Tsiviilasi nr.2-07-13601
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-13601
Tsiviilasi
AS X hagi I. O. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 29886,36 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : ) Hageja volitatud esindaja : H L Kostja : I. O. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : elukoht: sissekirjutusjärgne x; tegelik alaline viibimiskoht teadmata) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi I. O. vastu täies ulatuses. Välja mõista I. O. (is.kood xxxxxxxxxxx ) võlgnevus seisuga 23.03.2007.a. kakskümmend üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus krooni 22 senti (29 886,36) ja viivis alates 23.03.2007.a kuni põhinõude (25 615,69 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (16 .01.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.11.2005.a.. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenuleping nr xx-xxxxxx-xx, summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 13.07.2008.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 13.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid summa oma arvelduskontol. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.11.2006.a. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xx-xxxxxx-xx, järgi seisuga 23.03.2007.a. võlguolevad summad kogumahus 29 886,36 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 25 615,69 krooni, intressivõlgnevus summas 2 852,67 krooni, põhiosa viivis 817,62 krooni ja leppetrahv summas 582,95 krooni ning leppetrahvi viivis 17,43 krooni. Menetluse käik Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 23.10.2007.a. ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
2 (4)
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et 21.11.2005.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenu leping nr xx-xxxxxx-xx summas 30 0000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 13.07.2008.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 13.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid oma arvelduskontol. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.11.2006.a. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega /tl.9/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.9/ on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingutes nimetatud määrast ja –tingimustest.
3 (4)
VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 23.03.2007.a. kogusummas 29 886,36 krooni ja viivis alates 23.03.2007.a. kuni põhinõude (25 615,69 krooni ) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
A.Kaldma kohtunik 16.01.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.