Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-31227
Tsiviilasi
BAS-i hagi HS vastu 39 450 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja BAS (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Ü –N Liiv Kostja HS(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine 5 266,70 krooni osas
Jätta BAS-i hagi HS vastu kahju 4 366,70 krooni hüvitamise ja võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni hüvitamise, kokku 5 266,70 krooni osas läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: BAS esitas 27.08.2007 hagi HS vastu 39 450 krooni saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.11.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hageja nõue moodustab kokku 39 450 krooni, millest 19 735,27 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 2 990,72 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 510,26 krooni viivis, 3 947,05 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 4 366,70 krooni kahjuhüvitis. Hagiavalduse kohaselt moodustab kahju hüvitamise nõude (4 366,70 krooni) lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Võla sissenõudmisega seotud kulusid nõuab hageja krediidilepingu üldtingimuste punktide 4.3., 8.3. ja 9.3. alusel. Nimetatud punktide kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Tegemist on seaduses sätestatud imperatiivse keeluga, mille alusel lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole VÕS § 416 lg 3 alusel võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1122-07. Seetõttu on ilmnenud, et hageja õiguste rikkumine kahjuhüvitise nõude (lepingu ülesütlemisest alates saamata jäänud intresside nõue) osas ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuivõrd tulenevalt VÕS § 416 lg-st 3 ei ole võimalik vastavat nõuet esitada. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja on esitanud nõude ka võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hageja viivisenõue moodustab aga 7 510,26 krooni. Kuivõrd kahju nõue moodustab 900 krooni ja viiviste nõue moodustab 7 510,26 krooni, ei ületa kahjunõue viiviste nõuet, mistõttu hageja ei saa VÕS § 113 lg 5 alusel vastavat kahju nõuet esitada. Seetõttu on ilmnenud, et hageja õiguste rikkumine võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmise osas ei ole samuti hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuivõrd tulenevalt VÕS § 113 lg-st 5 ei ole võimalik vastavat nõuet esitada. Eeltoodu ja TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätab kohus hageja nõude kahju hüvitamise summas 4 366,70 krooni (lepingu ülesütlemisest alates saamata jäänud intresside) ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise summas 900 krooni, kokku 5 266,70 krooni osas läbi vaatamata. Menetlus jätkub hageja nõude 34 183,30 krooni osas, millest 19 735,27 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 2 990,72 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 510,26 krooni viivis ja 3 947,05 krooni leppetrahv.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.