Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2008. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-48364
Tsiviilasi
K. OÜ hagi OÜ N. vastu 92 252 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja K. OÜ, hageja esindaja vandeadv Liina Naaber, AB Lepik & Luhaäär LAWIN, Dunkri 7, 10123, Tallinn; kostja OÜ N,
ja viivise
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 28.02.2007 müügilepingu nr 1297, mille alusel müüs kostjale kaupu kokku 92252 krooni eest. Lepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus kostja tasuma saadud kauba eest 30 kalendripäeva jooksul. Arved on kuni hagi esitamiseni tasumata. Lepingu punkti 1.3. kohaselt kohustus kostja tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,25 % tähtajaks tasumata summalt. Hageja meeldetuletusele 08.11.2007 ei ole kostja reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista 92 252 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni kohtusse ja edasi viivise 0,25 % tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja registrisse kantud asukohas Vedul Tartu maakonnas on laopidaja I. P kostjale saadetud hagimaterjalid 17.12.2007 vastu võtnud. TsMS § 323 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, st käesolevas asjas TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku seaduslikku esindajat ei saada tema äriruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud ostumüügilepinguga, arvetega ja võlanõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ostu-müügilepingu p. 1.3. kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määras 0,25 % viivitatud summalt päevas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 92 252 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni kohtusse ja viivise kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.