2-17-11956/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Xxxx esitas 10.08.2017 avalduse Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pärijad saanud pärimismenetluse käigus teadlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ning on loobunud pärandist. Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas Xxxx(surnud xxxx) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 31.08.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 4303,83 euro ulatuses ning vara 19,41 euro väärtuses. Varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetus kujunes välja 2017. a seoses Xxxx surmaga xxxx. Kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri hinnangul on vaja pankrotimenetluses viia läbi kinketehingu õiguslik analüüs, tuvastamaks kinkelepingu tagasivõitmist. Nimelt kinkis Xxxx(surnud xxxx) 12.08.2014.a. Xxxxkinnisasja registrinumbriga xxxx, pindalaga 1201 m2, koos sellel asuva suvilaga, aadressiga Xxxx. Kinkelepingus on kinnistu väärtuseks märgitud 45 000 eurot. Kirjeldatud tehingul on PankrS § 111 lg-s 2 sätestatud kinkelepingu tagasivõitmise tunnused. Kuna Xxxx(surnud xxxx) pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1900 eurot. Kui nimetatud summat deposiiti ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et Xxxx (surnud xxxx) pärandvara suuruseks on 19,41 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 4303,83 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et Xxxx (surnud xxxx) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Xxxx (surnud xxxx) pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on tuvastanud ühe võimaliku tagasivõitmisele kuuluva tehingu, kuid see vajab täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 04.09.2017 määrusega Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 11.09.2017 Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1900 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna Xxxx(surnud xxxx) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 508,80 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 66,44 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Xxxx(surnud xxxx) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 32,40 eurot (sh käibemaks) ja vajalikud kulutused summas 66,44 eurot (sh käibemaks) välja Xxxx(surnud xxxx) pärandvarast.