Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi Ingrid Proosi vastu 155 464 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ingrid Proosi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja AS KJ Vaigutööstus (pankrotis; registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindajad pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja vandeadvokaat Toomas Tamme Kostja Ingrid Proos (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Piret Blankin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.09.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna Linnakohtu 23.10.2001 otsusega kuulutati välja AS KJ Vaigutööstus pankrot ning pankrotihalduriks määrati Ingrid Proos. 27.05.2005 kandis kostja halduritasu, millest oli maha arvatud tulumaks ja kogumispensioni makse, 155 464 krooni oma arveldusarvele. 21.06.2005 Tallinna Linnakohtu määrusega lõpetati hageja pankrotimenetlus ja kinnitati
kostjale makstava halduritasu suuruseks 208 733 krooni. 25.11.2005 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määrus täies ulatuses, sh halduri tasu kinnitamise osas. 28.11.2005 Tallinna Linnakohtu määrusega vabastati kostja pankrotihalduri ülesannete täitmisest ning määrati uueks halduriks Kalle Mõtsnik. 02.12.2005 hageja pankrotitoimkonna koosoleku otsusega kohustas toimkond uut haldurit esitama kostjale kirjalik nõue kostjale alusetult väljamakstud halduri tasu tagastamiseks hageja arveldusarvele hiljemalt 23.12.2005. Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik esitas 05.12.2005 ja 03.03.2006 kostjale kirjalikud nõuded alusetult väljamakstud halduri tasu tagastamiseks. 20.03.2006 esitas kostja vastuse, milles leidis, et kostjale väljamakstud halduri tasu tagastamise nõue on alusetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu ainsaks seaduslikuks aluseks on kohtumäärus. Kuna Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määrus, millega kostja halduri tasu 208 733 krooni kinnitati, tühistati 25.11.2005 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ja kostjale ei ole uuesti halduri tasu määratud, siis on kostjale välja makstud tasu 155 464 krooni kantud kostjale üle alusetult ning kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel hagejale tagastamisele. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal oli õigus pankrotihalduri tasu saada pankrotitoimkonna 17.03.2005 ja 25.05.2005 otsuste alusel, seega ei saa Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määruse hilisemat tühistamist Tallinna Ringkonnakohtu poolt käsitleda halduri tasu maksmise õigusliku aluse äralangemisena. Võlausaldajate nõusoleku alusel pankrotimenetluse lõpetamisel ei kuulunud kohaldamisele PankrS § 65 lg-s 1 sätestatud pankrotihalduri tasu määramise kord, vaid antud juhul tuli pankrotihalduri tasu välja maksta enne pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. PankrS § 65 lg 1 on üldnorm, mis kuulub pankrotihalduri tasu määramise osas kohaldamisele vaid juhul, kui lõpparuanne üldse kinnitatakse ehk pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 157 p 5 alusel. Lõpparuande kinnitamisega pankrotimenetluse lõpetamine on küll pankrotimenetluse tavapärane lõpetamise viis, kuid see ei tähenda, et kõik pankrotimenetlused selliselt lõppevad. PankrS § 157 näeb ette mitmeid pankrotimenetluse lõppemise aluseid. Pankrotimenetluse erijuhtudel pankrotihalduri tasu väljamaksmine enne pankrotimenetluse lõpetamise kohta määruse tegemisest on ka ainuvõimalik lahendus, et tagada haldurile võimalus saada tema poolt tehtud töö eest tasu. Kui haldur on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuid võlgnik lepib võlausaldajatega kokku ning lõpetab pankrotimenetluse PankrS § 160 lg 1 alusel, on oht, et pankrotihaldurile jäävad nii halduri tasu kui tema poolt kantud kulud välja maksmata või hüvitamata. PankrS § 65 lg-te 1 ja 3, §73 ja § 154 lg 2 kohaselt on pankrotitoimkonna pädevus pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve teostamine ja kohtule arvamuse esitamine halduri tasu kohta, seega PankrS § 162 lg-s 3 sätestatud juhul pidi pankrotihalduri tasu määrama pankrotitoimkond. Seega on võlausaldajate nõusolekul pankrotimenetluse lõpetamise korral pankrotihalduri tasu määramise ja väljamaksmise õiguslikuks ja formaalseks aluseks pankrotitoimkonna otsus tasu määramise ja väljamaksmise kohta. Kui pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks õiguslik alus vajaliku kohtumääruse näol puudus, ei saa tekkida küsimustki selle hilisemas äralangemises. Pankrotimenetluse lõpetamisel erijuhtudel – pankrotimenetluse lõpetamisel võlausaldajate nõusolekul, peabki pankrotihalduri tasu väljamaksmine toimuma enne pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Järelikult on väär nii hageja väide pankrotihalduri tasu määramise õigusliku aluse puudumise kui selle hilisema äralangemise kohta seoses Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määruse tühistamisega. Ka endisel pankrotihalduril on PankrS § 65 lg 1 mõttest tulenevalt õigus oma töö eest tasu saada. Antud juhul on pankrotihalduri tasu 155 464 krooni kostjale välja makstud olemasoleva kohustuse täitmisena, kuna selleks hetkeks oli kostja täitnud kõik pankrotihalduri kohustused, mida selleks ajaks oli võimalik täita. Arvestades, et hilisemalt pankrotimenetlust siiski ei lõpetatud, võib teoreetiliselt asuda ka seisukohale, et tegemist oli 2(6)
tulevase kohustuse täitmisega VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Järelikult puudub õiguslik ja faktiline alus kostjale pankrotihalduri tasu tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Kostjal on õigus saada tasu mitte tulenevalt tühistatud kohtumäärusest, vaid seadusest – PankrS § 65 lg-d 1 ja 5 ja VÕS §-d 627 ja 629. Hagi rahuldamine oleks ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostjal puuduvad reaalsed võimalused oma õiguste kaitseks. Kostja on esitanud tasu määramiseks avalduse pankrotti menetlevale kohtunikule, kes ei ole käesoleva ajani avaldust lahendanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja Ingrid Proosilt AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) kasuks 155 464 krooni ja menetluskulud täies ulatuses.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu määramine pankrotihalduri tegevuse üle kohtuliku järelevalve teostamise vahend. Eelnimetatu on antud kohtuniku pädevusse ainuüksi põhjusel, et kohtunikul lasub kohustus teostada kogu pankrotimenetluse kestel järelvalvet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse üle (PankrS § 69). Pankrotihaldurile tasu määramisel peab kohtunik kontrollima tasu suuruse seaduslikkust. Seega pankrotihalduri poolt halduritasu väljavõtmise eelduseks on kohtu poolt määratud tasu, mis on vormistatud määrusena ja mis on seadusjõus.
8.Kostja arveldusarvele on makstud pankrotihalduri tasu 27.05.2005, so ligi kuu enne kui Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määrusega lõpetati hageja pankrotimenetlus ja kinnitati kostja halduri tasu summas 208 733 krooni. 27.05.2005 puudus kostjal õigus pankrotihalduri tasu saamiseks sõltumata sellest, et kostjal oli halduri tasu osas pankrotitoimkonna luba olemas. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust, et pankrotitoimkonna otsuse alusel toimuks haldurile tasu maksmine. Seadus on üheselt andunud haldurile tasu määramise õiguse kohtuniku pädevusse. Pankrotitoimkonna poolt kinnitatud pankrotihalduri tasu suurus ei ole pankrotihaldurile tasu määramisel ja kinnitamisel kohtunikule kohustuslik. Kohus arvestab tavapäraselt pankrotitoimkonna arvamust, kuid see ei ole siduv tasu suuruse määramisel. Pankrotitoimkonna osa pankrotimenetluses omab suurt kaalu, kuid seadus ei näe ette, et pankrotitoimkond astuks kohtuniku asemele kohtuniku pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. Kohtuniku pädevuse ülimuslikkust pankrotitoimkonna suhtes kinnitab ka PankrS §-s 76 sätestatu, mille kohaselt pankrotitoimkonna liikmete tasu kinnitab kohus.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2005 määrusega tühistati linnakohtu 21.06.2005 määrus täies ulatuses, sh halduri tasu kinnitamise osas. Seega puudub kostjal käesoleva ajani seaduslik alus pankrotihalduri tasu saamiseks. Kohtule ei ole esitatud seadusjõus dokumenti kostjale tasu määramise kohta. Seadus annab haldurile õiguse tasu saada, mille kohus määrab. Seega ei ole seaduslik tasu saamine enne kui halduritasu on kohtu poolt määratud ja vastava sisuga määrus ka jõustunud.
10.VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjal tuleb halduri tasuna saadu tagastada pankrotivarasse, kuni kohus määrab kostjale tasu haldurina tehtud töö eest. Seadus võimaldab vaidlustada kõrgema astmete kohtutes halduritasu puudutavaid lahendeid, seega kostjal on olemas reaalsed võimalused oma õiguste kaitseks ning hagi rahuldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi läbi vaatamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning jõudis seetõttu ebaõige lahendini.
12.Kostja taotleb TsMS § 423 lg 1 p 4 ja 425 lg 3 alusel maakohtu otsuse tühistamist ja AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi läbi vaatamata jätmist. Riigikohus asus lahendis 3-2-1-113-05 seisukohale, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille 3(6)
tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb. Hagi alusena tuleb käsitada nõudega seotud faktilist asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtumenetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Harju Maakohtu kohtunik Hannes Olevi menetluses on hageja pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-01-210). PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seega teostab hageja pankrotimenetluse seaduslikkuse üle sh kostja tegevuse üle hageja pankrotihaldurina järelvalvet kohtunik H. Olev. Kostjale halduri tasu maksmine pankrotitoimkonna 17.05.2005 ja 25.05.2005 otsuste alusel ning otsustamine, kas see toiming oli seaduslik või mitte on seega kohtunik H. Olevi pädevuses. Menetlus tsiviilasjas 2-01-210 on käesoleval ajal pooleli. 03.10.2007 toimus kohtuistung.
13.17.03.2005 ja 25.05.2005 pankrotitoimkonna otsuseid ei ole tühistatud ning need on jõus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.11.2005 määrusega vaid Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määruse. Kostja vabastati hageja pankrotihalduri ülesannetest 28.11.2005 ja koheselt tulnuks kohtul lahendada ka kostjale pankrotihalduri tasu maksmise küsimus. Vastavasisulise taotluse oleks kohtule pidanud esitama hageja uus pankrotihaldur Kalle Mõtsnik. Seda tehtud ei ole. 19.12.2005 esitas kostja kohtule tegevusaruande ja andis hageja pankrotihaldurile üle hageja pankrotimenetluse dokumendid. Samal päeval taotles kostja esialgset pankrotihalduri tasu määramist. Kostja vastav taotlus on käesoleva ajani tsiviilasjas 2-01-210 lahendamata.
14.Hageja pankrotimenetluse kohtuasjas on hageja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik 24.04.2007 esitanud kohtule taotluse, milles palub kohtul määrata pankrotihaldurite Kalle Mõtsniku ja Ingrid Proosi tasuks 508 736 krooni. Määratud tasust palub Kalle Mõtsnik määrata kostjale 208 733 krooni, märkides, et vastavas ulatuses on kostjale tasu juba ka välja makstud. Kalle Mõtsinku 24.04.2007 taotlusest ilmneb ka, et hageja pankrotitoimkond toetas 24.04.2007 koosolekul pankrotihalduritele Kalle Mõtsnikule ja Ingrid Proosile tasu määramist taotluses toodud ulatuses ehk siis kostjale pankrotihalduri tasu määramist summas 208 733 krooni ulatuses.
15.Käesoleva kohtuasja alustamine hageja poolt on pahatahtlik. Hagejale on teada asjaolu, et Harju Maakohtu menetluses on hageja pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-01-210) ning pankrotimenetlus ei ole lõppenud, samuti on hagejale teada asjaolu, et halduri tasu maksmise küsimus lahendatakse selle asja raames. Seega jääb arusaamatuks, milliste asjaolude valguses pidas hageja vajalikuks käesoleva kohtumenetluse algatamist. On üheselt selge, et hageja enda hinnangul kuulub kostjale pankrotihalduri tasu 208 733 krooni välja maksmisele.
16.Käesoleva asja menetlemine on vastuolus ka menetlusökonoomika printsiibiga.
17.Juhul, kui AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi ei jää läbi vaatamata, taotleb kostja käesoleva vaidluse menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas 2-01-210 lahendi jõustumiseni. Viimatinimetatud tsiviilasjas otsustab pankrotikohtunik, kas ja millises summas on I. Proosil õigus saada pankrotihalduri tasu. Käesolevas menetluses ei ole võimalik otsustada I. Proosi kohustuse üle halduri tasu tagastada, kuni ei ole lõplikult lahendatud tema tasu saamise õigust. Vaid juhul, kui tsiviilasjas 2-01-210 otsustatakse pankrotihalduri tasu vähendamine või mittemaksmine, siis saab asuda seisukohale, et 27.05.2005 ülekantud pankrotihalduri tasu on kas osaliselt või täielikult alusetult välja makstud. Menetluse peatamata jätmisel tekib reaalne võimalus, et I. Proosile ei maksta halduri tasu välja tsiviilasjas 2-01-210 (kuna vastav summa on I. Proosile välja makstud ning I. Proos ei saa selle teistkordset väljamõistmist nõuda) ning varasemalt väljamakstud tasu nõutakse tagasi ka käesolevas asjas. Sel juhul jääks I. Proosil täielikult saamata halduri tasu, mille saamise õiguse osas pooltel iseenesest vaidlus puudub.
18.Võttes arvesse PankrS § 65 lg-s 1 ja 3, §-s 73 ja § 154 lg-s 2 sätestatud pankrotitoimkonna pädevust pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve teostamisel ja kohtule arvamuste esitamisel 4(6)
halduri tasu kohta, tuleb asuda seisukohale, et PankrS § 161 lg-s 3 sätestatud juhul pidi pankrotihalduri tasu määrama pankrotitoimkond. Seega on võlausaldajate nõusolekul pankrotimenetluse lõpetamise korral pankrotihalduri tasu määramise ja väljamaksmise õiguslikuks ja formaalseks aluseks pankrotitoimkonna otsus tasu määramise ja väljamaksmise kohta. Antud juhul tegi pankrotitoimkond otsuse kostjale pankrotihalduri tasu määramise kohta 17.03.2005 ja väljamaksmise kohta 25.05.2005. Kohus ei ole andnud hinnangut eelnimetatud asjaolude kohta ega põhjendanud, miks ei saa pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 160 lg 1 alusel välja maksta pankrotihalduri tasu pankrotitoimkonna otsuse alusel vastavalt PankrS § 161 lg-le 3.
19.VÕS § 1028 lg 1 võimaldab kohustuse täitmisena saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Vaidlust ei ole selles, et PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus tasu saada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et halduril ei ole õigus hageja pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu saada. Samuti ei ole pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-01-210 otsustatud kostja pankrotihalduri tasu suurus ega selle mittemaksmine. Seega käesoleval hetkel on kostjal igal juhul õigus tasu saada. Arvestades VÕS § 1028 lg 1 sõnastust expressis verbis ning asjaolu, et kostjal on õigus halduri tasu saada, siis ei saanud kohus hagi rahuldada.
20.Kostja soovib asja materjalide juurde lisada TsMS § 633 lg 5 alusel dokumentaalsete tõenditena AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotitoimkonna koosoleku protokolli, pankrotihalduri aruande ja halduri 24.04.2007 taotluse. Kuivõrd kostjat ei käsitletud tsiviilasjas 2-01-210 menetlusosalisena, oli tal võimalik nimetatud dokumentidega tutvuda kohtuniku loal alles 26.09.2007. Vastustaja seisukoht
21.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.09.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
23.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu määramine kohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2005 määrusega tsiviilasjas 2-2/1557/05 tühistati täies ulatuses Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määrus, millega oli pankrotimenetlus lõpetatud ja halduri tasu määratud. Ka hiljem ei ole kohus kostjale halduri tasu määranud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjale halduri tasu kehtivalt määratud ning õiguslikku alust halduri tasu väljamaksmiseks ei ole kunagi tekkinud. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kuna haldurile tasu maksmise õiguslikuks aluseks on tasu määramine kohtu poolt ning kohus pole vastavat otsustust tänaseni teinud, puudub kostjal seaduslik alus pankrotihalduri tasu saamiseks.
24.Kostja väide, et õigusliku aluse halduri tasu väljamaksmiseks andis PankrS § 161 lg 3 alusel just pankrotitoimkonna otsus ning pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 160 alusel ei pea kohus pankrotihalduri tasu üldse kinnitama, ei ole õige. Kohtukolleegium nõustub maakohtu käsitlusega ning leiab, et seadusega ei ole kooskõlas seisukoht, et juhul, kui pankrotimenetlust ei lõpetata PankrS § 157 lg 5 alusel lõpparuande kinnitamisega, vaid pankrotimenetlus lõpeb muul alusel, siis sellisel juhul pankrotihalduri tasu kohtu poolt ei määrata. PankrS § 65 lg 1 näol on tegemist tasu määramise üldreegliga, mis kohaldub kõikidel pankrotimenetluse lõpetamise juhtudel ning PankrS § 160 ja 161 ei ole siinkohal erandid.
25.Kuna õiguslikku alust tasu väljamaksmiseks ei ole kunagi tekkinud, ei saa rääkida ka selle hilisemast äralangemisest. Isegi juhul, kui pankrotitoimkonna otsust oleks võimalik käsitleda tasu maksmise õigusliku alusena, langes õiguslik alus ära seoses Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2005 määruse vastuvõtmisega, kuna sellega on võlausaldajate nõusolekul menetluse 5(6)
lõpetamine AS KJ Vaigutööstus pankrotimenetluses täielikult tühistatud. Nimetatud tühistamine tulenes pärast pankrotitoimkonna viidatud otsuse tegemist selgunud asjaoludest, mille tõttu esitasid nii võlgnik ise kui võlausaldaja Viru Keemia Grupp AS erikaebused. Seoses selgunud uute asjaoludega oli ilmne, et võlausaldaja Viru Keemia Grupp AS menetluse lõpetamiseks vajalikku nõusolekut ei anna ja pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 160 alusel toimuda ei saa. Seega puudub alus pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks PankrS § 161 järgi.
26.Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus kohaldas VÕS § 1028 vääralt. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 on isikul õigus kohustuse täitmisena saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohustus haldurile tasu maksta saab tekkida alles siis, kui on jõustunud vastavasisuline kohtumäärus haldurile tasu määramise kohta. Enne seda puudub võlgnikul kohustus halduri tasu välja maksta. Asjaolu, et halduril on PankrS § 65 lg 1 alusel õigus tasu saada ja kunagi võidakse halduri tasu ka välja maksta, ei loo õiguslikku alust tasu väljamaksmiseks enne vastavasisulist kohtumääruse jõustumist. Seega asus maakohus õigele seisukohale, et kostja peab välja makstud halduri tasu 155 464 krooni kui õigusliku aluseta saadu tagastama pankrotivarasse VÕS § 1028 alusel.
27.Samuti on väär kostja seisukoht, et halduri tasu maksmise küsimus kuulub lahendamisele Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-01-210 ning, et kohus oleks pidanud jätma käesoleva vaidluse esemeks oleva hagi läbi vaatamata, kuna tsiviilasjas 2-01-210 on pooleli vaidlus samal alusel sama eseme kohta samade poolte vahel. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kostjale määratava halduri tasu suuruse, mõistlikkus ja põhjendatuse küsimus, vaid üksnes õigusliku aluseta makstud halduri tasu tagastamise küsimus. Halduri tasu suuruse ja põhjendatuse küsimus lahendatakse tõepoolest tsiviilasja 2-01-210 raames, ent selle raames ei lahendata alusetult saadud tasu tagastamise küsimust. Need kaks nõude eset (tasu tagastamine ja tasu määramine) on oma sisult ja õiguslikult aluselt täiesti erinevad, mistõttu puudub alus käesolevas tsiviilasjas TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaldamiseks. Lisaks nõude eseme erinevusele on kahe käsitletava menetluse puhul ka nõude alus erinev. Käesoleval juhul on nõude aluseks kostja poolt tasu õigusliku aluseta saamine ilma kohtu poolt määramata, tsiviilasjas 2-01-210 on aluseks kostja tegutsemine haldurina ja selle töö eest tasu saamise õigustatus. Samuti ei ole kahe vaidlusaluse menetluse pooled samad.
28.Maaohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks, kuna menetluse peatamiseks puudub alus. Kostja on vaidlusaluse summa saanud õigusliku aluseta ja peab seetõttu selle tagastama. Pankrotiseadus näeb ette, milline on protseduur halduri tasu taotlemiseks ja määramiseks ning kostjale makstakse tasu koheselt peale talle selle tasu kohtu poolt nõuetekohast ja seadusele vastavat määramist. Puudub igasugune põhjendus ja õiguslik alus sellele, et alusetult makstud summa peaks tasu määramiseni olema kostja käsutuses.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
30.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse dokumentaalsete tõendite lisamiseks asja materjalide juurde. Kostja ei ole TsMS § 652 lg 3 ja lg 4 kohaselt veenvalt põhjendanud tõendite lubatavust ja seda, et tal ei olnud võimalik nimetatud tõendeid õigeaegselt esitada. Samuti on nimetatud tõendid asjassepuutumatud, kuna halduri tasu suuruse ja põhjendatuse küsimus kuulub lahendamisele tsiviilasjas 2-01-210.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.