2-07-22210
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-22210
Tsiviilasi
U.T. ’i hagi M.J. ’i vastu 30 600,00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
hageja U.T. kostja M.J.
muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. U.T. võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole antud juhul kohtule ettenähtud ajal vastanud, mistõttu teeb kohus tsiviilasjas nr 2-07-22210 tagaseljaotsuse. Hageja ei esitanud hagis viited õigusnormidele ja jättis poolte vahel oleva lepingulise suhte õiguslikult kindlaks määramata. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe tuleb kindlaks määrata kohtul. Kostja võttis lepinguga endale kohustuse teostada teatud kindlaksmääratud aja jooksul hageja vannitoas ja WC-s remonti. Poolte tahe ja kostja tegevus oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamiseks ettemääratud ajal. Sellest järeldub, et sõmisid VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu. Toimikumaterjalidest nähtub, et lepingus kokkulepitud töid teostas kostja osaliselt, ebakvaliteetselt või ei teostanud üldse. Kaheksast märgitud tööst jäid täielikult teostamata neli. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama kokkulepitud tingimustele. Poolte vahelisest lepingust tuleneb, et kostja pidi tööd tegema „kvaliteetselt“. Tegemist on üldsõnalise määranguga, milles üles näidatud tahe vastab VÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise
kvaliteedi nõudele. Vastavalt nimetatud normile tuleb kohustus täita, kui lepingust ei tulene teisiti, vähemalt keskmise kvaliteediga. Toimiku materjalidest selgub, et enamus töid teostati mittetäielikult või selliste vigadega, mis vajasid hilisemat ümbertegemist. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Osaliselt, ebakvaliteetsemalt, kui on kokkulepitud ja üldse tegemata jäetud töö suhtes ei saa väita, et sellisel tööl oleks kokkulepitud omadused. Hagi materjalidest on näha, et hageja on korduvalt proovinud kostjaga kontakti saada, et leppida kokku tööde lõpetamise aeg. Kostja ei ole aga kokkulepetest kinni pidanud või ei ole hageja kostjat kätte saanud. VÕS § 647 kohaselt loetakse töövõtjapoolseks oluliseks töövõtulepingu rikkumiseks muuhulgas ka seda, kui töövõtja keeldub õigustamatult töid parandamast. Antud juhul tuleb tõdeda, et kostja on oluliselt rikkunud töövõtulepingu tingimusi. Lisaks on hageja andnud ka kostjale VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks. Hageja nõuab hagiavalduses tagasi raha, mida ta maksis kostjale töötasuks ja materjalide eest. Hageja tahet tuleb tõlgendada lepingust taganemisena, kuna hageja ei soovi edaspidist lepingu täitmist kostja poolt. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi, on olemas VÕS § 116 lgs 1 sätestatud eeldused lepingust taganemiseks. VÕS § 189 lg 1 kohaselt tuleb tagastada kostjal tagastada hagejale lepingu alusel üleantu, mille moodustab 10 000 krooni töötasu ja 11 233 krooni tööks mõeldud materjalide eest. Kuna kostja hagejale midagi üle ei andnud, ei ole vaja kostjal hagejale midagi tagasi täita. Hageja tellis ka 4 380,00 krooni eest uusi materjale kostja ebakvaliteetse töö parandamiseks. Kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud tööde tõttu ei saanud hageja enam kasutada kostja poolt paigaldatud plaate, mistõttu pidi ta need välja vahetama. Sellega tekkis hagejale kahju, mis väljendus sama materjali eest kaks korda tasumises. Nimetatud kahju peab kostja lähtuvalt VÕS § 115 lg-st 1 hüvitama. Hageja on materjalidele kulunud 11 233 krooni ja uut plaatide ostmiseks kulunud 4 380,00 krooni summa vähendanud 15 600 krooni peale. Hageja nõuab ka kostjalt 5 000 krooni lepingutingimuste rikkumise eest. Hageja tahtele vastav instituut võlaõigusseaduses on leppetrahv. VÕS § 158 lg 1 kohaselt peab leppetrahv olema ettenähtuv lepingus. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud leppetrahvis, mistõttu ei saa hageja seda kostjalt nõuda. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega U.T. ’i hagi Mart Joots’i vastu 30 600 krooni nõudes osaliselt, 25 600 krooni ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.