Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vastava eluruumi, pindalaga 55,7 m2, ajavahemikus 01.11.2004 – 31.12.2004 üüriga 20 krooni ühe ruutmeetri eest ehk 1114 krooni kuus, ja alates 01.01.2005 üüriga 30 krooni eluruumi ühe ruutmeetri eest ehk 1671 krooni kuus. Üürilepingus oli kokku lepitud ka kõrvalkulude tasumises kostja poolt. Üürilepingu kohaselt lõpeb üürileping poolte kokkuleppel või lepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud juhtudel ja alustel. 25.01.2006 teatas T.L. (G.M. volitatud esindaja) kostjale üüri tõstmisest 29 krooni võrra kuus vastavalt võlaõigusseaduse §-le 299. Alates 01.03.2006 oli kostja poolt üüritava korteri üüriks ühe kuu eest 1700 krooni. Kostja poolt üüriandjale võlgnetav üürisumma seisuga 16.04.2007 oli 16 840.99 krooni, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Eeltoodu alusel on hagejal õigus saamata jäänud üürile alates 01.09.2004 kuni 16.04.2007 summas 16 840.99 krooni. 17.04.2007 saadeti kostjale maksemeeldetuletus, millest lähtuvalt kulus tasumisele saamata jäänud üür alates 01.09.2004 kuni 01.03.2007 kokku summas 27 068.17 krooni, ja paluti võlgnevus tasuda 10 päeva jooksul alates maksemeeldetuletuse kättesaamisest ning hoiatati üürilepingu lõpetamisest mittetasumise korral. Maksemeeldetuletust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, sest kostja ei elanud kirjal märgitud aadressil. 17.08.2007 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse ning kõrvalkulud vastavalt üürilepingus kokku lepitule kokku summas 16 840.99 krooni. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.09.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hagi on tõendatud 01.11.2004 üürilepinguga, 25.01.2006 teatisega üüri tõstmisest, 17.04.2007 maksemeeldetuletusega, J. 58-2 võlaarvestusega seisuga 16.04.2007 ja kostjale alates 01.09.2004 kuni 01.04.2007 esitatud arvetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla koos kõrvalkuludega summas 16 840.99 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.