Ärakiri
Viru Maakohus
Kohus Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Otsuse tegemise aeg ja 18.jaanuar 2008. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu
koht Tsiviilasja number
2-07-33927
Eesti Vabariigi hagi LääneLääne-Viru Maavalitsuse kaudu R V i vastu kohustise täitmise nõudes, maa ostuostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu järgse järelmaksu võla 52 920 krooni, intressi 2 646 krooni ja viivise 26 560 krooni ja 60 senti nõudes, kokku 82 126 krooni ja 60 senti sissenõudmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik, asukoht Lossi plats 1a, Tallinn, esindaja Lääne-Viru Maavanem U T , asukoht Lääneesindajad Viru Maavalitsus, reg. kood 70004714, Kreutzwaldi 5, Rakvere 44314, Lääne-Virumaa, volitatud esindaja jurist-nõunik H L . Kostja: R V , isikukood xxxx, elukoht xxxx . Tsiviilasi
Kohtuistungi Kohtuistungi
toimumise 15.01.2008.a.
aeg Istungil osalesid Resolutsioon:
hageja esindaja ja kostja
Rahuldada Eesti Vabariigi hagi R V ’i vastu tervikuna. Välja mõista R V ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 86 86 254 (kaheksakümmend kuus kuus tuhat kakssada kakssada viiskümmend viiskümmend neli) neli) krooni ja 70 70 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista välja R V ’ilt kohtukuluna kohtukuluna riigilõivu riigilõivu katteks riigituludesse 3 000 (kolm (kolm tuhat) tuhat) krooni. krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 18.01.2008.a.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu ja kostja sõlmisid 13.10.1999.a. lihtkirjaliku maa ostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille objektiks oli 49,91 ha suurune Ivaski maaüksus asukohaga LääneVirumaa Rägavere vald Kõrma küla. Lepinguobjekti maksumuseks oli 653 748 krooni, millest enne lepingu sõlmimist oli tasutud 65 748 krooni. Lepingu p.-des 3.2. ja 3.3. lepiti kokku, et ülejäänud summa maatüki eest tasub ostja ositimaksetena 50 aasta jooksul kindlatel tähtaegadel arvestusega 11 760 krooni aastas. Intressiks lepiti 5% maksetähtajal tasumisele kuuluvast summast ja viivise suuruseks 0,05% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Maatüki kohta on avatud kinnistusregistriosa nr. 1219031, mille IV jakku on kantud hüpoteek summas 588 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kostja pole oma järelmaksukohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu seisuga 10.07.2007.a. on kostja võlgnevus hagejale kokku 82 126 krooni ja 60 senti, millest järelmaks 52 920 krooni, intress 2 646 krooni ja viivise võlgnevus 26 560 krooni ja 60 senti. Hageja palub kostjalt võlgnevus kokku summas 82 126 krooni ja 60 senti välja mõista. Hagi on esitatud VVS § 44 1 lg. 1, MaaRS §-de 22 2 lg. 1, 23 lg. 5 3 , TSK §-de 163, 173 lg. 1, VÕS § 100, § 101 lg. 1 p. 1, § 108 lg. 1, § 113 ning VÕSRS §-de 11 ja 12 lg. 1 ja 2 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 24.09.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et 2007.a. märtsikuus kinnitati ja kuulutati ka Riigi Teatajas vääriselupaikade lepingute tegemisest. Kostja kinnistu mets oli kinnistut ostes tulundusmets, mis algul muudeti kotkapesa, hiljem lendorava kaitsealaks. Kostja pole saanud riigiga lepingut sõlmida, sest keskkonnaministeeriumil pole veel litsentseeritud hindajat. Kui on võimalik leping sõlmida, siis soovib kostja, et lepingu alusel riigi poolt makstav summa läheks kõik hüpoteegi maksmiseks. III. Asja kohtulik arutelu. arutelu Hageja esindaja kohtuistungil esitab kirjaliku avalduse nõude suurendamiseks, kuna möödunud on ka 2008.a. esimese makse tähtaeg. Avalduses palub hageja kostjalt hagiavalduses esitatud alustel välja mõista kokku 93 791 krooni ja 80 senti, millest seisuga 10.01.2008.a. põhivõlg 58 800 krooni, intressivõlg 2 940 krooni ja viivise võlg 32 051 krooni ja 80 senti. Hageja esindaja tunnistab, et pole vaidlust selle üle, et kostja on riigiga sõlminud lepingu, kuid riigilt selle lepingu raames saadav summa ei tähenda, et see antakse hüpoteegi katteks. Järelikult tuleb lähtuda olemasolevast võlaõiguslikust lepingust ja võlgnevus kostjalt välja mõista. Hageja esindaja möönab, et viivisesumma arvestus ei ole vastavuses põhivõla summaga.
Kostja kohtuistungil on hagiga nõus põhinõudes ja intresside nõudes ning osaliselt viivise nõudes. Kostja selgitab, et ostis maa maatulundusmaana, kuid loodushoiu huvides ta enam maalt tulu ei saa, sest metsa ei raiuta, sinna ei või isegi traktoriga minna. Kuna riik on omapoolselt maa müügitingimusi muutnud, siis ei ole põhjendatud sellisel määral viivist nõuda. Viivis on tekkinud selletõttu, et riigiga ei ole õnnestunud kahe aasta jooksul lepingut sõlmida, alles 2007.a. detsembrikuu lõpus. Kostja lubab hakata võlgnevust tasuma kohe, kui vastav summa riigilt laekub. Tähtaeg on jaanuarikuu viimane päev. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Leping poolte vahel on sõlmitud 13.10.1999.a. Tegemist on kestvuslepinguga. VÕSRS § 11 kohaselt võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg. 1 kohaselt enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. TsÜS-s ja VÕS-s sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 222 kohaselt, kui võlgnik ei täitnud kohustist või ei täitnud seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kostja pole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Alates 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Maareformiseaduse § 23 lg. 53 kohaselt täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas maa erastamise korraldaja, kelleks vastavalt sama seaduse §-le 222 on maavanem. Kohus leidis, et hagi kuulub hageja poolt hagis märgitud asjaoludel rahuldamisele. Kostja viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise leping käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma. See leping sätestab isikliku kasutusõiguse sisuks õigustatud isiku õiguse kasutada kasutusõiguse ala vääriselupaiga kaitse korraldamiseks ning et Eesti Vabariik õigustatud isikuna tasub omanikule metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude ja täiendavate kulude hüvitamiseks 637 992 krooni võrdsetes osades kahekümne aasta jooksul. Kuidas ja millal omanik hüvitisena saadavaid summasid kasutab, on omaniku otsustada. Viidatud lepinguga ei ole pooltevahelist võlaõiguslikku lepingut muudetud. Kuna asja kohtuliku arutelu tulemusena hageja muutis viivisena arvestatud summat, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse katteks kokku 86 254 krooni ja 70 senti, millest järelmaksu katteks 58 800 krooni, intresside katteks 2 940 krooni ja viiviste katteks 24 514 krooni ja 70 senti. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt
menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. RLS § 22 lg. 2 p. 6 alusel on maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas riigilõivu tasumisest vabastatud. Järelikult tuleb hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv RLS lisa 1 järgi summas 3 000 krooni kohtukuluna kostjalt välja mõista riigituludesse, sest TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas TSK §-de 173-174, § 222, VÕS § 101 lg. 1 p. 1, § 108, 113. MRS
§ 22 , § 23 lg. 53 sätteid ning juhindus TsMS §-de 147, 162, 440-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 21. veebruaril 2008.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.