Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
11.september 2017,Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Nordea Finance Estonia AS hagi KLM Builer OÜ, Lõunapiim OÜ ja M. M. vastu võla nõudes.
Tsiviiasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS (registrikood: 10237140 Liivalaia 45/47 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Intrum Justitia AS, jurist Cärolin Olluk, e-post: [email protected]);
2-16-15326
Kostja 1: KLM Builer OÜ (registrikood: 11415595; VastseRoosa küla Mõniste vald 66013 Võru maakond) Kostja 2: OÜ Lõunapiim (registrikood: 10004016, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: [email protected]) Kostja 3 : M. M. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostjate 2 ja 3 lepinguline esindaja: v.adv. Karin Antsov, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 25.04.2017 aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nordea Finance Estonia AS hagi Lõunapiim OÜ ja M. M. vastu liisingulepingust tuleneva-, lisakulutuste hüvitamise ja viiviste nõudes, samuti sissenõudmisega seotud kulutuste nõudes, rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2.Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Välja mõista hagejalt, Nordea Finance Estonia AS-ilt kostjate, Lõunapiim OÜ ja M. M. kasuks lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 726 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue
1.Nordea Finance Estonia AS (hageja, liisingu andja) esitas 11.10.2016 hagi KLM Builer OÜ, Lõunapiim OÜ ja M. M. vastu põhivõlgnevuse summas 9004,68 euro, viivise 955,32 euro, menetluskulude, sh riigilõivu summas 550 eurot ja õigusabikulude 180 euro nõudes. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja võttis 18.10.2016 määrusega esitatud hagi menetlusse.
2.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10194 nimetati KLM Builer OÜ ajutiseks pankrotihalduriks E. V. ja 14.03.2017 määrusega samas tsiviilasjas kuulutati välja OÜ KLM Builer pankrot. OÜ KLM Builer pankrotihaldur E. V. esitas 14.03.2017 kohtule teate pankroti väljakuulutamise kohta ja taotluse OÜ KLM Builer vastu esitatud varalise nõude läbi vaatamata jätmiseks. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 25.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15326 jättis kohus OÜ KLM Builer vastu esitatud hagi läbi vaatamata ja määras jätkata menetlust Lõunapiim OÜ ja M. M. vastu esitatud võlgnevuse nõudes.
3.Kohus pidas 25.04.2017 antud tsiviilasjas kohtuistungi ja teatas, et otsus antud asjas tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 31.05.2017 kell 15.00. Tartu Maakohtu 31.05.2017 määrusega uuendas kohus tsiviilasjas menetluse ja määras tähtaja omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Hagi asjaolud
2 (12)
4.Nordea Finance Estonia AS (hageja,liisinguandja), OÜ KLM Builer (pankrotis, liisinguvõtja) ja müüja sõlmisid kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr 201110395 ratastraktori John Deere 7530 müügi osas (leping). Kapitalirendilepingu sõlmimisele viitab tüüptingimustele märgitud Liisingulepingu tingimused kapitalirendi tingimustel. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku täitmisel oleks viimane, 60. makse olnud summas 30 649,62 eurot ja jääkmaksumus 0 eurot. Lõunapiim OÜ-ga ja M. M. ga sõlmiti käenduslepingud, mille kohaselt vastutasid käendajad solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate kõikide kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Lõunapiim OÜ-ga sõlmitud käenduslepingus vastutuse maksimumsummas kokku ei lepitud, M. M. vastutas maksimumsummas 153 462 eurot. Hageja sõlmis Mecro AS-iga, kes on Stokker Agri OÜ ainuosanik, tagasiostulepingu kindlustamaks liisingulepingu mittetäitmisel võimaluse müüa müügilepingu ese tagasi Mecro AS-ile. See asjaolu ei muuda sõlmitud lapitalirendilepingut teist tüüpi lepinguks.
5.Liisinguvõtja on mitu aastat olnud vahelduvalt maksete teostamisega viivituses, viimati on liisinguvõtja tasunud arved täielikult 12.12.2014 aastal. Viimase 03.02.2016 esitatud arve kohaselt tuli liisinguvõtjal tasuda 2 084,28 eurot kui ka võlgnevuses olev summa 13 204,14 eurot, kokku 15 288,42 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, jättis arve tasumata ja hageja ütles 26.02.2016 lepingu üles. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, kasutati OÜ Credit Expert abi ja 11.03.2016 valdus taastati. Vara tagastamisega kaasnesid kulud summas 478,80 eurot. Vara tagasisaamise järel koostatud hindamisakti järgi oli ratastraktori turuhinnaks 38 000 eurot, müüdi 28.04.2016 hinnaga 39 000 eurot. Lepingu p 6.7 kohaselt kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingujärgne võlgnevus, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe, ehk müügikahju. Viidatud lepingu tingimus ei ole tühine, sest arvestada tuleb vara võõrandamisel saadud hinna ja vara turuväärtuse vahelist lülist erinevust. Liisingu esemele teostati hindamisakt liisingueseme tagastamise seisuga, hinnaks oli 38 000 eurot, müüdi hinnaga 39 000 eurot, seega kõrgema hinnaga, kui oli märgitud hindamisaktis.
6.Hageja nõuab nii lepingu ülesütlemisega seotud kulude kui ka lepinguliste maksete võlgnevuse tasumist, võlgnetav summa on kokku 18 391,90 eurot. Ratastraktori jääkmaksumus oli 26.02.2016 lepingu ülesütlemise hetkel 29 612,78 eurot, müüdi hinnaga 39 000 eurot, müügikasum 9 387,22 eurot. Lisakuluna on käsitletavad kaskokindlustuse kulu summas 18,01 eurot perioodi 31.03.2016 kuni 14.04.2016 eest, igakuine kulu 36,04 eurot. Müümisega on hagejal tekkinud lisakulu müügi kuluna summas 2 606,67 eurot. Credit Expert OÜ esitatud arve nr 04209 kirjelduses on ära näidatud kulud kahe sõiduki veo eest, sest hageja ütles üles kaks KLM Builer OÜ-ga sõlmitud lepingut. Võlgnevusest so 18 391,90 eurost tuleb maha lahutada müügikasum 9387,22 eurot, kostjate võlgnevus hageja ees on 9004,68 eurot. Lepingu kohaselt on viivis lepingulise kohustuse täitmisega viivitamise eest 91,25% aastas. Hageja arvestab viivist nõudekirjas maksetähtaja järgnevast päevast va tasumata lepingumaksete korral, kus viivist arvutatakse alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja järgnevast päevast. Hagi esitamise seisuga on viivis 3763,96 eurot, mida hageja vähendab ja nõuab viivist 955,32 eurot. Hageja on võlgnikult võla sissenõudmise andnud üle Intrum Justitia AS-ile, seega on sissenõudmise kulud summas 40 eurot.
3 (12)
Hageja saatis kostjatele 01.08.2016 kirjaliku nõude, kostjad võlgnevust ei tasunud.
7.Ratastraktori turuhinna kujunemise aluseks ei saa olla teised sarnased traktorid, vaid arvestada tuleb vara tegelikku seisukorda. Veebilehel kajastatud hinnad ei kajasta tegelikku müügihinda, tegemist on müügipakkumistega. Tegelik müügihind kujuneb müüja ja ostja vahelistest läbirääkimistest, traktor pannakse alati müüki kõrgema hinnaga. Tegelik traktori müügihind on kajastatud vara hindamisaktis. Hindamisaktis on nimetatud mitmeid ratastarktori müügihinda mõjutavaid puudusi: vasaku ja parema peegli kinnitused purunenud, vasaku esimese porilaua vedrustus purunenud, pickupkonksu lukustus puudu ja tross purunenud, hüdroõli alla normi, parem esirehv on katki, aku läbi (ei võta enam voolu sisse), mis tähendab, et ratastraktor ei käivitunud ja tuli soetada uus aku, kuna võimalik ostja ei osta sõidukit, mida tal ei ole võimalik käivitada. Aku ostmist kinnitab hagi lisas 10 olev Stokker Agri OÜ arve. Hindamisaktis on märgitud seegi, et mootori kinnituspadjad vajavad vahetust, mootori õlitorude tihendid lekivad, mootori rihmad vajavad vahetust, 12 veakoodi. Mootori seisukord: töötab ebaühtlaseks, 6000h hooldus vaja teha, hüdraulika seisukord: õlitase madal. Seega ei olnud traktori mootor korras, traktorile oli teostamata 6000 tunni järgset hooldust, hüdraulika seisukorras on märgitud madalat õlitaset. Stokker Agri OÜ varuosade ja tööde pakkumise kohaselt oleks ratastraktori remonditööde maksumus 10 % allahindlusega olnud ilma käibemaksuta 9 269,64 eurot, koos käibemaksuga 11 123,57 eurot. Märkida tuleb sedagi, et pakkumine on tehtud 10 % allahindlusega, seega oleks tegelik tööde hind veelgi suurem. Mascus Eesti müügiportaalis (kostja poolt viidatud müügiportaalis) on samuti vaatamata samale väljalaskeaastale traktorite hind erinev vahemikus 53900 kuni 70 028 eurot, mis teeb hinnavaheks 16 000 eurot. See näitab müügis olevate traktorite seisukorda ja hindade erinevust. Kostjad ei viita ühegi hindaja ega ka eksperdi aktile, seega tuleb kostjate väited hinna osas jätta tähelepanuta. Hindamisakt on koostatud koheselt peale traktori valduse taastamist, valdus taastati 11.03.2016, hindamisakt koostati 18.03.2016. Traktori väärtust hinnati selle valduse taastamise järel, mitte müügihinna põhjal. Ratastraktor oli müügis Stokker Agri OÜ käes, kes tegeleb igapäevatööna kasutatud põllumajandustehnika müügiga ja kes vormistas ka müügi, seda ei müüdud Stokker Agri OÜ-le. Tagastatud liisinguesemete müümisel on täiesti tavapärane praktika, et kui vahendaja leiab ostja, siis vormistatakse ostjaks vahendusfirma. Toiming oli vajalik, et liisinguandja ei vastutaks uue omaniku ees vaid vastutab vara müüja.
8.Liisinguvõtja sai mõjutada müügiprotsessi ja väited ratastraktori odavalt müümise kohta ei ole põhjendatud. Hageja saatis 22.03.2016 teate, et ratastraktor on müügis hinnaga 45 000 eurot ja kui käendajal on andmed ostja kohta, kes ostab kõrgema hinnaga, siis tuleb sellest koheselt teatada. Liisinguvõtjal oli võimalik jälgida müügiprotsessi ja ratastraktori hinna kujunemist, kostjad ei ole selle vastu huvi tundnud. Lepingu ülesütlemis teates anti teada, et peale vara valduse saamist suunatakse vara müüki ja seda saab jälgida viidatud aadressil, müügitehingu hinnad võivad erineda +/- 15% hinnapakkumistest.
9.Tasu paberarvete eest eesmärgiks oli alates 01.08.2014 säästa meid ümbritsevat loodust ja minna arveldustes üle e-lahendustele. Nordea Liisingu klientidel oli võimalus üle minna elektroonilisele e-arvele. Toimunud muudatustest oli hageja pidevalt oma kliente teavitanud, andmed on saadaval kodulehel.
4 (12)
Vastavalt Liisingulepingu punktile 4.4 oli liisinguvõtja kohustatud tasuma liisinguandjale lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ja kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud, hinnakirja kohaselt on paberarve väljastamise tasu 0,58 eurot. Kostjate vastus
10.Kostjad vaidlevad esitatud hagile vastu, hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nõue on põhjendamatu seetõttu, et liisinguese on müüdud oluliselt alla turuhinna, nõude kujunemine ei ole selge.
11.Hagiavaldusele lisatud arvetest ei nähtu, et lepingu ülesütlemise seisuga oli võlgnevus summas15 288,42 eurot, summa kujunemine ei ole jälgitav. Arvetel on kajastatud teenused Intrum Justitia teenustasu, mille suurus on erinevatel arvetel muutuv. Nimetatud summa nähtub 03.02.2016 arvest nr 13489117, jääb arusaamatuks, kuidas on arvestatud Intrum Justitia teenustasu ja kas tegemist on tasumata lepingumaksetega. Hagiavaldusele lisatud arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, millise paberarve tasu maksmist on KLM Builer OÜ-lt nõutud, mis perioodi eest on kajastatud viivis ja intress, kuidas on kujunenud kindlustuse makse.
12.Ratastraktori müügihind ei vasta turuhinnale. Ratastarktori turuhinnaks on hagiavalduses 2016 märtsi seisuga 38 000 eurot (ilma käibemaksuta), lepingus on vara maksumuseks ilma käibemaksuta 127 885 eurot, ratastraktori väärtus on langenud 88 885 eurot. Selge ei ole, milline on olnud liisinguandja tegevus selles, et temale müügikahju ei oleks tekkinud. Lepingu järgi on Stokker Agri OÜ olnud ratastraktori müüjaks, ülevaatajaks ja hindajaks pärast lepingu ülesütlemist ja samuti ostjaks. Stokker Agri OÜ on sisuliselt enda poolt määratud hinnaga ratastraktori ka ostnud ja seetõttu ongi tekkinud müügikahju 9387,22 eurot. Tegemist ei ole jälgitava, samuti mitte sõltumatu ja objektiivse müügiprotsessiga. Mascus Eesti kodulehelt nähtuvalt on ratastraktorite müügihind John Deere 7530 väljalaskeaastaga 2011 olnud vahemikus 53 900 eurot – 82 000 eurot. Lepingu esemeks olnud ratastraktori ülevaatusaktil märgitu kohaselt on odomeetri näit 6003 h. Mascus Eesti andmetel on nt 6500 töötunniga traktori hinnaks 70 028 eurot ja isegi 8916 töötunniga traktori hinnaks 63 709 eurot. Hageja poolt esitatud kaskokindlustuse kulu, mille hüvitamist kostjatelt taotletakse, on tõendis märgitu kohaselt kindlustusväärtuseks eseme turuväärtus ning kindlustusväärtuseks on tõendi kohaselt 77 000 eurot. Arvestades tõendis märgitud kindlustusperioodi 31.07.2015 – 30.07.2016 siis jääb liisinguobjekti müük viidatud perioodi. Seega võrreldes liisingueseme müügihinda ja aastal 2015 kindlustuse tegemise aegset hinda on ratastraktor müüdud turuhinnast poole madalama hinnaga. Kindlustusteatisel märgitud turuhind on samas suurusjärgus kostjate poolt esitatud tõenditega ratastarktori turuhinna kohta. Avaldatud müügihinnad võivad küll erineda tegelikust müügihinnast, kuid on siiski oluliselt suuremad kui hageja poolt viidatud ratastraktori müügihind. Hagejal tekkinud müügikahju eest vastutab hageja ise, sest võõrandas ratastarktori alla turuhinna. Teadaolevalt traktorite müügihinnad langevad ja 2016 aasta traktori turuhind peaks olema kõrgem, kui see on 2017 aastal. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada ratastraktori müügil parim tulemus. Traktori turuhinnaks ei saanud 2016 aastal olla 38 000 eurot, kui sama väljalaskeaasta ja töötundidega tarktori hinnaks aastal 2017 oli 70 000 eurot. Müügirisk saab lasuda hagejal, kes on käitunud meelevaldselt ja pannud liisinguvõtja ning käendajad sisuliselt fakti ette, et liisitud ratastraktor on teatud hinnaga võõrandatud ja puudujääv
5 (12)
osa tuleb hüvitada. Hageja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad seda, et nad ei ole teinud kõike endast sõltuvat, et saavutada parim tulemus ja et vara müügist saaks kõik nõuded rahuldatud. Hageja ei ole müügitegevuse kohta esitanud tõendeid, sest aktiivset müüki ei ole toimunud. Kostjad ei vastuta hageja tegemata jätmise eest.
13.Hageja poolt kajastatud lisakuludena kaskokindlustuse kulu summas 18,01 eurot, müügieseme müümise kulud summas 2606,67 eurot ei ole tõendatud, ei nähtu, kuidas komisjonimüügi summa on kujunenud. Stokker Agri OÜ poolt väljastatud arve järgi on toote kirjelduseks aku summas 266,67 eurot, seost lepinguesemega ei nähtu. Samal arvel komisjonimüük summas 2340 eurot, summa kujunemist ei nähtu. Vara tagastamisega seotud kulud summas 478,80 eurot ei ole tõendatud, sest arvel on viidatud lisaks KLM Builer OÜ-le ka OÜ-le Odien, mille seost varaga ei nähtu. Esitatust ei selgu, kuidas viidatud kulud on seotud lepingu ülesütlemisega.
14.Ei nähtu, mis summalt ja millise perioodi eest on arvestatud viivist ja intressi. Viivisenõude kujunemine ei ole jälgitav, viivisearvestus on kokku summas 3763,96 eurot, välja palutud mõista 955,32 eurot. Viivisega ei saa nõustuda ka põhjusel, et põhinõude tekkimine ei ole tõendatud. Välja ei ole toodud sedagi, mille alusel on nõutud paberarve tasu ja arve eest seda tasu nõutakse. Lepingumaksetes on kajastatud kindlustuse maksed summas 18,01 eurot, ei selgu, kas tegemist on ühe ja sama kindlustuse maksega või on need erinevad.
15.Liisingulepingu punkt 6.7 ei ole lubatav kokkulepe, sest liisingulepingu võõrandamise risk lasub ka liisinguandjal, liisinguvõtjale ei saa panna liisingueseme võõrandamise hinnariski, liisinguvõtja ei saa müügiprotsessi oluliselt mõjutada. Kohtu põhjendused 16.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.Hagiavaldusele lisatud liisingulepingust nr 201110395 nähtuvalt sõlmisid Nordea Finance Estonia AS (liisinguandja), Stokker Agri OÜ (müüja) ja KLM Builer OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) liisingulepingu, mille esemeks on ratastraktor John Deere 7530 maksumusega 127 885 eurot ilma käibemaksuta (tl 7-11,139-143). Liisinguleping sõlmiti 60 kuuks, vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks 29 234,51 eurot. Liisingulepingu p 1.2 on pooled kokku leppinud, et kui Liisinguvõtja on Lepingu tähtaja lõpuks tasunud kõik Lepingumaksed, läheb vara omandiõigus üle Liisinguvõtjale. Liisingulepingule lisatud maksegraafikust nähtuvalt on 60. osamakse sooritamisel lepinguline jääkmaksumus null (tl 10-11). Tagatisena on kokku lepitud tagasiostuleping Mecro AS-iga, käendusleping M. M. ja Lõunapiim OÜ-ga. Liisingulepingu p 1.2 ja maksegraafikust nähtuvalt on kokku lepitud, et KLM Builer OÜ (pankrotis) tasub Nordea Finance Estonia AS-ile kõik ratastraktori soetamise kulud.
6 (12)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus leiab, et KLM Builer OÜ (pankrotis) ja Nordea Finance Estonia AS-i vahel sõlmiti kapitalirendi tüüpi liisinguleping. Lepingu p 3 on küll kokku lepitud vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpus so 29 234,51 eurot, kuid nii hageja kui ka kostjad on pärast menetluse uuendamist kohtule selgitanud, et silmas on peetud kapitalirendi tüüpi liisingulepingut, 60. osamaksega pidi liisinguvõtja tasuma kogu maksumuse.
18.Lõunapiim OÜ-ga ja M. M. ga on sõlmitud käenduslepingud nr 201110395 (käenduslepingud). M. M. ga sõlmitud käenduslepingu p 3 järgi on vastutuse maksimumsumma on 153 462 eurot. Käenduslepingu p 2 järgi vastutavad käendajad Liisingufirma ees Liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad Liisingulepingust nr 201110395. Eelnimetatud kohustused hõlmavad Liisingulepingust tulenevaid Lepingumakseid, Viivist, Trahvi, ning kõiki muid Liisinguvõtja poolt Liisingulepingu alusel Liisingfirmale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti Liisingulepingu lisadeks olevatest kindlustuslepingutest ja kütuse krediitkaardi lepingust tulenevaid Liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning Liisingfirma poolt võla Liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi (tl 12-15, 144-146). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendajatega, Lõunapiim OÜ-ga ja M. M. ga sõlmitud käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tagavad Lõunapiim OÜ ja M. M. sõlmitud käenduslepinguga KLM Builer OÜ (pankrotis) poolt võetud kohustuste täitmise.
19.Hagiavalduse kohaselt ei täitnud KLM Builer OÜ liisingulepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt, jättis tasumata lepingumakseid summas 15 288,42 eurot, hageja ütles liisingulepingu üles. VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja poolt KLM Builer OÜ-le (pankrotis), Lõunapiim OÜ-le ja M. M. le 26.02.2016 saadetud liisingulepingu nr 201110395 ülesütlemise teatest nähtuvalt on leping üles öeldud põhjusel, et Liisinguvõtja on korduvalt jätnud tasumata lepingumaksed (tl 25-26). Teate kohaselt on võlgnevuse suurus 26.02.2016 seisuga 15 288,42 eurot, mis palutakse üle kanda 5 päeva jooksul teate saamisest. Sama tähtaja jooksul tuleb üle anda ka ratastraktor. Hageja on ülesütlemisavalduse saatnud ka kostjatele (käendajatele), 25.04.2017 kohtuistungil kostjad selgitasid, et ei vaidle vastu, et lepingut on rikutud ja leping on üles öeldud (tl 96 pöördel).
7 (12)
19.1 VÕS § 196 lg-te 2 ja 3 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; p 4 järgi kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Lepingu punktis 6.4 on kokku lepitud, millal liisinguandjal on õigus leping üles öelda. Loetelu kohaselt on õigus seda teha siis, kui liisinguvõtja jätab 20 päeva jooksul maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult liisingumakseid või muid makseid. Hageja väidete kohaselt oli lepingu ülesütlemise seisuga so 26.02.2016 maksegraafikus märgitud liisingumaksete võlgnevus 15 288,42 eurot. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole võlgnevuse kujunemine jälgitav ja tõendatud. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt liisinguvõtjale so KLM Builer OÜ (pankrotis) 03.02.2016 esitatud arvest nähtuvalt kuulus tasumisele 2 084,28 eurot, sama on ka märgitud, et arve väljastamise hetkel on arvelduste saldo 13 204,14 eurot ja kokku palutakse tasuda 15 288,42 eurot. Arve maksmise tähtaeg 01.03.2016 (tl 16). Hageja esitas kohtule pärast menetluse uuendamist liisinguvõtjale esitatud arvete ja laekumiste väljavõtte (tl 151- 153). Ka viidatud väljavõttest nähtuvalt on 03.02.2016 esitatud arve makse osas summas 1 396,65 eurot, viivis 687,63 eurot ja kokku kuulus tasumisele 15 288,42 eurot (tl 153). Viidatud väljavõttest nähtuvalt ei ole liisinguvõtja tasunud arveid alates 04.12.2015 ja ka eelnimetatud arve on tasumata. 19.2 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja on lepingu üles öelnud 26.02.2016 ülesütlemisavaldusega, kostja ei vaidlusta lepingu ülesütlemist. Seega on liisinguvõtja lepingut rikkunud, hagejal oli õigus leping üles öelda, kostjad ei ole lepingu rikkumist ja lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Hageja on seadusest ja lepingust tulenevalt kehtivalt lepingu üles öelnud.
20.Hageja esitas kostjate vastu müügikahju nõude. VÕS § 367 lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on tuvastanud ja ka pooled kinnitanud, et poolte vahel sõlmiti kapitalirendi tüüpi liisinguleping ja sellest tulenevalt peab liisinguvõtja tasuma liisinguandjale kõik liisingueseme soetamiseks tehtud kulud. Poolte vahel on vaidlus lepingu punkti 6.7 kehtivuse üle. Lepingu punkti 6.7 järgi kui lepingu ülesütlemise korral Vara võõrandamise hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse ja Põhimaksete (arvestatuna Lepingu tähtaja lõpuni) summas, kohustub Liisinguvõtja katma Liisinguandjale hinnavahe viie (5) päeva jooksul alates Liisinguandja poolt nõude esitamisest. Hageja leiab, et viidatud punkt on kehtiv, kostjad said võimaluse ratastraktori müügiprotsessis osaleda, kostjate vastuväidete kohaselt ei ole viidatud punkt lubatav, sest kogu müügirisk lasub liisinguvõtjal.
8 (12)
Riigikohus on selgitanud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kuid selline kokkulepe peab vastama tingimusele, et müügihind ei tohi erineda oluliselt so mitte üle 10% eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiirem tulemus. Riigikohus on selgitatud sedagi, et lubatav ei ole kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17 p 23.3). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et viidatud lepingupunkt tuleb lugeda tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 järgi. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Antud juhul tuleb lähtuda VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestatust, mida tuleb kohaldada VÕS § 44 järgi, et ebamõistlikult kahjustav on eelkõige selline tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (vt ka RKTKo nr 3-2-1-52-11, p 15). Kohus nõustub kostjaga selles, et viidatud lepingu punkti järgi lasub kogu müügirisk liisinguvõtjal, kellel puudub võimalus lepingu eseme võõrandamisel osaleda. Kuigi hageja on märkinud, et kostjatel oli võimalus ratastraktori müügis osaleda, ei muuda esitatud väide pooltevahelise lepingu p 6.7 sisu ja seda kehtivaks. Kohus märgib, et viidatud punkti tühisus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust.
21.Hageja väidete kohaselt oli kostjatel võimalus müügiprotsessis osaleda. Hageja on väite tõendamiseks esitanud 22.03.2016 kostjatele saadetud e-kirja (tl 150). Viidatud kirjaga on teatatud nii põhivõlgnikule kui ka käendajatele, et müügipartneri kaudu on ratastraktor John Deere 7530 suunatud müüki hinnaga 45 600 eurot (km-iga), selgitatakse, et reaalne müügitehing võib erineda näidatud/kirjeldatud hindadest. Kirjas on märgitud sedagi, et kui kliendi/käendaja arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, tuleb esitada andmed ostja kohta, kes on vara nõus ostma kõrgema hinnaga. Kohus leiab, et hageja poolt viidatud e-kiri ei anna kostjatele tegelikku võimalust müügiprotsessis osalemiseks, vaid seda saab pidada näilikuks. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus vara, antud juhul ratastraktori, saab osta hinnaga 45 600 eurot, oleks kostjatel võimalust leida ostja, kes oleks nõus ostma ratastraktori kõrgema hinnaga. Kohtu arvates on ilmselge, et olles teadlik vara omaniku müügihinnast, ei leia mistahes pingutustega isikut, kes ostaks sama vara kõrgema hinnaga. Tegelik müügiprotsessis osalemine oleks kostjatele tagatud juhul, kui lepingus või ka teates oleks märgitud (lepingus kokku lepitud) teatud ajavahemik, millal kostjatel oleks võimalus leida ostja enda poolt määratud hinnaga. Kui kostjad sellist ostjat ei leia, saaks müügiga edasi tegeleda juba hageja lepingupartner. Kohus nõustub kostjatega selles, et kuigi kohus on menetluse uuendamise määruse p 2.2 andnud hagejale võimaluse esitada tõendid ratastraktori müügi kohta, ei ole hageja sellist tõendit esitanud (tl 124 pöördel). Hageja poolt teostatud toimingute ajavahemik viitab samuti asjaolule, et tegelikult ei olnud kostjal võimalus müügiprotsessis osaleda. Leping üteldi üles 26.02.2016, valdus ratastraktori üle taastati 11.03.2016, hindamisakt koostati 18.03.2016, teade müügi kohta saadeti liisinguvõtjale ja käendajatele 22.03.2016, ratastraktor müüdi 28.04.2016, müügiarve on vormistatud 10.05.2016.
9 (12)
Seega on liisingulepingu ese müüdud ca ühe kuu jooksul ja on arusaadav, et sellisel ajavahemikul ei saanud kostjad müügiprotsessi sekkuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka hageja poolt esitatud teade ei andnud kostjatele tegelikku võimalust müügiprotsessis osalemiseks.
22.Kostjad on esitanud väite, et müügiprotsess ei ole olnud läbipaistev ka seetõttu, et Stokker Agri OÜ on olnud nii algseks müüjaks, pärast lepingu ülesütlemist vara hindajaks ja ka ostjaks. Lepingu kohaselt on ratastraktori müüjaks olnud Stokker Agri OÜ (tl 7-9, 139-140), ratastraktori ülevaatuse akti on koostanud Stokker Agri (tl 34) ja AS Nordea Finance Estonia on ratastraktori eest esitanud arve summas 46 800 eurot samuti Stokker Agri OÜ-le (tl 35). Kohus leiab, et juhul, kui lepingu eseme müüki oleks saanud mõjutada kostjad ka reaalselt või kui hageja oleks müünud vara vastavalt turuhinnale, ei oleks välistatud olukord, kus ostjaks osutub endine vara müüja ja hindaja. Hageja ei ole esitanud andmeid ka selle kohta, kas ja missuguse hinnaga oleks olnud Mecro AS, kellega hagejale on tagatisena sõlmitud tagasiostuleping, oleks olnud nõus ratastraktori tagasi ostma. Antud juhul nõustub kohus kostjate seisukohaga, et hageja poolne müügiprotsess ei ole olnud läbipaistev ja erapooletu. Hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saavutada ratastraktori võõrandamisel parim tulemus.
23.Kostjate poolt esitatud müügikuulutustest nähtuvalt on sarnaste ratastraktorite hind vahemikus 53 900 -82 000 eurot (tl 98-101). Kohus leiab, et seega oleks keskmine sarnase ratastraktori müügihind 67 950 eurot. Hageja on viidanud asjaolule, et tegelikult vajas ratastraktor remonti, remondi kogumaksumus oli soodustust arvestades 11 123,57 eurot (koos käibemaksuga), Stokker Agri esitas sellise pakkumise 30.03.2016 (tl 148-149). Kohus möönab, et isegi kui arvestada asjaoluga, et ratastraktor vajas remonti ja väidetav remondisumma müügihinnast maha arvata, oleks müügihinnaks kujunenud 56 826,43 eurot. Ratastraktor müüdi hinnaga 46 800 eurot, seega ca 10 026,43 euro võrra tegelikust turuhinnast soodsamalt, hinna erinevus 82,35%. Hageja poolt esitatud seadme ülevaatuse aktist nähtuvalt on määratud ratastraktori hinnaks küll 38000 eurot, millele lisandub käibemaks, märgitud on sedagi, et arvesse on võetud sarnase sõiduki müügipakkumisi nii Eestis kui ka Euroopas (tl 34). Kohus leiab, et seadme ülevaatusaktis hinna määramine ei ole kontrollitav, sellest ei nähtu, milliseid konkreetseid pakkumisi on arvesse võetud. Kohus, hinnates poolte esitatud tõendeid ja väited, leiab, et kui ratastraktor oleks müüdud ligilähedaselt turuhinnale, oleks müügist saadav summa katnud kõik lepingust tulenevad võlgnevused. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse eelnevat ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leiab, et hageja on ratastraktori müünud turuhinnast lähtuvalt erinevalt, müügiprotsess on olnud ainult tema kontrolli all ja seetõttu on ta ise oma tegevusega endale kahju tekitanud. Esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
10 (12)
24.Kohus märgib, et hageja on esitanud ka lisakulude hüvitamise nõude. Kohus jätab esitatud hagi küll täielikult rahuldamata, kuid võtab esitatud lisanõuete osas seisukoha juhul, kui hagi oleks osaliselt või täielikult rahuldatud. 24.1 Hageja esitas viivise nõude, kostja vaidles viivise nõudele vastu. Hageja nõuab viivist vastavalt lepingule, mille kohaselt on kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 91,25% aastas. Hageja on viivist arvestanud alates nõudekirjas märgitud maksetähtaja järgnevust päevast va tasumata lepingumaksete korral, kus viivist arvutatakse alates lepingu ülesütlemise teates määratletud tähtaja päevast. Hageja on viivist arvestanud tasumata lepingumaksetest alates 3.03.2016 kuni 11.10.2016, viivis 3275,17 eurot, väljanõudmiskulu, kaskokindluse eest hüvitise ja müügikulude osas on viivist arvetatud 9.08.2016 kuni 11.10.2016 kokku 543,25 eurot (tl 52). Lepingu p 3 on viivise suuruseks kokku lepitud 0,25% päevas, seega 91,25% aastas. Kohus leiab, et kui hagi kuuluks rahuldamisele, oleks vastavalt lepingule rahuldatud ka viivise nõue. 24.2 Hageja esitas nõude kaskokindlustuse kulu eest kokku 18,01 eurot, mis hõlmas perioodi 31.03.2016 kuni 14.04.2016, kaskokindlustuse igakuine kulu oli 36,04 eurot. Kindlustusteatise kohaselt oli kindlustusmakse 36,04 eurot kuus (tl 36) ja seega kujuneks esitatavaks nõudeks hageja poolt nõutud summa. Kohtu arvates oleks nimetatud nõue põhjendatud. 24.3 Kohus nõustub hagejaga ka selles, et Credit Expert OÜ poolt esitatud arve nr 04209 kohaselt oleks õigus kostjatelt sisse nõuda valduse taastamisega kaasnev summa so kokku koos veoteenusega 574,56 eurot (tl 105). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liisinguvõtja ratastraktorit ise ei tagastanud ja lepingu ülesütlemise järgselt oli liisinguandja ise sunnitud valduse taastama ja seoses sellega kandma ka kulutusi. Hageja selgituste kohaselt on Odien OÜ esitanud kahe sõiduki veoteenuse arve ja Credit Expert OÜ ongi arvest nähtuvalt arvestanud veoteenuse 50% ulatuses. Kohus leiab, et hagi rahuldamise korral oleks valduse taastamisega kaasnevad kulud tulnud kostjatelt välja mõista. 24.4 Kostjad on seadnud kahtluse alla ka hageja poolt nõutud müügikulud summas 2 606,67 eurot. Stokker Agri OÜ poolt esitatud arvest nähtuvalt on Nordea Finace Estonia kohustatud tasuma tarktori JD 7530 komisjonimüügi eest 2 340 eurot (tl 38). Kohus nõustub samas kostjaga selles viidatud arvel märgitud aku maksumusega puudub seos lepingus märgitud varaga. 24.5 Kohus märgib, et hageja poolt nõutud arvetel näidatud teenustasud Intrum Justitia-le, kokku summas 657,17 eurot (tl-d 18-19,21-22,24), ei kuuluks hüvitamisele. Hageja on selgitanud, et kuna liisinguvõtja pidevalt hilines maksetega, oli ta sunnitud kasutama teenust võlgnevuse sissenõudmisel. Kohus nõustub kostjaga, et kuna nimetatud summad on erinevad, ei ole need kontrollitavad. Kohus leiab, et nimetatud teenus ei ole käsitletav hagejale liisinguvõtja poolt tekitatud kahjuna, sest liisingumaksete tasumata jätmisel oleks saanud hageja lepingu üles ütelda, mitte asuda tasumata arveid sisse nõudma teise firma kaudu ja esitama neid kulutusi liisinguandja kahjuna. 24.6 Kostja on vaidlustanud hageja poolt arvetel näidatud tasud paberarve esitamise eest. Hageja esitatud hinnakirja kohaselt on paberarve väljastamise tasu 0,70 eurot (tl 137). Hageja on nimetatud tasu esitatud arvetest tulenevalt nõudnud kokku summas 6,30 eurot (tl 16-24).
11 (12)
Pooled on lepingu punktis 4.4 kokku leppinud, et Liisinguvõtja on kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma Liisinguandjale Lepingumaksed ja muud Lepingust tulenevad maksed ning kandma Lepingus ning Liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud. Kuna paberarve väljastamine on määratud hageja hinnakirjas ja lepingu kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud tasuma ka hageja hinnakirjast tulenevad tasud, siis on hageja õigustatud nõudma tasu paberarve väljastamise eest. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja eeltoodust tulenevad tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu summas 726 eurot koos käibemaksuga (tl-d 110, 112). Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad on selgitanud, et menetluskulud tuleb välja mõista ja hüvitada koos käibemaksuga, sest kostjal puudub õigus käibemaksu hüvitamiseks. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.