2-07-25717
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-25717
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi xxx avaldus Aktsiaseltsi xxx (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende
avalduse läbivaatamine -
avaldaja: aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
esindajad -
avaldaja lepinguline esindaja: Kauro Anton
-
puudutatud
isik:
18.03.2003.a;
Aktsiaselts
xxx
(kustutatud
registrikood
xxx;
viimane
registrijärgne asukoha-aadress xxx)
13.07.2007.a saabus Harju Maakohtule aktsiaseltsi xxx avaldus, milles palutakse otsustada aktsiaseltsi xxx (kustutatud 18.03.2003.a; registrikood xxx; edaspidi AS xxx) täiendav likvideerimine ja määrata uueks likvideerijaks Andres Kees. Avaldusele on lisatud ka Andres Keesi vastavasisuline nõusolek. Avalduse kohaselt kanti AS xxx äriregistrisse 23.03.1998.a. Seisuga 05.01.2000.a oli AS xxx aktsionäride nimekirjas ainuaktsionäriks avaldaja (toonase ärinimega aktsiaselts xxx). 05.01.2000.a otsustas ainuaktsionär äriseadustiku (ÄS) § 364 p-le 1 toetudes AS-i xxx lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise. Juhindudes ÄS § 369 lg-st 1 otsustas aktsionär määrata aktsiaseltsi likvideerijaks juhataja Evelin Kõlu. 01.03.2001.a tegi Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi kindlaks, et 27.12.2000.a esitatud avaldus AS xxx registrist kustutamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Lähtudes eeltoodust, tegi kohtunikuabi AS xxx kohta äriregistri B-osa registrikaardile kustutamiskande. Avalduse kohaselt on pärast AS xxx äriregistrist kustutamist selgunud, et vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, milleks on vajalik kohtu poolt aktsiaseltsi likvideerija õiguste ennistamine või uue likvideerija määramine. Nimelt on selgunud, et AS xxx ei ole likvideerimismenetluse käigus kõiki varasid AS-ile xxx üle andnud, s.h on üle andmata hüpoteegipidaja õigused seonduvalt kinnistutega registriosa numbritega 234102 ja 752704. Avalduses esitatud taotluste õigusliku alusena on avaldaja osundanud ÄS § 381 lg-le 2. 07.09.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 09.01.2008.a kuulas kohus ära avaldaja ja xxx esindaja Kauro Anton ́i ning likvideerija kandidaadi Andres Keesi. Andres Kees selgitas kohtule, et endine likvideerija xxx ei soovi likvideerimist jätkata, tal on käesoleval ajal uus ametikoht. Hüpoteegid jäid eelmise likvideerija poolt tähelepanuta inimliku eksituse tõttu. Andres Kees kinnitas, et ta ei soovi likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude kindlaksmääramist kohtu poolt. xxx esindaja Kauro Anton kinnitas, et esindatav ei soovi likvideerijana jätkata.
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt ÄS § 2 lg-le 3 tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Sisuliselt sama tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg-st 1. ÄS § 368 kohaselt toimub aktsiaseltsi lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas ÄS § 372 lg-ga 2 lõpetavad likvideerijad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist (ÄS § 381 lg 1). ÄS § 381 lg 2 näeb ette, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 475 lg-le 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka sama paragrahvi esimeses lõikes nimetamata asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
Asja materjalidest nähtuvalt kanti AS xxx äriregistrisse 23.03.1998.a. 05.01.2000.a võttis avaldaja AS-i xxx ainuaktsionärina ÄS § 364 p 1 alusel vastu otsuse aktsiaselts lõpetada ning alustada likvideerimismenetlust. ÄS § 369 lg 1 alusel määrati likvideerijaks aktsiaseltsi juhataja Evelin Kõlu. 02.03.2001.a kustutati AS xxx äriregistrist (esimest korda). 08.10.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/32-6106/01 on Tallinna Linnakohus rahuldanud ÄS § 381 lg-st 2 juhindudes avaldaja (toonase ärinimega Aktsiaselts xxx) avalduse AS xxx likvideerija õiguste ennistamiseks ning ennistanud xxx õigused likvideerijana. Nimetatud kohtuotsus jõustus 08.11.2001.a ning AS xxx kanti uuesti äriregistrisse (likvideeritava äriühinguna). 18.03.2003.a kustutati AS xxx äriregistrist teist korda. Kohtule esitatud avalduse lisadest nähtuvalt on AS LF Finants kantud kinnistusraamatu registriosadesse nr 234102 ja nr 752704 hüpoteegipidajana. Järelikult on registrist kustutatud aktsiaseltsil jäänud jaotamata vara ning vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud. Kohtu hinnangul ei saa jääda kestma olukord, kus kinnistusraamatusse on kinnisasjaõiguse omanikuna kantud õigusvõimetu isik (registrist kustutatud äriühing). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ÄS § 381 lg-st 2, asub kohus seisukohale, et esineb vajadus AS-i xxx täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Samuti on kohtu hinnangul võimalik avaldus rahuldada uue likvideerija määramise taotlust puudutavas osas. Likvideerija kandidaat Andres Kees on andnud nõusoleku likvideerija kohustuste täitmiseks. Andres Kees vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 369 lg-tes 1 ja 2 ning § 308 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus AS-i xxx likvideerijaks Andres Keesi. Kohus ei määra kindlaks likvideerija Andres Keesi tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusest lähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega AS-ile xxx (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 371 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta AS xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.