Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hageja nõue ja põhjendused

Tartu Maakohtu 02.05.2005 otsusega karistati I.P. a viie aasta pikkuse vangistusega. E.P. i tsiviilhagi jäeti sama otsusega läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et E. P tsiviilhagi kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. E.P. palub kostjalt välja mõista hageja varalise ja mittevaralise kahju katteks 100 000 krooni. I. P kuritegu seisnes sellest, et ta peksis hagejat tülide käigus korduvalt ja viskas hagejat kohvitassiga näkku, mille tagajärjel lakkas hageja nägemiselundite tegevus. E. P on käesoleval ajal seetõttu mõlemast silmast pime ja paranemise lootuseta. E. P sattus tervisekahjustuse tekkimise tõttu haiglasse ja sealt edasi hooldekodusse. I. P eluruumi jäid hageja isiklikud esemed, millega hageja ei olnud pärast vigastuste saamist võimeline midagi ette võtma. E. P hindab temal tekkinud materiaalse kahju suuruseks 60 000 krooni. Nimetatud summa võimaldaks hagejal sisustada omale tagasihoidlik eluruum, sest ta on võimeline elama väljaspool hooldekodu. Arvestades asjaolu, et kostjal puudub igasugune realiseeritav vara ning kostja maksaks hüvitust ainult töö eest saadavast sissetulekust, palub hageja kostjalt füüsilise ja hingelise valu kompenseerimiseks välja mõista 40 000 krooni. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on isiklikult 17.09.2007 vastu võtnud hagimaterjalid ja kohtumääruse. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud Tartu Maakohtu 02.05.2005 kohtuotsusega I.P. a süüdimõistmise kohta ja E.P. i tsiviilhagi kohta; arstliku ekspertiisi otsusega nr 336464E. P sügava puude määramise kohta, sest ta on pime; Tartu Hooldekodu teatisega selle kohta, et E. P on võimeline toime tulema iseseisvalt, kui ta saab kasutada sotsiaalabi toetatud teenust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 3 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse...Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on seisukohal, et 60 000 krooni ulatuses varalise kahju hüvitamine võimaldaks hagejal elada iseseisvalt väljaspool hooldekodu. Kahju hüvitamine peab võimaldama kannatanul saavutada olukord, mis oli temal enne kahju tekitamist. Mittevaraline kahju 40 000 krooni hüvitab hageja arvates tema füüsilise ja hingelise valu ning kannatused. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 100 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Hagejale antud riigipoolne menetlusabi advokaadi tasu ja kulude hüvitamise ning riigilõivu tasumisest vabastamise näol kuulub samuti sissenõudmisele kostjalt riiginõudena TsMS § 179 alusel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.