Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja sõlmis kostjaga 12.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0605305/95st laenusummaga 69 000 krooni intressimääraga 25,05 % aastas, igakuuliste tagasimaksetega. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 02.02.2007 krediidilepingu kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kostja ei täitnud ei lepingust ega ka kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Hageja meeldetuletuskirjadele 02.04.2007 ja 03.05.2007 kostja ei vastanud. Kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus 06.06.2007 jäi samuti vastuseta. 27.06.2007 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud võlga tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 138 000 krooni, millest 69 000 krooni on põhivõlg, 10 854.34 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 102.74 krooni on viivis, 13 800 krooni on leppetrahv, 300 krooni on lepingu muutmise tasu, 900 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 36 042.92 krooni on kahjuhüvitis. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega, milles on hoiatus tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta, 28.12.2007 isiklikult vastu võtnud, kuid ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, kokkuleppega, võlateatistega, lepingu ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses nõutud võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitisega summas 138 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.