Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tartu Maakohus jättis 13. novembri 2007 määrusega T.M. Dwelling OÜ avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt tegi Tartu Maakohus 21. septembril 2007 hageja kasuks tagaseljaotsuse, sest kostja jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastamata. Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte 22. augustil 2007. Seega oli kostja kohustatud vastama kohtule hiljemalt 5. septembriks 2007. Kostja vastas hageja hagiavaldusele alles

kus osaühingu ainuke juhatuse liige ise viibib töövõimetuslehel, peab viimane hoolitsema, et sel ajal ei oleks kuidagi osaühingu juhtimine häiritud. Antud juhul on juhatuse liige oma kohustuse jätnud täitmata, mistõttu ei ole ta üles näidanud korraliku ettevõtja hoolsust. Kohus oli seisukohal, et juhatuse liikme haiguslehel olemine ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 415 lg 1 tähenduses, sest juhatuse liige on jätnud oma kohustuse täitmata. Samuti ei nähtu kostja esitatud kajast, et mingi asjaolu oleks takistanud kostja seaduslikku esindajat taotleda kohtult vastamiseks täiendava tähtaja andmist. Kohus ei nõustunud hageja väitega selle kohta, et töövõimetuslehed ei ole TsMS kohaseks tõendiks takistuse põhistamisel, sest ei vasta TsMS § 422 lg 2 ja sotsiaalministri 22.06.2004 määruses nr 85 kehtestatud nõuetele. Ainuüksi dokumendi vorminõuete järgimata jätmine ei tähenda, et seda dokumenti ei saaks tõendina kasutada (TsMS § 422 lg 3). Tuleb lähtuda dokumendi sisust ja kui seal on kõik vajalik informatsioon olemas, siis on seda võimalik ka tõendina kasutada. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud töövõimetuslehtede ärakirjad sisaldavad piisavalt vajalikku informatsiooni, mistõttu on need tõendina arvestatavad. Hageja on leidnud, et kuna kostja on kajale lisanud vastuse hageja hagiavaldusele, kuid ei ole lisanud ühtegi dokumentaalset tõendit oma vastuses esitatud väidete põhistamiseks, siis sellega on kostja rikkunud TsMS §-des 200 lg 1 ja 230 lg 1 sätestatud kohustusi. Käesolevas asjas lahendatakse küsimus menetluse taastamisest ja selleks mõjuva põhjuse olemasolust, mitte sellest, kas kostja on vastuses hagiavaldusele oma esitatud väited põhistanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

T. M. Dwelling OÜ taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 13. novembri 2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada T. M. Dwelling OÜ avaldus menetluse taastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et juhatuse liikme haiguslehel olemine ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks TsMS § 415 lg 1 tähenduses, sest juhatuse liige on jätnud oma kohustuse täitmata. Nii on kohus viidanud ÄS §-le 180 lg 1, mille järgi juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte mõttest, et olukorras, kus osaühingu ainuke juhatuse liige viibib ise töövõimetuslehel, peab viimane hoolitsema, et sel ajal ei oleks osaühingu juhtimine kuidagi häiritud. Äriseadustik on oma olemuselt eraõiguslike normide kogum, reguleerides muuhulgas osaühingu olemust ning sellest tulenevaid osaühingu juhtorgani liikme kohustusi. Samas on selliste kohustuste olemuslikuks rakendusalaks äriseadustiku alusel reguleeritavad õigussuhted ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt ei ole vastavaid kohustusi võimalik üksüheselt kanda tsiviilkohtumenetluse konteksti ning mõjuv põhjus TsMS § 412 lg 3 mõistes tuleb sisustada ikkagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku raames. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks muu hulgas poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. TsMS § 422 ei ole tehtud erisusi füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nimetatud säte kehtib ka äriühingu juhtorgani liikme suhtes. Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu, kelleks juhatuse liikme puhul on füüsiline isik. Seetõttu ei saa olla mingit mõistlikku põhjust, miks juhtorgani liikme haigus ei oleks mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõistes. Allakirjutanu hinnangul on antud juhul tegemist

kohtule vastuse mitteesitamise mõjuva põhjusega. Lisaks sellele on kohus leidnud, et juhatuse liikme haigus on olnud piisavat tõendatud TsMS § 422 lg 3 alusel. Seega on arusaamatu, et olukorras, kus kohus on tuvastanud TsMS § 422 lg 3 alusel TsMS §-s 422 lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolu, on ta samaaegselt jätnud arvestamata mõjuva põhjuse endaga.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

AS Devisee vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt esitatakse vastavalt TsMS §-le 416 lg 1 p 3 kajale nõuded, mille kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus. Kostja on oma hagile kohtu määratud tähtajaks mittevastamist põhistanud kostja juhatuse liikme haigusega, mis ei võimaldanud kohtu määratud tähtajaks hageja hagiavaldusele vastata, kuid on lisanud kajale töövõimetuslehed. Töövõimetuslehed ei ole TsMS kohaseks tõendiks takistuse põhistuseks, kuna ei vasta TsMS §-s 422 lg 2 ja sotsiaalministri 22.06.2004 määruses nr 85 kehtestatud nõuetele. Tulenevalt TsMS §-st 422 lg 2 peab kaja esitanud pool oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitama menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra on kehtestanud sotsiaalminister 22.06.2004 määrusega nr 85. Ebaõige on Tartu Maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud arstitõendid on tõendina arvestatavad seadusliku takistuse olemasolu tõendamiseks, ehkki ei vasta TsMS § 422 lg 2 ja sotsiaalministri 22.06.2004 määruses nr 85 kehtestatud nõuetele. Nimetatud arstitõendid on kasutatavad küll TsMS § 422 lg 3 mõttes üldise informatsiooni allikana, kuid ei saa olla seaduse mõttes takistust põhistavaks dokumendiks, kuivõrd seadusega on antud nimetatud tõendile kindel vorminõue. Sellisele tõendile tuginev kohtu otsus oleks kahtlemata seadusega vastuolus. TsMS annab võimaluse arvestada tõendina igasugust teavet, mis on protsessi seisukohalt olulise kaaluga ning vajadusel annab kohtule võimaluse koguda ka ise tõendeid asja õiglaseks lahendamiseks, kuid seda erisustega. Üheks tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud erisuseks on menetlustoimingu takistuse tõendamine, mis on toodud TsMS §-s 416 lg 1 p 3 ja TsMS §-s 422 lg 2, kehtestades menetlustoimingu sooritamise takistusena esineva haiguse tõendamiseks kindla dokumendi vorminõude. Vastavat vorminõuet määruskaebuse esitaja ei täitnud, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja nõuete kohaselt tõendanud seadusliku takistuse olemasolu menetlustoimingu sooritamiseks kohtu poolt nõutud tähtajal ja juba seetõttu on menetluse taastamata jätmine õigustatud. Ebaõige on määruskaebuse esitaja tõlgendus mõjuvast põhjusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku raames. Määruskaebuse esitaja on esile toonud oma kaebuses mõjuva põhjuse sisustamise TsMS § 412 lg 3 kohaselt. TsMS § 412 lg 3 kohaselt on üheks menetluse taastamise aluseks hageja eelnev kohtule teatamine mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja selle põhistamine. Vastavalt TsMS nõuetele tuleb takistusest kohtule eelnevalt menetlustoimingu tähtajale teatada ja seda seaduse nõuete kohaselt põhistada. Vastustaja nõustub määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 422 lg 1 kohaselt saab olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Tsiviilasja toimikus olevatele määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditele tuginedes ei saa väita, et antud juhul oli menetlustoimingu sooritamise takistuse mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigus. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja T. L. oli haiguslehel alates 25.06.2007. Vastavalt kohtutoimikule sai määruskaebuse seaduslik esindaja hagi koos vastuse nõudega kätte 22.08.2007, seega on otseselt tõendatud, et tegemist ei olnud kaebuse esindaja seadusliku esindaja ootamatu haigusega, mis takistas teda kohut teavitamast ja vastamiseks täiendava tähtaja taotlemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

jätmisest. Arvestades töövõimetuse kestust (ca 3 kuud), töötamist äriühingu juhatuse liikmena ning elukohta Tartu linnas, leiab ringkonnakohus, et T. L. il oli võimalus kohut oma tegevusetusest teavitada. Seepärast on maakohus põhjendatult leidnud, et kaja rahuldamata jätmise põhjuseks on T. L. i poolt kohtu teavitamata jätmine hagile tähtaegselt vastamata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kohus on vaidlustatud määruses küll viidanud ÄS §-le 180 lg 1, kuid jätnud kaja rahuldamata TsMS §-de 407 lg 5 p 3 ja 415 lg 1 alusel. Nimetatud sätted reguleerivad nii füüsilisest kui juriidilisest isikust kostja tegevusetust hagile vastamisel ning maakohtu poolt T. L. ile kui äriühingu juhatuse liikmele viitamine kinnitab maakohtu järeldust, et T. L. il oli olemas reaalne võimalus kohut tähtaegselt teavitada hagile vastamata jätmisest. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad T. M. Dwelling OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. TsMS § 417 lg 4 kohaselt on käesolev määrus lõplik.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.