Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-05-24898 (endine number 2/276-27020/05)

Tsiviilasi

KÜ hagi IM’e vastu 5880,61 krooni saamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

kostja IM (isikukood XXX elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

Kinnitada KÜja IM’e vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud

KÜ esitas 09.05.2005.a Tallinna Linnakohtule hagi IMe vastu, milles palus välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse 3849,41 krooni ja tekitatud kahju hüvitamiseks 900,10 krooni, kokku 4749,51 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Tallinna Linnakohtu 21.10.2005.a määrusega jäeti hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.12.2005.a määrusega Tallinna Linnakohtu 21.10.2005.a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. 09.03.2006.a esitas kostja täiendava vastuse. Vastuses palus kostja kohaldada tasaarvestust, kuna pooltel on teineteise vastu nõuded. Tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 900,10 krooni palus kostja jätta rahuldamata. 28.06.2006.a avalduses suurendas hageja nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse 4980,51 krooni ja tekitatud kahju hüvitamiseks 900,10 krooni, kokku 5880,61 krooni. Pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud, et kui menetlus lõpetatakse kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Hageja palus tagastada pool riigilõivust. Hageja tasus 07.05.2005.a riigilõivu 420 krooni, Riigilõiv on tasutud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber XXXXXXXXXX. lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt riigilõiv tagastada summas 210 krooni. Ühtlasi märgib kohus, et tulenevalt , kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.