Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-34848 kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.06.2006.a. käenduseta laenulepingu nr 3175 (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 4000 krooni intressimääraga 18 % laenusummalt aastas, laenu ja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 10.06.2007.a. Lepingu p. 2.1.1 (laenulepingu lisa 1) kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena kokku 393.33 krooni iga kuus 10. kuupäevaks. Lepingu p. 1.1.2 kohaselt sai kostja laenusumma 4000 krooni kätte sularahas, mille kohta on L.S. andnud sularaha vastuvõtmise aktile allkirja. Lepingu p. 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Kostja on tasunud 10.07.2006.a. hagejale ühe makse summas 393.35 krooni, millega hageja loeb tasutud esimese kuumakse – põhiosamaksena 333.35 krooni ja intressimaksena 60 krooni. Hageja meeldetuletustele võla tasumise kohta ei ole kostja reageerinud. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa summas 3666.65 krooni ja intressi 660 krooni. Vastavalt graafikule võlgneb kostja hagejale viivist 8929.86 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-24-66-05) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3600 krooni. Eeltoodu ja lähtudes VÕS §-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 p. 1,3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja TsMS §-dest 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 139 , 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340 ja 363, RLS § 3 lg 1 ja 2 p. l ja 33 palub hageja hagiavaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt L. S. AS Saare Finants kasuks võlg summas 7926.65 krooni ning kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 25-27/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 13.11.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 25-26/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks tema abikaasale 13.11.2007 /t.l. 27/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole

2-07-34848 täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseadus) § 101 lg1 p1 ja 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud, s.o hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 250 krooni, jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.