Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-11373
Tsiviilasi
Xxxxavaldus osaühingu Xxxx(kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, asukoht xxxx)
Menetlustoiming
Likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine
Puudutatud isik: osaühing Xxxx(registrikood xxxx, kustutatud xxxx)
Asjaolud Xxxxesitas 27.07.2017 Harju Maakohtule avalduse osaühingu Xxxx(kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks, sest puudutatud isikul on arvelduskontol raha. Kohus jättis avalduse käiguta ja kohustas selgitama vara koosseisu ning tasuma riigilõivu ja likvideerija tasu ettemaksu. Avaldaja esitas 04.09.2017 selgituse, milles märkis, et jaotamata summa on 17 858,28 eurot. Ühtlasi tasus avaldaja riigilõivu ja likvideerija tasu ettemaksu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus osaühing Xxxx(kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd äriühingul on jaotamata vara. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 602 järgi võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja on tasunud ettemaksu 360 eurot likvideerimismenetluse läbiviimise kulu ja likvideerija tasu katteks. Avaldaja pole soovinud ise hakata likvideerijaks ning pole esitanud ka enda poolt likvideerija kandidaate. TsMS § 604 lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ise likvideerija. Vandeadvokaat Maire Arm on vastusena kohtu järelepärimisele 14.08.2017 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et Maire Arm on pankrotihalduri ja vandeadvokaadina võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks vandeadvokaadi Maire Armi. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220.
TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 11. juuniks 2018. a, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole
lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang osaühing Xxxx(kustutatud) maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.