Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. E. OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 02.07.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Toimikumaterjalidest tuleneb, et kostja ei täinud oma kohustust tasuda osamakseid, mistõttu rikkus ta lepingu tingimusi. VÕS § 166 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Antud juhul on põhjendatud hageja lepingust taganemine, kuna hageja jäi kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu ilma laenulepingu alusel kostjale laenatud rahasummast ja intressidest. Hageja taganes lepingust teate saatmisega kostja lepingus nimetatud asukohta. Hagejapoolse lepingust

taganemise tõttu on kostja VÕS § 189 lg 1 kohaselt kohustatud tagastama kogu laenusumma ja tasuma intressi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktis 6.1 on sätestatud, et kui kostja rikub ühte või mitut lepingulist kohustust, siis on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 25 % ulatuses tasumata laenu brutosummast. Kostja ei täitnud enda kohustust tasuda osamakseid, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 254 krooni. Toimikumaterjalidest (tl 11) selgub, et hagejal on seoses kostjapoolsete lepingurikkumistega tekkinud menetluskulu 300 krooni Lähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktis 2.3 on sätestatust on kostja kohustus hüvitada viivitamatult ja täielikult hagejale kostja lepingust tulenevate kohustust rikkumisega tekkinud kulutused. Seega tuleb hageja menetluskulu kostjal hüvitada. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja kohustusteks oli tasuda kuupäevadeks 06.01.2007 ja 06.02.2007 osamaksed, mida kostja ei teinud. Sellega sattus kostja oma kohustuse täitmisega viivitusse. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist 0,25 % tähtaegselt tagastamata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Lisaks ei ole kostja täinud enda kohustust tasuda leppetrahvi ning hüvitada kostja menetluskulu. Leppetrahvi maksmise ja menetluskulu hüvitamisega seotud viivised arvutamisel kasutatakse Avalikes Teadaannetes avaldatud intressimäär, milleks on 10,5 % aastas. Kuni hagi esitamiseni Harju Maakohtusse oli viivist kogunenud 321,25 krooni. Ülejäänud viivis tuleb arvutada hagejal soovil kohtuotsuse täitmise hetkel. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega E. OÜ hagi I.N. vastu 1 890,65 krooni ning hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni kohtuotsuse täitmiseni laenusumma põhiosa ja intresside (1 015,40 krooni) ning leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viiviste väljamõistmise. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.