalt põhikirjale tuleb nõue erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks esitada juhatajale kirjalikult koos arutusele tulevate küsimuste äranäitamisega. Juhataja peab koosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul arvates nõude esitamise päevast. Kui juhataja ei kutsu koosolekut kokku ühe kuu jooksul arvates osanike nõude saamisest, on osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Kuna Kavari Suurtalu ei ole teatanud hagejale üldkoosoleku toimumisest, siis on hageja arvates tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob kaasa erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. OÜ Kavari Suurtalu tegevust tuleb käsitleda hea usu põhimõtte vastase ehk pahatahtliku käitumisena. Hageja palus tuvastada OÜ Kavari Suurtalu osanike 11.10.2006 erakorralise üldkoosoleku kõigi protokolliliste otsuste tühisus, s.h. punkt 3 hageja juhatusest tagasikutsumise ning Jaak Napritsoni uueks juhatuse liikmeks valimise kohta. 24.11.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejale laekunud 31.10.2006 hääletusprotokoll (protokoll I) ja 09.11.2006 hääletusprotokoll (protokoll II). Protokollist I nähtus, et osaühingu osanikud on otsustanud kinnitada osaühingu 11.10.2006 otsust, millega kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi ja valiti uueks juhatuse liikmeks Jaak Napritson. Protokollist II nähtus, et osaühingu osanikud on otsustanud võõrandada osaühingule kuuluva veisekarja. Hageja ei ole saatnud juhatuse liikmena ühelegi osaühingu osanikule ühtki otsuse eelnõu ning hagejale ei ole enne protokolli II saamist esitatud ühtki otsuse eelnõu osaühingule kuuluva veisekarja võõrandamise kohta, ehkki protokollis II on märgitud, et alates 25.10.2006 on edastatud kõigile osaühingu osanikele vastav eelnõu. Hageja on seisukohal, et kostja tegevust tuleb käsitleda 31.10.2006 ning 09.11.2006 osanike otsuste vastuvõtmisel hea usu põhimõtte ja heade kommete vastase ehk pahatahtliku käitumisena, kuna osanike 11.10.2006 koosoleku kokkukutsumisest ei teatatud kõigile osanikele, koosolekut ei kutsunud kokku juhatus, osanikel puudusid õiguslikud alused oma 31.10.2006 otsusega kinnitada osanike tühist 11.10.2006 otsust ning 09.11.2006 otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Kostja hagi ei tunnistanud. 31.08.2006 esitas kostja OÜ Kavari Suurtalu osanik V. Hohlov, kellele kuulub ligikaudu 30,97 % ehk üle 1/10 OÜ Kavari Suurtalu osakapitalist, vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 3 hagejale nõude erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks. V. Hohlov saatis sellekohase avalduse hagejale tema OÜ Kavari Suurtalu osanike nimekirjas märgitud elukoha aadressil ning teise eksemplari samuti tähitud kirjaga OÜ Kavari Suurtalu kontorisse. Kirjade vastuvõtmist kinnitavad Eesti Posti kinnituskirjad. Kuna hageja ei kutsunud koosolekut kokku ühe kuu jooksul, saatis V. Hohlov 02.10.2006 hagejale tähitud kirjaga kutse erakorralisel üldkoosolekul osalemiseks hageja osanike nimekirjas toodud aadressile. Kostja OÜ Kavari Suurtalu osanike erakorraline üldkoosolek toimus 11.10.2006. Koosolekust võttis osa 6 osanikku, kelle häältega oli esindatud ligikaudu 64,08% osakapitalist ja seega oli koosolek otsustusvõimeline. 2(6)

Alates 19.10.2006 edastati kõigile kostja OÜ Kavari Suurtalu osanikele otsuse eelnõu, millega sooviti, et osanikud kinnitaksid teistkordselt 11.10.2006 osanike otsust. 11.10.2006 otsuse eelnõu edastamine tehti ülesandeks AS-le Falck Lääne-Eesti, kellel see ei õnnestunud. Lõpuks õnnestus Jaak Napritsonil leppida hagejaga kokku kohtumine, kuhu kutsuti ka AS Falck Lääne-Eesti turvatöötaja ning lõpuks õnnestus ka hagejale üle anda eelpoolnimetatud otsuse eelnõu. 11.10.2006 vastu võetud otsust, millega kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi hageja ning valiti uueks juhatuse liikmeks Jaak Napritson, kinnitasid 7-st osanikust 6 osanikku, kellele kuulub 582,5 häält. Hageja, kellele kuulub 326,5 häält, ei teavitanud, kas ta on otsuse poolt või vastu. Lähtudes ÄS § 174 lg 2 sätetest loeti 11.10.2006 toimunud OÜ Kavari Suurtalu erakorralisel koosolekul vastu võetud otsus 31.10.2006 teistkordselt kinnitatuks. Järgnevalt võeti osanike poolt vastu veel üks otsus koosolekut kokku kutsumata, sedakorda ettevõttele kuuluva veisekarja võõrandamise kohta. Otsuse eelnõu edastati alates 25.10.2006 kõigile kostja OÜ Kavari Suurtalu osanikele posti teel, oma otsusest pidid osanikud kirjalikult teavitama hiljemalt 1. novembriks 2006. Nimetatud otsuse eelnõud kinnitasid jällegi 7-st osanikust 6. Ka nimetatud otsus loeti ÄS § 174 lg 2 alusel vastu võetuks. Maakohtu otsus Pärnu Maakohtu 06.07.2007 otsusega rahuldati hagi osaliselt, s.o. tuvastati OÜ Kavari Suurtalu osanike 09.11.2006 protokollilise otsuse tühisus, jäeti rahuldamata hageja nõuded 11.10.2006 ja 31.10.2006 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks, ning jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastavalt ÄS § 171 lg 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Antud juhul oli hageja ainukene juhatuse liige ja ta oleks pidanud seda tegema, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 osakapitali omavad osanikud. V. Hohlov oli osanik suuremas määras kui 1/10 osakapitalist, mistõttu ta oli õigustatud hagejale sellist nõudmist esitama. AS Eesti Post tähtkirjade kviitungitega on tõendanud, et hagejale on saadetud nii koju kui töökoha aadressil vastavasisuline nõue. Pärast seaduses (ÄS § 171 lg 3) sätestatud ühekuulise tähtaja möödumist ja nähes, et hageja ei kavatse üldkoosolekut kokku kutsuda, saatis kostja osanik V. Hohlov ise osanikele kutse erakorralisele üldkoosolekule. Kutse saatmine hageja osanike nimekirjas märgitud aadressil üheksa päeva enne koosolekut on piisav, täitmaks ÄS § 172 lg 1 viimase lause nõudeid. Seega 11.10.2006 osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud ei seaduse ega põhikirja nõudeid, rääkimata heade kommete rikkumisest, koosolekul vastuvõetud otsused on õiguspärased. ÄS § 173 lg 1 kohaselt on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saadab juhatus nimetatud otsuse eelnõue kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul peab osanik esitama oma kirjaliku seisukoha. Hagejale oli otsuse eelnõu kätte toimetatud ja kuigi ta jättis oma seisukoha teatamata, ei seganud see teistel osanikel vastavat otsust vastu võtmast. On tõendatud, et hageja sai nimetatud otsuse eelnõu kätte. 31.10.2006 protokollilise otsuse vastuvõtmisel ei tuvastatud mingeid seaduse ega põhikirja rikkumisi. Kostja ei ole suutnud tõendada hageja teavitamist 09.11.2006.a otsuse eelnõust ja seega ei olnud tagatud hageja õigus suurima osanikuna osaleda äriühingule olulise juhtimisotsuse vastuvõtmisel. Kostja väited hageja teadlikkusest otsuse eelnõust ja selle tahtlikust ignoreerimisest jäid paljasõnaliseks. Seega oli 09.11.2006 otsus veisekarja võõrandamise 3(6)

kohta tühine ÄS § 1771lg 1 mõttes, kuna selle tegemisel rikuti ÄS § 173 lg 2 sätteid ja kohtule ei ole veenvalt tõendatud, et hageja osanikuna otsuse suhtes üldse oma seisukohta väljendada sai. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 06.07.2007 otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, kuna on eiranud TsMS § 238 lg 1 ja 2 sätteid. Asjas puuduvad tõendid, mis asjakohaselt kinnitaksid, et apellant on kätte saanud V. H poolt saadetud tähtkirja osanike koosoleku kokkukutsumise avaldusega. Vaatamata apellandi vastuväitele rahuldas maakohus kostja taotluse väidetavalt apellandile saadetud ja tema poolt vastuvõtmata jäetud „avamata kirja" kui asitõendi vastuvõtmiseks, vaatamata sellele, et kostja ei motiveerinud nimetatud tõendi asjakohasust. Maakohtul ei olnud aluseid rahuldada kostja taotlusi V. H ja H. l tunnistajana kohtusse kutsumiseks ja ülekuulamiseks. Vastavalt Äriseadustiku 20. peatüki sätetele peab osanike koosoleku kokkukutsumise ning läbiviimise menetlus olema vormistatud kirjalikult, mistõttu ei saa vastavaid asjaolusid tõendada tunnistajate ütlustega, vaid üksnes kirjalike asjakohaste tõenditega. Apellant on veendunud, et OÜ Kavari Suurtalu pahatahtliku käitumisega on rikutud tema ÄS §-dest 168 ja 180 tulenevaid õigusi. Samuti on OÜ Kavari Suurtalu rikkunud ÄS § 154, mille kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on OÜ Kavari Suurtalu üldkoosolekul vastuvõetud otsused käsitatavad tehingutena, millele on kohaldavad TsÜS 5. peatüki sätted. Seega, kuna apellandile ei ole esitatud osanike poolt koosoleku kokkukutsumise avaldust (nõuet) ja apellandile ei ole teatatud osanike koosoleku toimumisest, siis on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob kaasa osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Apellant peab vajalikuks osundada, et osaühingu teiste osanike ignorantsus ja vaenulikkus apellandi suhtes sai alguse pärast apellandi venna K.Ii õnnetut hukkumist, kes toetas apellandi plaane uuendada OÜ Kavari Suurtalu toomist. Pärast K.Ii surma asusid teised osanikud tegutsema apellandi seljataga selge äratuntava sooviga tõmmata mis tahes hinna ja vahenditega ettevõttest raha välja ilma, et apellant sellest teada saaks. Soovist ignoreerida ja kahjustada apellanti on alust arvata, et raamatupidaja J. L ja kohaliku postikandetöötaja isiklikust sõprusvahekorrast tulenevalt ei saa olla tõesed Eesti Post AS mis tahes kirjalikud kinnitused väidetavalt Aivar Ildile postisaadetiste üle andmise kohta. Apellant ei saa vestlust H. Iga kuidagi kinnitada, kuna seda pole kunagi toimunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 4(6)

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebus põhineb väidetele mitteasjakohaste tõendite vastuvõtmises ja tõendite ebaõigest hindamisest maakohtu poolt. Kaebuses väidetakse, et maakohus rikkus TsMS § 238 lg.1 ja 2 sätteid. Apellant peab siinkohal silmas, et maakohus tugines järeldusteni jõudmisel selles, et hagejale saadeti nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kirjalik teade erakorralise üldkoosoleku (11.10.2006)toimumise kohta, muuhulgas ka asitõendi (avamata ümbrikus olnud ja tagastatud tähtkiri) vaatlusele ja tunnistajate J.L ja H.I ütlustele. Apellant leiab, et nimetatud tõendid ei olnud lubatavad, kuivõrd ÄS 20. peatükis sätestatu kohaselt peab osanike koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise menetlus olema vormistatud kirjalikult. Antud juhul kostja ei vaidlustagi seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõue, teade üldkoosoleku kokkukutsumisest ja üldkoosoleku otsuse eelnõu pidi esitatama kirjalikus vormis. Kostja vastuväidete kohaselt saadeti kirjalikus vormis nimetatud nõue, teade ja otsuse eelnõu hageja osanike nimekirjas näidatud aadressil ja hageja oli üldkoosolekutest õigeaegselt teavitatud ning ta oli neist teadlik. Hageja väidete kohaselt ei ole ta nõuet, teadet ja otsuse eelnõu kätte saanud ja ta ei olnud osanike üldkoosolekutele kutsutud ega neist teadlik. Maakohus tuvastas tõendite, sealhulgas postikviitungitega, tagasisaadetud tähtkirja vaatlusega ja tunnistajate ütlustega, et kirjalik nõue, teade ja otsuse eelnõu hagejale saadeti, seda tehti tähtaegselt ja otsuste vastuvõtmisel oli järgitud põhikirja ja äriseadustikus sätestatud korda. Kuivõrd hageja tugines väitele, et ta ei olnud üldkoosolekutest ja teatest teavitatud, ning et tähtkirja ärasaatmine ei tõenda selle sisu ehk mis ümbrikus oli, siis oli kostjal õigus esitada nende väidete ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid, sealhulgas asitõendit avamata ja tagastatud tähtkirja ja tunnistajate ütluste näol. Kui apellant peab tõendite lubamatuse väites silmas seda, et kättesaamist saab tõendada vaid kirjalike tõenditega, s.o. hageja allkirjaga, siis nimetatud väide ei ole õige ega ka asjakohane. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et seaduse kohaselt on nõuded täidetud nõude, teate ja otsuse eelnõu ärasaatmisega juhatuse liikmele ja osanikele tema osanike nimekirjas märgitud aadressile. Nagu maakohus viitega Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-6-03 õigesti märkis, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks kutse kättesaamata jäämine põhjusel, et osanik ei saa seda oma osanike nimekirja kantud aadressilt kätte. Osanik kannab ise koosoleku kutse jt. dokumentide kohaletoimetamise riski läbi oma õige aadressi osanike nimekirjas äranäitamise. Tunnistajana üle kuulatud V. H ütlustele ei ole maakohus tuginenud. Mis puutub kaebuse väidetesse teiste osanike meelemuutusest ja vaenulikkusest tema suhtes pärast tema venna surma, siis see ei ole asjakohane: kohtu pädevusse ei kuulu osaühingu osanike tahte või hagejasse suhtumise muutmine. Asitõendina vaadeldud tagastatud tähtkirja sisu järgi on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale saadetud tähtkirjas oli V. H kutse 11.10.2006 toimuvale kostja üldkoosolekule koos päevakorra äranäitamisega. Asjaolu, et samasisulise kirja koopias (toimiku lk.39) on 5(6)

üks koma puudu ja V. H allkiri paikneb sellel teisiti kui tähtkirjas oleval kutsel, tähtsust ei oma, kuivõrd tegemist on koopiaga. Tähtkirjas olnud kutse aga originaal.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.