R V hagi P V, M V, A H ja M H vastu kaasomandi lõpetamise, kinnistusraamatu kannete muutmise ning kannete muutmiseks nõusoleku andmise nõudes.P V jaM V hagi R V vastu kaasomandi lõpetamise, kinnistusraamatu kannete muutmise ning kinnistusraamatus kannete muutmiseks nõusoleku andmise nõudes
Tsiviilasja hind
23 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R V, isikukood XXX; elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Priit Lantin Kostjad: I.P V, isikukood XXX; elukoht XXX II.M V, isikukood XXX; elukoht XXX Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts III. A H, isikukood XXX; elukoht XXX IV. M H, isikukood XXX; elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
16. november 2020.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R V hagiP V,M V, A H ja M H vastu kaasomandi lõpetamise, kinnistusraamatu kannete muutmise ning kinnistusraamatus kannete muutmiseks nõusoleku andmise nõudes.
2.Rahuldada osaliseltP V jaM V hagi R V vastu.
3.Lõpetada registriosas nr xxx R Vle 1⁄4 osas,P Vle 1/8 osas jaM Vle 1/8 osas kuuluv kaasomand, pannes nimetatud kaasomandi osad kõigi registriosa nr xxx
kaasomanikevahelisele enampakkumisele ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
4.Kaasomandi osad müüa kohtutäituri poolt täitemenetluses.
5.Võtta vastu R V hagist loobumine tasaarvestuse nõudes ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
6.Jätta läbi vaatamataP V jaM V nõue kasutuseelise hüvitamise nõudes.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.27.05.2019.a. esitas R V Harju Maakohtule hagi kostjate vastu kaasomandi jagamise nõudes. 30.05.2019 kohtumäärusega keeldus Harju Haakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule. 25.06.2019.a saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja. 04.10.2019.a kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 07.01.2020.a. jättis kohus hagi läbi vaatamata. 17.02.2020.a. kohtumäärusega taastas kohus menetluse.
2.30.12.2019.a. esitasidP V jaM V vastuhagi, mille kohus võttis menetlusse 19.02.2020.a. kohtumäärusega.
3.Kohus vaatas hagid läbi 16.11.2020.a. kohtuistungil. R V nõue ja põhjendused
4.Hageja esitas hagi 27.05.2019.a /I kd tl 2-4/. Hageja täpsustas hagiavaldust 02.08.2019.a /I kd tl 37-44/. 02.10.2019.a täpsustas hageja veelkord hagi /I kd tl 56-60/. Hageja R V lõplikud nõuded on 02.10.2019.a. hagiavalduse redaktsioonis.
5.Lääne maakonnas KKkülas asuva K kinnistu kuulub mitmele kaasomanikule. 1⁄2 kinnistu ühisomanikeks on A H ja M H. 1⁄2 kaasomanikeks olid hageja ja T V, mõlemale kuulus 1⁄4 osa kogu kinnistust. T V kinkis oma osaP Vle jaM Vle, kes kumbki said 1/8 osa kaasomanikuks. Kinnistu suurus on 1770 m2. Kinnistul on soojustamata aiamaja ja seda saab kasutada suvisel ajal. Aiamajas on kaks elutuba ja köök. Köök on ühine kõigile kaasomanikele. Aiamaja on ehitatud 1970 aastatel. 1⁄2 osas, mille omanikeks olid hageja ja T V hakkas aiamaja amortiseeruma. R V soovis aiamaja rohkem kasutada ja koostas 2014 juurdeehituse projekti, millega olid kõik kaasomanikud nõus. R ja T V kasutuses olevale elutoale tehti juurdeehitus, mida sai kasutada köögina ja tehti ka eraldi sissepääs. Endine sissepääs ja köök jäid A ja M H kasutusse.
2016.a. tegi R V ümberehituse, kasutades selleks oma rahalisi vahendeid vähemalt 3 000 euro ulatuses ja enda tööjõudu. Pärast ümberehitust kasutas hageja üksinda aiamaja, kuna T V ümberehitusse ei panustanud. Selle kohta oli vastastikune kokkulepe. KuiP V jaM V said kaasomanikeks hakkasid nad nõudma, et saaksid kasutada seda osa, mis oli hageja poolt ümberehitatud. R V ei nõustunud, et ühte tuba ja kööki kasutavad kolm perekonda samaaegselt. Kuna kaasomanikud ei ole saanud kokkuleppele, siis tuleb kaasomand, mis kuulub R Vle,M Vle jaP Vle lõpetada selle jagamise teel.
6.AÕS § 76 ning 77 lg 2 alusel palub R V jagada kaasomand nii, et kogu kinnistust 1⁄2 jääb talle ning tema maksabM Vle jaP Vle välja nende osa rahas. Hageja tegi üksinda kulutusi 1⁄2 kaasomandi osa renoveerimiseks. Tal on õigus nõuda P jaM Vlt kulutuste hüvitamist. Hageja palub tasaarvestada tema poolt renoveerimiseks tehtud kulud kostjatele makstava hüvitisega.
7.Detsembris 2017 hinnati kinnistu väärtuseks 30 000 eurot. M jaP Vle kuuluva osa väärtus on 7 500 eurot. Kuna renoveerimisele kulutatud 3000 eurot tuleb tasaarvestada, siis peab hageja maksma kostjatele 4 500 eurot, kummalegi 2 250 eurot. Hageja on nimetatud summa valmis tasuma.
8.Hageja palub jätta 1⁄2 registriosast nr xxx R V ainuomandisse ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Kustutada kinnistusraamatust R V omanikukanne 1⁄4 osas ningP V ja M V omanikukanne 1/8 osas. Hageja palub kohustada kostjaid andma vastavad tahteavaldused kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning tahteavaldused asendada jõustunud kohtulahendiga.
9.06.03.2020.a. loobus hageja R V nõudest, mille kohaselt peaks kostjatele makstavast hüvitisest maha arvama hageja poolt tehtud kulutused. Hageja möönis, et kulude tõendamine on raskendatud /I kd tl 193/. Hageja oli nõus tasuma niiP Vle kuiM Vle 3 750 eurot.
10.07.09.2020.a. kohtu eelistungil kinnitas hageja, et jääb 02.10.2020.a. esitatud hagi juurde.
11.Hageja kostjate vastuhagi ei tunnista. Kumbki kostja ei ole isiklikku tööd ega raha ümberehitusse panustanud. Enampakkumine oleks rahaliselt mõlemale poolele liialt koormav ja võib kujuneda olukord, kus hüvitis on tegelikust turuväärtusest suurem. Kasutuseelise hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
12.Menetluskulud palun hageja jätta kostjateP V jaM V kanda P V jaM V seisukohad ning vastuhagi nõuded ja põhjendused
13.Kostjad esitatud hagi ei tunnista. Juurdeehituse ajendiks ei olnud mitte amortiseerumine, vaid R V suutmatus teiste kaasomanikega kööki jagada. R V ja T V ei ole kunagi kokku leppinud, et suvila jääb ainult R V kasutada. Tõele ei vasta hageja väide, et T V ei panustanud juurdeehitusse. T V ei soovinud rahaliselt panustada, kuid panustas isikliku tööga. Alates 2015. aastast ei ole kostjad saanud suvemaja kasutada, sest R V keelas selle ära. Kostjad on kasutanud suvemaja sünnist saati, samuti nende lapsed /I kd tl 83-85, 94-96/.
14.Vastuhagis paluvad kostjad lõpetada registriosa xxx 1⁄2 kaasomand nii, et R V annab talle kuuluvast 1⁄4 mõttelisest osast 1/8M Vle ja 1/8P Vle ning kumbki hüvitab R Vle 3 750 eurot. Samuti palutakse kohustada R Vd sõlmima nimetatud tingimustel asjaõigusleping ning tegema sellekohased tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
15.Alternatiivselt palutakse müüa 1⁄2 mõttelist osaP V,M V ja R V vahelisel enampakkumisel ning raha jagada vastavalt mõtteliste osade suurusele –P Vle 1/8,M Vle 1/8 ja R Vle 1⁄4. Enampakkumise täitekulud jagada vastavaltP V, R V jaM V mõttelise osade suurusele.
16.Vastuhagi kohaselt kostjate vanaisa ja tema töökaaslane ehitasid maatükile aiamaja ning nende perekonnad hakkasid suvilat aktiivselt kasutama. Suulise kokkuleppe alusel oli mõlemal perekonnal ainukasutuses elutuba ja köök oli ühine. Kostjad veetsid T suvilas oma lapsepõlve ja noorusaja. See on olnud kostjate ainus suvekodu. Kostjad on teinud hagejale korduvalt ettepanekuid suvila kasutuskorras kokku leppida, kuid hageja on keeldunud ning alates 2015. aastast ei ole kostjad suvilat kasutada saanud. Asjaolu, et hageja on teinud 2016 aastal väikese juurdeehituse ei tähenda, et ta peaks saama kogu kaasomandi endale. Juurdeehituse rahaline osa on väike ja kostjad on hagejale kogu aeg pakkunud, et hüvitavad osa kuludest. Kostjate isa käis ehitustöödel korduvalt abiks. Müük enampakkumisel on õiglane, kuna tagab kõigi kaasomanike võrdse kohtlemise, sest omandi kaotanud kaasomanik saab õiglase hüvitise.
17.30.12.2019.a. vastuhagis palub kumbki kostja hagejalt enda kasuks välja mõista kasutuseelise summas 1 125 eurot, kuna hageja kasutab suuremat osa, kui talle kuuluv 1⁄4 kaasomandist. Hageja peab hüvitama kasutuseelise aja eest, mil kostjad ei ole hageja tegevuse tõttu saanud aiamaja kasutada.
18.17.09.2020.a. vastuhagi redaktsiooni kohaselt palusid kostjad välja mõista kasutuseelise hüvitisena 9 000 eurot, millest 4 500 € M Vle ja 4 500 €P Vle.
19.Kostjad esitasid veel alternatiivse nõude panna 1⁄2 kaasomandist kõigi kaasomanike vahelisele enampakkumisele ja saadud raha jagada enampakkumisest osavõtnud kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele.
20.Kui kohus rahuldab R V hagi, siis paluvad kostjad mõista välja 1/8 mõttelise osa kaotuse eest 5000 eurot hüvitist niiP V kuiM V kasuks.
21.23.09.2020.a. muutsid kostjad vastuhagi ja palusid välja mõista kasutuseelisena 3 825 eurot kummagi kostja kasuks, kokku 7 650 eurot.
22.08.10.2020 võtsid kostjad tagasi hagi kasutuseelise hüvitamise nõudes.
23.30.12.2019.a. vastuhagis paluvad kostjad kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viis, mille kohaselt enampakkumise müügi täitekulud jagada hageja ja kostjate P jaM V vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostjad nimetatud nõuet põhjendanud ei ole. 17.09.2020.a. hagiavalduse terviktekstis kostjad nõuet kohtuotsuse täitmise viisi kohta ei märkinud.
A H ja M H seisukohad
24.M H ja A H vaidlevad hagile vastu ja toetavad kostjateP V jaM V seisukohti.
Kohtuotsuse põhjendused
25.Mõlemad pooled, hageja ja kostjad, on esitanud vastastikku nõudeid ja neid korduvalt menetluse käigus muutnud. Esmalt võtab kohus vastu osalise hagist loobumise ja jätab osaliselt nõuded läbivaatamata (I.). Seejärel lahendab hagi ja vastuhagi (II.), määrab hagihinna (III.) ja jaotab menetluskulud (IV.). I. Kohtule on esitatud hagi ja vastuhagi. Kohtuotsuses nimetab kohus R Vd hagejaks mõlema nõude puhul, P jaM Vd kostjateks nii nende vastu esitatud nõude kui nende endi poolt esitatud nõuete puhul.
26.06.03.2020.a menetlusdokumendis hageja loobus ettepanekust, mille kohaselt peaks kostjatele tasutavast hüvitisest maha arvestama hageja poolt tehtud kulutused /I kd tl 193/. 02.08.2019.a. hagiavalduse redaktsioonis esitas hageja nõudena tasaarvestuse, mille kohaselt R V poolt kostjatele omandi kaotamise eest hüvitamisele kuuluv kostjate omandi turuväärtus summas 7 500 eurot tasaarvestada R V poolt tehtud kulutustega summas 3 000 eurot, määrates kostjatele hüvitamisele kuuluvaks summaks 4 500 eurot. Kohus võtab vastu hageja osalise hagist loobumise tasaarvestuse nõude osas ja lõpetab selles osas menetluse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 3 alusel.
27.Hageja kinnitas 07.09.2020.a. kohtuistungil, et tema nõue on 02.10.2019.a. esitatud hagiavalduse redaktsioonis /I kd tl 56-60, II kd tl 36/.
28.30.12.2019.a. esitasid kostjadP V (kostja 1) jaM V (kostja 2) mõlemad nõude hageja vastu, paludes välja mõista kummagi kostja kasuks kasutuseelis summas 1 125 eurot /I kd tl 122/. 17.09.2020 suurendasid kostjad kasutuseelise nõuet 9 000 euroni /II kd tl 65/. 23.09.2020.a. vähendasid kostjad kasututseelise nõuet 7 650 euroni /II kd tl 72/. 08.10.2020.a. võtsid kostjad tagasi hagi kasutuseelise hüvitamise nõudes /II kd tl 190-191/. Kohus jätab läbi vaatamataP V jaM V hagi R V vastu kasutuseelise hüvitamise nõudes TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. II.
29.Hageja R V palub jätta tema ainuomandisse 1⁄2 K kinnistu kaasomandist. Seejuures soovib hageja enda omandisse kostja 1 ja kostja 2 omandiosa. Kõik kostjad on nõudele vastu vaielnud. A H (kostja 3) ja M H (kostja 4) toetavad kostjate 1 ja 2 positsioone hageja poolt esitatud hagis.
Registriosa nr xxx omanikeks on R V 1⁄4 kaasomandi osas. P Vle jaM Vle kuulub kummalegi 1/8 kaasomandi osa alates 23.04.2018.a. Kostjale 3 ja kostjale 4 kuulub ühisomanikena 1⁄2 kaasomandist /I kd tl 21, III kd tl 92, 93/. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab kaasomandi lõpetama ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (Riigikohtu lahendid 2-17-9749, 2-17-11516, 2-16-15236). AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad 1 ja 2 soovivad endale hageja 1⁄4 suurust kaasomandi osa nii, et kumbki kostja saaks 1/8 osa hageja kaasomandi osast.
30.Hageja on seisukohal, et tema peaks saama kostjate 1 ja 2 omandiosad endale, kuna tema on panustanud juurdeehitusse. Kohtule on esitatud juurdeehituse projekt /I kd tl 7-10/. Juurdeehituse põrandapind on 9,36 m2 ja sellega piirnev terrassipind 2,76 m2. Ehitusregistri andmetel on aiamaja suletud netopind 26,7 m2 /I kd tl 7/. Aarete kinnisvara poolt koostatud arvamuses vara turuväärtuse kohta on ehitusalune pind 31 m2. Juurdeehituse osa pinnaandmeid ei ole ehitusregistrisse kantud /I kd tl 13-16/. TsMS § 5 lg 2 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Hageja väidetel tegi tema juurdeehituse üksinda. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja T V ütlustega on tõendatud, et ta panustas isikliku tööga juurdeehitusel, kui tehti põhikonstruktsiooni ja elektrisüsteemi. Kokkulepet, et pärast juurdeehitust jääb suvila kasutada R Vle ei olnud. T V oli juurdeehitusega nõus nii, et tema panustab tööga ja kostjad 1 ja 2 olid huvitatud panustamisest rahaliselt. T V ise rahaliselt panustada ei soovinud, kuna tal oli juba suvekodu Setumaal /III kd tl 60-61/. Arvestades juurdeehituse mahtu ning asjaoluga, et tegemist on aiamajaga, mis on mõeldud suviseks kasutamiseks, ei ole kohtu hinnangul R V panus juurdeehitusse sellises suurusjärgus, mis õigustaks kaasomandi lõpetamist viisil, et hageja saab kostjate 1 ja 2 omandiosa. Riigikohus lahendi 2-17-9749 punktis 11 märgib, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Hageja R V on avaldanud, et ta ei soovinud, et kostjad, kellel mõlemal on alaealised lapsed kasutaksid koos temaga kinnistule rajatud ja kostjatega 3 ja 4 kaasomandis olevat suvila hoonest tuba ja kööki. Vaidlust ei ole, et pärast juurdeehituse tegemist ei ole kostjad 1 ja 2 saanud suvilat kasutada. Kohtu hinnangul ei ole hageja heauskselt käitunud, kui pärast juurdeehituse tegemist ei lubanud kostjatel 1 ja 2 suvilat kasutada. Tunnistaja T V ütluste kohaselt oli ta valmis panustama juurdeehitusse, kuna tema lapsed, kostjad 1 ja 2, soovisid suvilat kasutada. Kuigi kostjad 1 ja 2 on kaasomanikeks alates aprillist 2018, siis tsiviilasja materjalidest nähtub, et suvilat on kunagiste töökaaslaste perekonnad ja nende laste perekonnad koos kasutanud. Arvestades suvemaja kasutamise traditsioone läbi viie aastakümne, ei ole hageja käitumine olnud heauskne.
Kohus jätab rahuldamata kaasomandi lõpetamise R V poolt taotletud viisil. Hageja põhjendused, et tema on üksinda teinud juurdeehituse, ei ole tõendatud ning juurdeehituse tegemine ei anna eelist saada kaasomand endale, sest juurdeehituse tegemisel suurendatakse kogu kinnistu väärtust, mitte ainult hagejale kuuluva osa väärtust.
31.Kuigi kostjad 1 ja 2 on suvemajas veetnud oma lapsepõlvesuved, ei anna see alust nende poolt esitatud nõude rahuldamiseks viisil, et hageja peab andma neile kummalegi üle oma omandiosast 1/8. Suvede veetmine aiamajas lapsepõlves ja noorusajal on kahtlemata emotsionaalse väärtusega, kuid see ei kaalu üles hageja omandi kaotust. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi viisil, mida kostjad 1 ja 2 on taotlenud esmaselt, siis jääb rahuldamata hagi ka osas, milles R Vd palutakse kohustada tegema tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes.
32.Kostjad 1 ja 2 on alternatviised nõuded esitanud vastuhagi 23.09.2020.a. redaktsioonis /II kd tl 71-76/. 09.10.2020.a. kohtuistungil täpsustasid kostjat oma nõuet, paludes raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osade suurusele /II kd tl 194/.
33.Riigikohus lahendi 2-17-11516 punktis 30 märgib, et olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama, ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Samal seisukohal on Riigikohus olnud lahendi 2-16-15326 punktis 21.
34.Hageja põhjendused, et enampakkumine tuleb välistada, kuna see on kaasomanikele rahaliselt liialt koormav, ei ole asjakohased. Hageja esitatud arvamusest kinnistu turuväärtuse kohta nähtub, et novembris 2017 oli kinnistu väärus 30 000 eurot. Pooled ei ole menetluses vaielnud otseselt turuväärtuse üle, kuid seda eelkõige põhjusel, et menetluses turuväärtuse tuvastamine on liialt kulukas /II kd tl 197/. Hageja ning kostjad 1 ja 2 on soovinud asja endale. Seega on enampakkumisel igal kaasomanikul võimalik otsustada, kui palju ta on valmis panustama ning selgub eseme väärtus.
35.Vastuhagis palutakse panna enampakkumisele hagejale ja kostjatele 1 ja 2 kuuluv kaasomand, so kogu kinnisasjast 1⁄2 mõttelist osa. Seejuures esimese alternatiivina hageja ja kostjate 1 ja 2 vahel korraldada enampakkumine ning teise võimalusena enampakkumine korraldada kõigi registriosa nr xxx kaasomanike vahel so hageja ning kõigi kostjate vahel. Arvestades Riigikohtu praktikat, tuleb hagejale ja kostjatele 1 ning 2 kuuluv omandiosa panna enampakkumisele. Kohus on seisukohal, et hagejale ja kostjatele 1 ja 2 kuuluv omandiosa tuleb panna enampakkumisele kõigi registriosa nr xxx kaasomanike vahel. Kõik menetlusosalised on kaasomanikud registriosas nr xxx. Kuigi kostjad 3 ja 4 ei ole menetluses aktiivselt osalenud, ei tähenda see, et neid saaks kõrvale jätta kaasomanikuna võimalusest osaleda enampakkumisel. Kui panna 1⁄2 kaasomandist ainult nende kaasomanike vahel enampakkumisele, kes vaidlevad omavahel, siis ei ole täidetud kaasomandi lõpetamise eesmärk – vähendada asja omanike ringi. Kui kõik kaasomanikud saavad osaleda enampakkumisel, siis on üheks võimaluseks lõpetada
kogu asja kaasomand või muuta kaasomanike ringi. Kostjate 1 ja 2 esmase alternatiivse nõude puhul oleks võimalik muuta ainult kaasomanike ringi. Kui kohtule on esitatud ühe alternatiivina nõue müüa kinnistu osa kõigi kaasomanike vahel, siis tuleb eelistada kõigi kaasomanike võimalust osaleda enampakkumisel, mis lõppkokkuvõttes annab kõigile kaasomanikele võrdsed võimalused asjas osa omandamiseks ning tagab seeläbi õiglase hüvitise omandi kaotuse eest. Selline kaasomandi lõpetamise viis on kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 2. Kohus rahuldab kostjate 1 ja 2 alternatiivse nõude, pannes kõigi kaasomanike vahelisele enampakkumisele hagejale ja kostjatele 1 ja 2 kuuluvad omandiosad.
36.Kui asi müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ja asi müüakse täituri poolt täitemenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-110-09). Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad on esialgses nõudes, mis nad esitasid 30.12.2019.a. nõudnud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist. 17.09.2020.a. vastuhagi terviktekstis nimetatud nõuet ei esitatud ja kohtule ei ole kostjad selgitanud, kas nad nimetatud nõudest loobuvad või võtavad tagasi. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 19.02.2020.a. kohtumäärusega, seega on nõue kohtu menetluses. Kuna kostjad 1 ja 2 ei ole kohtuotsuse täitmise viisi nõuet täitemenetluse kulude jagamise osas mitte ühegi asjaoluga põhjendanud, siis tuleb nõue jätta rahuldamata. III.
37.Hagihind hageja R V poolt esitatud nõuete puhul on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel 3 500 eurot kaasomandi lõpetamise nõude osas. Nõudes kohustada kostjaid andma taheavaldus kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning selle asendamiseks kohtuotsusega on hagihind TsMS § 132 lg 11 alusel 3 500 eurot, hagihind kokku 7000 eurot. Hageja on summalt 7 000 eurot riigilõivu tasunud. Kostjate 1 ja 2 poolt esitatud nõuete puhul on hagihind kaasomandi lõpetamise nõude osas TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel 3 500 eurot. Nõudes kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistusraamatu kannete tegemiseks on hagihind TsMS § 132 lg 11 alusel 3 500 eurot. Kasutuseelise nõudes tuleb hagihind määrata summalt 9 000 eurot. Kokku on kostjate nõuete puhul hagihind 16 000 (3500+3500+9000) eurot TsMS § 134 lg 1 alusel. Kostjad on tasunud riigilõivu summas 550 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel on riigilõiv tsiviilasja hinnalt kuni 17 500 eurot summas 700 eurot. Kostjad on maksnud riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Kohus mõistab eraldi määrusega kostjatelt 1 ja 2 Eesti Vabariigi kasuks välja vähem makstud riigilõivu summas 150 eurot. Kokku on tsiviilasja hind 23 000 eurot. IV.
38.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigikohus lahendi 32-1-70-10 punktis 14 märgib, et eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole
soovitud viisil. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Poolte endi kanda jäävad ka menetluskulud hagist osalise loobumise ja läbivaatamata jätmise osas, sest nimetatud nõuded on seotud kaasomandi lõpetamise nõudega ning õiglane on lähtuda kogu tsiviilasja sisust, milleks on kaasomandi lõpetamine. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.