Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja sõlmis kostjaga 30.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0712962/96st laenusummaga 60 000 krooni intressimääraga 29,29 % aastas, igakuuliste tagasimaksetega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja meeldetuletuskirjadele 08.05.2007 ja 04.06.2007 vastas kostja 2300 krooni tasumisega 23.05.2007, millest hageja arvestas 100 krooni võla sissenõudmise kulude katteks, 71.50 krooni tagastamata krediidisumma katteks ning 2128.50 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus 05.07.2007 jäi vastuseta. 01.08.2007 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud võlga tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 118 000 krooni, millest 59 928.50 krooni on põhivõlg, 6 951.59 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 709.38 krooni on viivis, 11 985.70 krooni on leppetrahv, 700 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 32 724.83 krooni on kahjuhüvitis. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega, milles on hoiatus tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta, 21.12.2007 isiklikult vastu võtnud, kuid ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses nõutud võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitisega summas 118 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.