Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2008 Rapla Tsiviilasja number 2-07-48866 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Rene Loidi ja Jaanus Nuiamäe vastu 163 049,30 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Artur Maljukov, kostja Rene Loit ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xx-x), kostja Jaanus Nuiamäe (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Rene Loidilt ja Jaanus Nuiamäelt solidaarselt 163 049,30 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Rene Loit ja Jaanus Nuiamäe võivad esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja R.Loit sõlmisid 28.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601224/27kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostja R.Loidile 82 999,67 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja R.Loit kohustatud maksma hagejale intressi 25,10% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 165 778,85 kr. Krediidi kulukuse määraks kujunes 42,52% aasta kohta ja krediidi brutosummaks 249 078,52 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 02.10.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601224/27kt kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppes nr 1 kinnitas kostja R.Loit, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on lepingust tulenevad kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 246 378,52 kr, sh krediidisumma 82 811,16 kr ja intress 163 567,36 kr, millest eelnimetatud intress summas 163 567,36 kr annulleeritakse. Uueks intressimääraks lepiti kokku 25,16%. Krediidi kulukuse määraks kujunes 42,89% ja krediidi brutosummaks 246 920,85 kr. Lepingu põhitingimuste alusel
kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 02.10.2006 käenduslepingu J.Nuiamäega, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja R.Loidi vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0601224/27kt ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 331 778.- kr ning käenduse tähtajaks 01.09.2016. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjatele 16.02.2007, 20.04.2007, 18.05.2007 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad ei reageerinud hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega. Hageja saatis 15.06.2007 kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt kahe nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 05.07.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemiseavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles, nõudes kostjatelt koheselt 108 989,50 kr tasumist, millest 81 896,68 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 9286,1 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 379,34 kr leppetrahv, 27,38 kr viivis ja 1400.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt eeltoodust on hageja üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja kostja R.Loidile 82 811,16 kr krediiti. Kostja R.Loit rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 15.06.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 05.07.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitis. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 81 896,68 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1
ja 5.3 kostjatelt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9286,10 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise määraks on 25,16% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 05.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 27,38 kr. Hageja alustab viivise arvestamist alates 06.07.2007. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud järgnevalt: 06.07.2007 – 23.11.2007 7959,82 kr võrra (81 896,68x25,16%/365 päevaga x 141 päeva). Seega 23.11.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7987,20 (27,38 + 7959,82). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 16 379,34 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 9.3, käenduselepingu alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1400.- kr. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise e saamata jäänud tulu nõude summas 46 100.- kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Intressi saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 25,16% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 163 809,69 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostja poolset lepinguliste kohustute rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9286,10 kr, tasutud intress 14 471,47 kr ning leppetrahv 16 379,34 kr. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 123 672,78 kr (163 809,69 kr – 9286,10 kr – 14 471,47 kr – 16 379,34 kr), mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p-de 5.3 ja käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt välja mõista. Kahjuhüvitamise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab
lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel piiratud 331 778.- kr. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Maljukov palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 163 049,30 kr, millest 81 896,68 kr on tagastamata krediidisumma, 9286,10 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7987,20 kr viivis, 16 379,34 kr leppetrahv ning 1400.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud ning 46 100.- kr kahjuhüvitis. Kostja vastuväited Kostjad kohustusid kohtule kirjalikult vastama 14.01.2008. Nimetatud kuupäevaks kostjad kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 416 lg 3 kohaselt vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.