2-06-9369/9 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendus 18.04.2006 esitas R. M. Viru Maakohtusse taotluse vastavalt ITLS § 24 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. AS N. A. esitatud hagiavalduse kohaselt R. M. oli tööle võetud 28.09.2005 töölepingu nr. 13 alusel ning asus tööle autojuht-ekspediitorina. Samast ajast on töötajaga sõlmitud Täieliku individuaalse varalise vastutuse leping. Vastavalt sellele lepingule töötaja, kes töötab autojuhina, veose ekspediitori kohustuste täitmisega, mis on vahetult seotud kaupade ekspedeerimise, korrasoleku tagamise ja vedudega nii Eestisiseselt kui ja väljaspool Eestit võtab endale täieliku vaaralise vastutuse temale Tööandja poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise tagamata jätmise eest ning Tööandjale Töötaja poolt tekitatud kahju hüvitamist täiel määral. 15.11.2005 töötaja R. M. sooritas liiklusõnnetust, mille tagajärjel veoauto KAMZ reg. Nr. 745 NAB ning poolhaagis 145AT said märkimisväärseid vigastusi ning veetud kaup oli osaliselt vigastatud. Sündmuskohale oli väljakutsutud politsei ja päästeamet. Kuna liiklusõnnetuses teist poolt ei olnud ja R. M. tunnistas end liiklusõnnetuses süüdi, siis ei koostatud tema peale väärteoprotokolli. Liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimisele AS Nxxx Axxx saatis meeskonna koos veoauto ja autokraanaga kauba ülelaadimiseks ning M. juhitud veoauto kraavist väljatõstmiseks. Vastavalt esitatud kirjalikele tõenditele, AS Nxxx Axxx kulutused liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimisele moodustasid 12 829 krooni. R. M. veoautos transporditud kauba maksumus vastavalt arvele nr. 698 moodustas 67 738 krooni 30 senti. Kauba saaja keeldus kaupa vastu võtmast seisukorras nagu see ole peale liiklusõnnetust ning nõudis AS Nxxx Axxx välja kauba maksumust. AS Nxxx Axxx maksis nõutava summas kauba saajale kinni. AS Nxxx Axxx alustas otsinguid kahjustatud kaubale ostja leidmiseks. Peale mitmelt ettevõttelt pakkumise saamist, müüs AS Nxxx Axxx kaupa firmale, mis pakkus kõige kõrgemat hinda. Selle tulemusena hinnavahe kahjustamata ja kahjustatud kauba vahel on 24 052 krooni. Vastavalt esitatud dokumentidele veoauto KAMAZ reg. nr. 745 NAB remontimise kalkulatsioon moodustab 10831 krooni 65 senti ning poolhaagise reg. nr. 145 AT remontimise kalkulatsioon moodustab 19207 krooni 40 senti. Hageja palub välja mõista kostjalt 50 000 krooni töötaja poolt tööandjale tekitatud varalist kahju. Kostja vastus Oma 31.10.2007 Viru Maakohtu esitatud vastuses kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele ning põhjendab oma positsiooni järgmisega:

Hagist tuleneb, et töötaja võeti tööle 28.09.2005.a vastavalt töölepingule nr 13 ning samast ajast peale sõlmiti töötajaga täieliku varalise vastutuse leping. Antud väide ei vasta tegelikkusele. Täieliku varalise vastutuse leping sõlmiti hageja ja kostja vahel 26.09.2005.a s.t veel enne seda hetke, kui poolte vahel tekkisid töösuhted. Arvestades eelöeldut, kostja on seisukohal, et kuna töösuhete tekkimise hetkel või edaspidi töösuhete olemasolul täieliku varalise vastutuse lepingut hageja ja kostja vahel ei sõlmitud, siis töötaja vastutus kahju hüvitamise osas täieliku materiaalse vastutuse kujul puudub. Esitatud 26.09.2005.a täieliku varalise vastutuse leping hageja ja kostja vahel on tühine. Hagist tuleneb, et 15.11.2005.a pani autojuht M. toime liiklusõnnetuse teel. Selle tulemusena sai auto KAMAZ riikliku numbriga 745 NAB ja poolhaagis riiklik numbriga 145 AT, mida juhtis autojuht R. M., tunduvad vigastused. Autoga veetav kaup oli osaliselt kahjustatud. Hageja esitatud 17.11.2005.a avarii ja vigastuse aktist tuleneb, et teostati transpordivahendi margiga poolhaagis 23PP-2L-AL-18-340 riikliku numbriga 145 AT, mis tekitas 16.11.2005.a avariid, vigastust, ülevaatus. Seega jääb ebaselgeks situatsioon juhtumi kuupäevaga. Samuti puudub isiku, juhtumi oletatava süüdlase allkiri. Hageja esitatud 17.11.2005.a avarii ja vigastuse aktist tuleneb, et teostati transpordivahendi margiga KAMAZ riikliku numbriga 745 NAB, mis tekitas 17.11.2005.a kell 01.00 avariid, ülevaatus. Jällegi on ebaselge situatsioon juhtumi kuupäeva ja kellaajaga. Hageja esitatud 17.11.2005.a avarii ja vigastuse aktist tuleneb, et teostati transpordivahendi margiga poolhaagis riikliku numbriga 145 AT, mis tekitas 17.11.2005.a kell 01.00 - avariid, ülevaatus. Jällegi on ebaselge situatsioon juhtumi kuupäeva ja kellaajaga. Nagu tuleneb politseikomissar J. L. vastusest ja esitatud 15.11.2005.a auto margiga KAMAZ riikliku numbriga 745 NAB tahogrammist, juhtum toimus 15.11.2005.a kell 19:30. Hageja esitatud aktist, millel puudus kuupäev, ametiisikute B., E., M., P. ja S. allkirjadega tuleneb, et 21.novembril 2005.aastal on Rakvere linna lähedal autojuhi R. M., kes on juhtinud autot KAMAZ-5410 reg.number 745 NAB/145 AT, süül toimunud liiklusõnnetus. Jällegi on ebaselge situatsioon juhtumi kuupäeva ja kellaajaga. Mis puutub kauba osalisse kahjustusse, siis hageja esitatud arvetest veetava kauba eest maksmiseks tuleneb, et esialgselt on makstud 1 .sorti saepuruplaat 18 mm hinnaga 29,70 krooni/m2 mahus 1932,84 m2 üldsummas 57 405,35 krooni. Seda sama kaupa sama hinnaga on realiseeritud vaid mahus 1123 m2 üldsummas 33 353,10 krooni. Vahe on 24 052 krooni. Nimetatud summat nagu tuleneb hagist tahab hageja kostjalt sisse nõuda. Siinjuures on ebaselge ja tundmata 809,84 m2 kauba, mis moodustab peaaegu 42% kogu veetavast kaubast, saatus. Esitatud dokumentides oleva segaduse tõttu on võimatu kindlalt väita, et juttu on ühest ja samast juhtumist, aga kui võtta arvesse hageja esindaja ütlusi, kes väitis asja arutamise käigus, et ettevõtte juhtkonna käsul võeti riiklik number ühelt transpordivahendilt ja paigutati sama number teisele transpordivahendile, siis võib väita, et on tegemist faktide fabritseerimisega nii transpordivahendi vigastuse kui ka kauba kahjustusega seotud kahju olemasolu osas. Arvestades seda, et töötaja ja tööandja vahel ei sõlmitud täieliku varalise vastutuse lepingut, arvame, et tööandja peab tõendama töötaja süü olemasolu. Tööandja ei tõendanud töötaja süüd. Juhime omakorda kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt hageja ja kostja vahel alla kirjutatud töölepingu tingimusele punkt 2.6 töötaja tööülesandeks on: kaubavedu ja ekspedeerimine vastavalt autojuhi ning kaubaveo ja ekspedeerimise juhendile. Seoses sellega väidame, et kostjale ei tutvustatud kaubaveo ja ekspedeerimise juhendit.

Järgides töölepingu punkti 6.2, võttis tööandja endale kohustus varustada töötajat vajaliku inventari ja tehnika, materjalide ja teiste vahenditega, mis on vajalikud töötaja tööülesannete edukaks täitmiseks. Pärast seda, kui kaup oli sõidukile paigutatud, seda tuli kinnitada kostjal olemasolevate rihmadega, mida oli kuus tükki. Kõik rihmad olid kasutatud ning kaup kinnitatud nii nagu see oli võimalik. Kuid nagu selgus rihmasid oli vähe. Ja just sellepärast, et rihmade kui tööandja väljastatud inventari kogus oli ebapiisav, juhtus nii, et väikesel kiirusel võrdlemisi väikese pöörde tegemisel nihutus veetav kaup ühele poolele ning toimus transpordivahendi ümberpaiskumine. Samuti hageja pahausksuse ja käitumise mitteõiguspärasuse tõendamiseks puuduva kahju sissenõudmise katse osas esitas kostja 21.11.2005.a auto margiga KAMAZ riikliku numbriga 745 NAB kaubaveo saatelehe koopia. Arvestades TsMS § 230 lg 1, kus sätestatakse, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kostja on seisukohal, et hageja ei tõendanud temale töötaja süül tekitatud kahju ega täieliku materiaalse vastutuse olemasolu. Arvestades eeltoodut kostja palub jätta haginõuded rahuldamata. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi oma hagi juurde ning palus välja mõista kostjalt R. M. 50 000 krooni hagejale tekitatud materiaalset kahju. Tegelikult tekitatud kahju suurus on 66 919 krooni, kuid arvestades R. M. noorust ning seda et töövaidluskomisjon ei aruta asju kus kahju suurus suurem kui 50 000 krooni, ei soovi hageja kogu kahju summa kostjalt välja nõuda. Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud asjaoludega, nagu oleks saanud sama autoga peale R. M. osavõtuga liiklusõnnetust sõita ja tööd teha. Auto ja haagis olid remondikõlbmatud ning selle kohta esitas hageja kohtule järgmisi dokumente, mis tõendavad, et liiklusõnnetuse tagajärjel on auto ja haagis kasutuskõlbmatuks muutunud: 1) fotod veoautost KAMAZ, millega M. pani toime liiklusõnnetuse (t lk 75); 2) ARK tõend nr.845 veoauto KAMAZ reg nr. 745NAB 11.10.2006 registrist kustutamise kohta (t lk 69); Akt sõiduk KAMAZ reg. Nr. 745 NAB 13.10.2006 likvideerimise kohta (t lk 70); 13.10.2006 käskkiri nr. 49 veoauto KAMAZ reg. Nr. 745 NAB ettevõtte bilansist mahakandmise kohta (t lk 71). Hageja vaidles kostja seisukohale vastu milles viimane väidab, et R. M. ei olnud tutvustatud Instruktsiooni nr. 5 „Nõudeid ohutu töö tegemiseks peale- ja mahalaadimise tööde tegemisel ja konteineri- ja muude vedude teostamisel“, mis kohustab autojuhti juhul, kui kaupade pealeja mahalaadimise tööde tingimised loovad ohtu töötajatele ja sõidukile, nõudma kaupade peale- ja mahalaadimise tööde peatumist ja puuduste kõrvaldamist. ( t lk 58-63). Nimetatud instruktsioon oli tutvustatud R. M. allkirja vastu 29.09.2005 tootmisdirektori V. P. poolt. (t lk 56). Samast instruktsioonist tulenevalt oleks pidanud M. küsima tööandjalt rihmasid juurde, kui tal oli kahtlus, et kauba laadimise viis võis olla liiklemisel ohtlik sõidukile, temale ja teisele liiklejatele. Samuti sellise kahtluse tekkimisel ei tohi sellist sõidukit juhtida ka tulenevalt Liikluseeskirjadest. Kostja viib kohut eksitusse väites, et R. M. juhtis sama veoautot peale liiklusõnnetuse toimumist. Hageja seletab seda asjaoluga, et hiljem ebaseaduslikult töö tegemise huvides liiklusõnnetuses kahjustatud veoauto KAMAZ numbrimärk oli ümber pandud teise auto peale, mis oli sama värvi, kuid millel puudus tehniline ülevaatus. R. M. on sellest teadlik. Tõepoolest, hageja oma erinevate töötajate tähelepanematusest ekslikult märkinud avarii ja sõiduki vigastuse aktides avarii toimumise kuupäevaks 17.11.2005 ja 16.11.2005.

Liiklusõnnetus on tegelikult toimunud 15.11.2005. Muid liiklusõnnetusi veoautoga KAMAZ reg. Nr. 745 NAB pole toimunud. Tõepoolest, 26.09.2005 R. M. oli sõlmitud töötaja täieliku varalise vastutuse leping ning alles 28.08.2005 oli sõlmitud tööleping ning Mišin reaalselt asus tööle. Töötaja täieliku varalise vastutuse leping oli sõlmitud varem, kuna mitu päeva enne töölepingu sõlmimist M. tutvustati töötingimusi, iseloomu ja sellega kaasnevat vastutust. Kostja jäi oma seisukohtade juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Samas kostja R. M. teatas kohtuistungil, et peale liiklusõnnetuse toimumist veoauto KAMAZ reg. nr-ga omal jõus enam liikuda ei saanud. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud V. P. teatas kohtule, et M. AS-is Nxxx Axxx töötamise ajal oli ta tootmisdirektor. Kui M. oli tööle võetud, siis olid talle tutvustatud tema poolt kõik vajalikud ohutuse instruktsioonid, mille kohta M. andis oma allkirja. Liiklusõnnetuse toimumise päeval M. temaga ega juhtkonnaga ühendust ei võtnud ega teatanud et tal väidetavalt osa rihmasid puudu. Autos oli 6 rihma ja nendest oleks pidanud piisama koorma kinnitamiseks. M. oli õigus keelduda kauba veost, kui tal oli kahtlus, et kaup on valesti pealelaaditud ja kinnitatud. Kauba laadib peale kauba saatja autojuhi järelevalve all. Liiklusõnnetus toimus 15.11.2005, auto toodi baasi 17.11.2005. M. oli vaja edasi tööd tagada. AS-il Nxxx Axxx on ka teine sama marki ja värvi veoauto, millel tol hetkel puudus kehtiv ülevaatus. M. töö tagamiseks liiklusõnnetuses vigastatud autolt registreerimisnumber oli ümber pandud teisele ilma tehnoülevaatuseta auto peale. Kohtu seisukoht Kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletusi, tunnistaja ütlusi, uurinud tsiviilasja materjalides kogutud kirjalikud tõendid, kohus tuleb järeldusele, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja seisukoht, et 26.09.2005 R. M. ja AS Nxxx Axxx vahel sõlmitud Töötaja täieliku varalise vastutuse leping on tühine, kuna tollel hetkel ei olnud R. M.selle lepingu subjekt, on põhjendamata. Antud lepingu kehtivuse hindamisel on oluline tuvastada, mis oli poolte tegelik tahe selle lepingu sõlmimisel. Töötaja täieliku varalise vastutuse leping oli sõlmitud tööandaja ja isiku vahel, kellega tööandja soovis töölepingu sõlmimist ning sõlmiski lepingut 2 päeva hiljem, R. M. omalt poolt soovis asuda tööle AS-is Nxxx Axxx ning asus tööle autojuht-ekspediitorina antud ettevõttes, eelnevalt sõlminud töötaja täieliku varalise vastutuse lepingut. Kohus hindab antud asjaolu, kui töötaja täieliku varalise vastutuse lepingu jõustumist töötaja tööle vormistamisel. Töötaja täieliku varalise vastutuse leping oleks olnud jõustumata ning ei saaks omada mingeid juriidilisi tagajärgi, kui poolte vahel ei oleks järgnevalt sõlmitud töölepingut. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja oli süüdi tööandjale vara kahjustamises ning mis ulatuses vara oli kahjustatud. Tulenevalt Ida Politseiprefektuuri AS-i Nxxx Axxx saadetud vastusest 15.11.2005 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva mnt ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt ringristmikul toimus liiklusõnnetus, kus ebaõige kiiruse valiku tõttu kaldus küljele haagisega (145 AT) veoauto KAMAZ reg. nr. 745 NAB. (...) Veoauto juht Rxxx Mxxx oli kaine, juhiluba olemas, auto dokumendid korras ja inimesed vigastada ei saanud. Juht tunnistas oma süüd, et valis vale sõidukiiruse ristmikule sõitmiseks (töövaidluskomisjoni t. lk 26).

Liikluseeskirja §123 sätestab, et „juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad“. Vastavalt Liikluseeskirja § 190 „Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust“, seega liiklemisel veoautoga vastutus kiiruse õige valiku ja veose paigaldamise ja kinnitamise eest lasub täielikult autojuhil. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et 29.09.2005 R. M. oli allkirja vastu tutvustatud tema emakeeles juhend nr. 5 „Nõuded ohutu töö tagamiseks peale- ja mahalaadimise tööde tegemisel ja konteineri- ja muude vedude teostamisel“. See on tõendatud nii tunnistaja V. P. ütlustega, kui ka 29.09.2005 Tööohutuse õppe registreerimiskaardiga, kuhu R. M. on andnud oma allkirja, et tutvunud nimetatud juhendiga nr. 5 (t lk 56 – 63). Vastavalt nimetatud juhendile autojuht on kohustatud kontrollima pealelaadimise käigu, kaup peab olema ühtlaselt paigutatud veoplatsile ja peab olema kindlalt kinnitatud. Hageja ning tunnistaja V. P. väitel, juhul, kui autojuhil oleks olnud nõutavast vähem rihmasid kauba kinnitamiseks, võis autojuht veost keelduda ning nõuda täiendavat inventari koorma kinnitamiseks. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Tulenevalt eeltoodust, et autojuht liikumisel kannab vastutust õige kiiruse valiku ja veose õige paigaldamise ja kinnitamise eest, töötajat oli tööandja poolt vajalikul määral instrueeritud kaubaveo ohutuse nõuetest, tuleb kohus järeldusele, et R. M. on süüdi liiklusõnnetuse toimepanemises, millega hagejale oli tekitatud varaline kahju. Järgnevalt kohus hindab kostja poolt hagejale tekitatud kahju ulatust. R. M. veoautos transporditud kauba maksumus vastavalt arvele nr. 698 moodustas 67 738 krooni 30 senti. (Töövaidluskomisjoni toimiku lk 14).Kauba kahjustamata osa ostis Pärnu plaaditehas 39356 krooni 70 senti eest (töövaidluskomisjoni toimiku nr 15), seega kahjustatud kauba osas ASile Nxxx Axxx oli tekitatud kahju 24052 krooni (töövaidluskomisjoni t lk 17). Hageja kinnitas kohtuistungil, et kahjustatud kaup oli tervikuna pakutud R. M. realiseerimiseks, kuid kauba realiseerimisest M. keeldus, samuti ei olnud ta nõus kahju hüvitamisega kinnipidamise teel tema palgast. Alusetu on kostja väide, et kahjustatud mahus 809, 84 m2 kauba saatus on selgusetu. Tulenevalt Hageja poolt esitatud 22.11.2005 ja 02.12.2005 komisjoni aktidele (t lk 64 ja 65) osa kaubast mahus 632 m2 oli utiliseeritud prügilas ning osa kahjustatud kaupa mahus 177, 84m2 oli paigutatud lattu ajutisele hoiule. Kauba utiliseerimine prügilas on tõendatud 30.11.2005 AS-ile Nxxx Axxx Uikkala Prügila AS-ilt väljastatud arvega nr. 097. (t lk 66) Alusetud ning oma loomult kohut eksitusse viimisele suunatud on kostja väited, et veoauto KAMAZ ei olnud vigastatud niivõrd, et peale liiklusõnnetust ei tehtud sama autoga ja poolhaagisega enam tööd. Kohtuistungil on leidnud tõendamist nii kostja enda ütlustega, tunnistaja ütlustega, kui ka dokumentaalsete tõenditega (t lk 69-75), et veoauto KAMAZ reg. nr. 745 NAB on saanud 15.11.2005 liiklusõnnetuses niivõrd kahjustada, et oli hageja bilansist maha kantud ja ARK-st kustutatud. Kohtuistungil tunnistas kostja, et peale liiklusõnnetust töötas sama värvi teise veoautoga, millele olid ümber pandud liiklusõnnetuses vigastatud veoauto numbrid. Ei kostja ega hageja ei teatanud kohtule teistest võimalikest liiklusõnnetustest sama auto ja haagise osalusel ajaperioodil 15.11.2005 kuni 17.11.2005, seega peab kohus kostja väiteid, et