Tsiviilasi nr 2-07-23004
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 17.jaanuar 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ R(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi IU’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu enne etteteatamistähtaja möödumist lahkutud aja eest hüvitise saamiseks. IU’i vastuhagi OÜ R vastu tasumata lõpparve ja hüvitise saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
08.01.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungitel osalenud menetlusosalised
hageja/vastukostja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar kostja/vastuhageja esindaja IK
Kohtuotsuse resolutsioon • • • •
Hagi rahuldada. Mõista IU ́ilt välja OÜ R kasuks hüvitis suuruses 9846.00 (üheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) krooni. Jätta vastuhagi rahuldamata. OÜ R menetluskulud jäävad IU ́i kanda. IU ́i menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagi osas Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.2006 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt töötas IU (edaspidi kostja/vastuhageja) OÜ-s R(edaspidi hageja/vastukostja) ehitusosakonna trassitöölisena. 15.02.2007 esitas kostja/vastuhageja hagejale/vastukostjale avalduse, mille kohaselt palus ta ennast töölt vabastada alates 19.02.2007. Lähtudes töölepingu seaduse (TLS) §
79 lg-st 1 vabastas hageja/vastukostja kostja/vastuhageja töölt alates 19.03.2007. Kuigi tööleping ei olnud lõppenud, jättis kostja/vastuhageja omavoliliselt ja töölepingu tingimusi rikkudes alates 19.02.2007 üldse tööle tulemata. Seega puudus kostja/vastuhageja ilma õigusliku aluseta töölt 18 tööpäeva (19.02. – 15.03.2007). Vastavalt hageja/vastukostja raamatupidamise andmetele oli kostja/vastuhageja päevapalga suuruseks 547.00 krooni. Hagejal/vastukostjal on tulenevalt TLS § 84 lg-st 2 õigus nõuda kostjalt/vastuhagejalt hüvitist. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja kostjalt/vastuhagejalt välja mõista hüvitis summas 9 846.00 krooni ja menetluskulud jätta kostja/vastuhageja kanda. 14.11.2007 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas hageja/vastukostja esindaja, et hageja/vastukostja lõpetas töölepingu 18.03.2007. Vastuhagi hageja/vastukostja ei tunnista. Kostja/vastuhageja nõue ei ole faktiliselt ega ka juriidiliselt põhjendatud. Hageja/vastukostja on kostjale/vastuhagejale välja maksnud lõpparve vastavalt seadusele. Kostja/vastuhageja on segi ajanud keskmise palga ja selle arvutamise korra ning puhkusetasu ja selle arvutamise korra. Ühe päeva puhkusetasu ei ole võrdne ühe päeva keskmise palgaga. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja jätta vastuhagi rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste ning seisukoha juurde vastuhagi osas. II Kostja/vastuhageja nõue ja põhjendused ning seisukoht hagi osas Kostja/vastuhageja hagi ei tunnista. Kostja/vastuhageja esitas 15.02.2007 hagejale/vastukostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 19.02.2007. TLS § 79 lg-s 1 sätestatud ühe kuuline ette teavituse aeg ei ole tööandjale kohustuslik nõue, s t tööandjal on õigus, juhul kui töötaja avaldab selleks soovi, lõpetada tööleping enne ühekuulise etteteavitustähtaja möödumist. Vastava nõusoleku hageja/vastukostja kostjale/vastuhagejale suuliselt avalduse üleandmisel ka andis ning jättis kostjale/vastuhagejale oma keeldumisest või mittenõustumisest avalduses sisalduvaga kirjalikult esitamata, rikkudes sellega TLS § 72 lg 1 nõudeid. Hageja/vastukostja ei teavitanud kostjat/vastuhagejat ka suuliselt või mingil muul arusaadaval viisil töölepingu lõpetamise suhtes seisukoha muutmisest, et kostja/vastuhageja oleks saanud käituda õiguspäraselt. Juhul, kui kostjal ei olekski olnud õigust lahkuda töölepingu lõppemisel töölt 19.02.2007, siis TLS § 79 lg 1 mõistes kohustunuks kostja/vastuhageja hageja/vastukostja juures töötama vaid kuni 15.03.2007, see on 4 päeva vähem, kui hageja/vastukostja nõue sisaldab. Seega on hageja/vastukostja nõue vastolus seadusega ja ka seetõttu ei kuulu rahuldamisele. Samuti on kostja/vastuhageja seisukohal, et hageja/vastukostja nõue on aegunud. Nimelt juhindudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-st 2 ja § 7 lg-st 1 oleks hageja/vastukostja, leides, et tema õigusi on rikutud, pidanud esitama vastavasisulise avalduse töövaidluskomisjonile või kohtule hiljemalt 15.03.2007. Hageja/vastukostja aga esitas nimetatud avalduse alles 10.04.2007, seega 26 päeva hiljem. Eeltoodu alusel palub kostja/vastuhageja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja/vastukostja kanda. Vastuhagiavalduse kohaselt lõpetasid pooled nende vahel sõlmitud töölepingu 18.03.2007. Pooled leppisid kirjalikult kokku, et kostjale/vastuhagejale makstakse saamata jäänud puhkuse päeva raha 14 kalendripäeva eest. Hageja/vastukostja tasus 19.03.2007 kostja/vastuhageja arveldusarvele 4 694.00 krooni, selgitusega „Lõpparve“. Kostja/vastuhageja keskmine päevaraha on 547.00 krooni (bruto). Hageja/vastukostja ei ole lõpparvest mahaarvamisi teinud. Seega pidanuks hageja/vastukostja kostjale/vastuhagejale lõpparvena arvestama 7 658.00 krooni, millest pidanuks kostja/vastuhageja netona saama hoopis 6 257.94 krooni. Seega on hageja/vastukostja jätnud kostjale/vastuhagejale tasumata 1 563.00 krooni. Tulenevalt TLS § 119 lg-st 2 on kostjal/vastuhagejal õigus saada lõpparve kinnipidamise eest hüvitist. Eeltoodu alusel palub kostja/vastuhageja hagejalt/vastukostjalt välja mõista lõpparve summas 1 563.00 krooni ja hüvitis summas 10 940.00 krooni ning jätta menetluskulud hageja/vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja/vastuhageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste ning seisukoha juurde hagi osas. Kostja/vastuhageja esindaja selgitas, et vastuhagi on suunatud tasaarveldusele.
III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid, sealhulgas Raplamaa Töövaidluskomisjoni asjas nr 9.09-02/784-07 kogutuid, kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, vastuhagi rahuldamiseks aga alus puudub.
Eeltoodust tulenevalt on seega asjaolu, kas tööandja oli nõus töötaja avalduses soovitud töölepingu lõpetamise kuupäevaga ja kas pooled saavutasid vastavasisulise kokkuleppe, tõendamiseks esitatud hageja poolt kaks TsMS § 229 mõttes tõendit --- dokumentaalset tõendit -- tööandja poolt viseeritud töötaja avaldus ja mõlema poole poolt 18.03.2007 allkirjastatud töölepingu lisa nr 2 lõpetamise kohta. Nimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et pooled ei saavutanud kokkulepet töölepingu lõpetamiseks varasemalt, kui TLS § 79 lg-s 1 sätestatud mitte enne, kui ühe kuu möödumisel avalduse esitamisest. Kostja oma väite tõendamiseks ja nimetatud dokumentaalsete tõendite ümberlükkamiseks tõendeid ei esitanud. Seega leidis tõendamist, et tööandja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega enne kui ühe kuu möödumisel avalduse esitamisest (see oli alates 18.03.2007) ja kuna poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja ei ilmunud tööle alates 19.02.2007, on leidnud tõendamist alus rakendada vastavalt tööandja nõudele töötaja suhtes TLS § 84 lg-d 2. Nimetatud sätte kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Kuna kostja ei ilmunud tööle alates 19.02.2007, siis periood kuni 18.03.2007 sisaldas endas 20 tööpäeva, kuid tööandja nõuab hüvitist vaid 18 tööpäeva eest, siis tuleb endisel töötajal hüvitada oma endisele tööandjale kokku 18 x 547.00 = 9846.00 krooni.
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.