Võlaõigus › Muud

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse J K (endine S) vastu 2 947.- krooni soojavõla, 280.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ning 224.20 krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et J K (endine S) olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.6169 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx , omanik on jätnud tasumata J K (endine S) poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud J K (endine S) igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustus J K (endine S) võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 947.- krooni, mis on J K (endine S) poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandiseaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. J K (endine S) seda teinud ei ole ning J K (endine S) on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 947.- krooni. Palus hagi rahuldada. Menetluse kestel esitas hageja, Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad käesolevas tsiviilasjas (tl.34). Täiendava

kirjaliku seisukoha kohaselt arvestas hagisumma 2 945.- krooni sellega, et J Ka (endine S) on oma korteris, asukohaga: xxx, üle läinud elektriküttele. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud J K (endine S) arved ainult jääksoojuse eest maksmiseks 15% ulatuses kogu varem tasutud soojusenergia arve suurusest. Jääksoojusenergia tarbimise eest J K (endine S) arvete esitamisel on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus lähtunud: 1) Jõhvi Linnavolikogu 16.septembri 1998.a. määruse nr.48 „Eeskiri olemasolevate hoonete (elamute) soojusvarustuse tagamiseks elektri – ja soojusenergia üheaegsel kasutamisel“ sätetest; 2) Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud „Eksperthinnangust korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel“, mille kohaselt jääb paljukorterilises keskküttesüsteemiga elumajas üksiku korteri keskküttesüsteemist väljalülitamise korral väljalülitatud korterite edasine osalus (jääksoojuse tarbimine) kogu elumaja küttekulude tasumisel vahemikku alates 20% kuni 70% seni tasutud küttekulude summast; 3) asjaolust, et J K (endine S) poolt kohtule esitatud Osaühingu B poolt koostatud soojuskoormuse muutumise arvestusel ja küttele kuuluva jääkpinna arvestusel korteriomandi, asukohaga: xxx, kohta puudub soojuskoormuse ümberarvestuse kuupäev, aga samuti puudub Osaühingul B litsents, mis lubaks teha soojustehnilisi ümberarvestusi ning 4) asjaolust, et J K (endine S) ei tellinud õigeaegselt soojuskoormuse muutumise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse määramise kohta ekspertiisi, mille tõttu on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus arvestanud alates 20.veebruarist 2001.a., omapoolsetele arvestustele tuginedes, J K (endine S) korteriomandi, asukohaga: xxx, köetava jääkpinna suuruseks pärast elektriküttele üleminekut 7,67 m2 ehk 15% varasemast korteriomandi soojuskoormusest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.13-14) kostja, J K (endine S), vaidleb hagile vastu, hagi ei tunnista ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata, kuna J K (endine S) on oma korteris üle läinud elektriküttele. J K (endine S) selgitab kirjalikus vastuses kohtule, et soovib esitada vastuhagi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu summas 17 570.- krooni, millise summa on J K (endine S) kulutanud korteri, asukohaga: xxx, kütmiseks. Kõik kohtukulud palus J K (endine S) panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada ning J K (endine S) välja mõista jääksoojusenergia tarbimise eest alates 2001.a. veebruarist kuni 2003.a. detsembrini 2 947.- krooni, milline summa moodustub 15% soojusenergia kuludest, mida J K (endine S)

tasus enne elektriküttele üleminekut (100%). Kohtukulud palus Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja panna J K (endine S) kanda. Kostja, J K (endine S), lepinguline esindaja G K vaidles alguses kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Hiljem, kohtuistungi käigus tunnistas J K (endine S) lepinguline esindaja, G K, hagi osaliselt. G K võttis õigeks, et J K (endine S) on kohustus peale elektriküttele üleminekut võtta osa kogu paljukorterilise elumaja küttekuludest st tasuda kaudselt tarbitud jääksoojusenergia eest. G K asus kohtuistungil seisukohale, et 15% osalus küttekulude eest tasumisel on palju. G K nõustus kohtuistungil sellega, et J K (endine S) tasub jääksoojusenergia eest vastavalt Osaühingu B arvestusele. Kõik kohtukulud palus J K (endine S) lepinguline esindaja, G K panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xx ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.23 (tl.4) Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud J K (endine S) võlaarvestusega (tl.8). Väljavõttega J K (endine S) isikukontost nr. xxx (viitenumber xxx) (tl.9), mille kohaselt võlgneb J K (endine S) Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga „30“oktoober 2002.a. tarbitud soojusenergia eest 1 056.20 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). J K (endine S) kirjaliku vastusega kohtule (tl.13-14). J K (endine S) avaldusega Aktsiaseltsile Jõhvi Linnamajandus elektriküttele ülemineku kohta (tl.15-16). A. P. E. E Aktsiaseltsi poolt koostatud korteriomandi, asukohaga: xxx, elektrivarustuse tööprojektiga 25.jaanuarist 2001.a. (tl.17-19). J K (endine S) ja Aktsiaseltsi E E vahelisi arveldusi tõendavate dokumentidega (tl.21-25). Osaühingu B poolt koostatud soojustehnilise arvestusega korteriomandile, asukohaga: xxx, uue soojuskoormuse määramiseks (tl.26-28), mille kohaselt on korteromandi, asukohaga: xxx , uueks vähendatud soojuskoormuseks 5112 vatti või köetavaks pinnaks tuleb lugeda 1,5 m2. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus täiendavate kirjalike seisukohtadega tsiviilasjas (tl.34). Väljatrükiga majandustegevuse registrist (tl.35-36), mille kohaselt on Osaühingul B lubatud tegeleda soojustehniliste tööde tegemisega, veevarustuse ja kanalisatsioonitööde tegemisega. Alates 21.aprillist 2005.a. on osaühingul lubatud tegeleda ka projekteerimistöödega, mis hõlmab endas ka soojusarvestuste tegemist. J K (endine S) võlgnevuse arvestusega (tl.37), mille kohaselt võlgneb J K (endine S) Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga 07.jaanuar 2004.a. (ajavahemik alates 2001.a. jaanuarist kuni 07.jaanuarini 2004) 2 947.- krooni tarbitud jääksoojusenergia eest. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt J K (endine S)

esitatud järgmiste arvetega: arve nr.43373 07.11.2002.a.; arve nr.63293 07.12.2002.a.; arve nr.85775 07.01.2003.a.; arve nr.111842 07.02.2003.a.; arve nr.138495 07.03.2003.a.; arve nr.165663 05.04.2003.a.; arve nr.189330 07.05.2003.a.; arve nr.215012 06.06.2003.a.; arve nr.291947 06.11.2003.a.; arve nr.295335 11.11.2003.a.; arve nr.295341 11.11.2003.a.; arve nr.315524 04.12.2003.a. ning arve nr.339563 07.01.2004.a. (tl.38-50). Fotoärakirjaga Jõhvi Linnavolikogu 16.septembri 1998.a. määrusega nr.48 kinnitatud „Eeskiri olemasolevate hoonete (elamute) soojusvarustuse tagamiseks elektri – ja soojusenergia üheaegsel kasutamisel“ p.13 sätetest (tl.51-52), mille kohaselt hoone (elamu) ümberehitamisel elektriküttele on omanikul (valdajal) kohustus taotleda senise soojusenergia ostu – müügilepingu tingimuste muutmist või lõpetamist. Kuni lepingutingimuste muutmiseni või lepingu lõpetamiseni kehtib senine soojusenergia ostu – müügileping. Fotoärakirjaga Kohtla – Järve Linnavolikogu 11.novembri 1998.a. määrusest nr.44 „Kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla – Järve linnas“(tl.5355). Fotoärakirjaga Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt antud eksperthinnanguga korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel (tl.56-62), mille kohaselt hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20%...70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest endast ja hoones valitsevatest tingimustest. 07.mail 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.64-65). G K volitusi tõendavate dokumentidega (tl.70-71). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus päringuga 31.jaanuarist 2005.a. Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumile Osaühingule B omistatud tegevuslitsentside kohta (tl.74). Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastusega 02.veebruarist 2005.a. Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus (tl.75), mille kohaselt ei ole Osaühingul B õigus teha kütte projekteerimistöid. 26.septembril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.76-78). Aktsiaseltsi Jõhvi Linnamajandus aktiga nr.1 – 14 / 803 20.veebruarist 2001.a. 05.detsembril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud

(säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Samuti pidas kohus vajalikuks rakendada Jõhvi Linnavolikogu 16.septembri 1998.a. määrusega nr.48 kinnitatud „Eeskiri olemasolevate hoonete (elamute) soojusvarustuse tagamiseks elektri – ja soojusenergia üheaegsel kasutamisel“ p.13 sätteid (tl.51-52), mille kohaselt hoone (elamu) ümberehitamisel elektriküttele on omanikul (valdajal) kohustus taotleda senise soojusenergia ostu – müügilepingu tingimuste muutmist või lõpetamist. Kuni lepingutingimuste muutmiseni või lepingu lõpetamiseni kehtib senine soojusenergia ostu – müügileping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J K (endine S) vastu on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et J K (endine S), olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on kohustatud osa võtma kogu elumaja küttekuludest 15% ulatuses varem tarbitud soojusenergia mahust. J K (endine S) esitatud arvetega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud J K (endine S) arved ainult 7,67 m2 kütmise eest (arvestades elektriküttele üleminekut), mitte aga kogu korteri kütmise eest. J K (endine S) lepinguline esindaja G K vastuväited tuleb jätta tähelepanuta, kuna tema poolt viidatud Osaühingul B ei ole kütte projekteerimistööde tegemise õigust. Samuti ei ole kostja esindaja esitanud kohtule andmeid selle kohta, et J K (endine S) on täitnud Jõhvi Linnavolikogu 16.septembri 1998.a. määrusega nr.48 kinnitatud „Eeskiri olemasolevate hoonete (elamute) soojusvarustuse tagamiseks elektri – ja soojusenergia üheaegsel kasutamisel“ p.13 sätteid (tl.51-52), mille kohaselt hoone (elamu) ümberehitamisel elektriküttele on omanikul (valdajal) kohustus taotleda senise soojusenergia ostu – müügilepingu tingimuste muutmist või lõpetamist. Kuni lepingutingimuste muutmiseni või lepingu lõpetamiseni kehtib senine soojusenergia ostu – müügileping. Kohus luges tõendatuks, et J K (endine S) ei ole õigeaegselt korrigeerinud Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus soojusenergia müügilepingut, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud mahus. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungil võttis J K (endine S) lepinguline esindaja G K õigeks asjaolu, et J K (endine S) on ka peale elektriküttele üleminekut kohustatud osa võtma kogu elumaja küttekuludest.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.