Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-133-07 Tartu, 9. jaanuar 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing hagi AS-i EESTI RAUDTEE vastu sotsiaalfondi asutamise kohustamiseks ja kollektiivlepingu mittelaiendamiseks ametiühingu liikmeks mitteolevatele töötajatele vastava avalduse esitamiseta ja solidaarsustasu tasumiseta ning AS-i EESTI RAUDTEE vastuhagi MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing vastu kollektiivlepingu punktide 1.1.1 ja 1.1.2 ning sotsiaalfondi asutamise kokkuleppe tühisuse tunnustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-19298 MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing kassatsioonkaebus Hageja MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Kostja AS EESTI RAUDTEE (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman 10. detsember 2007. a, kirjalik menetlus
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
töötajatelt kinnipeetud solidaarsustasu kantakse üle lepingupoolte asutatud sotsiaalfondi arvelduskontole; punktis 4 lepiti kokku, et töötajal ei ole kohustust lepingut endale laiendada; punktis 5 lepiti kokku, et kõik ülejäänud sotsiaalfondi puudutavad küsimused (sh maksete ja maksudega seotud) lepitakse kokku kolme kuu jooksul. Kostja ei asutanud kolme kuu jooksul sotsiaalfondi, vaid laiendas kollektiivlepingut töötajatele, kes ei ole ametühingu liikmed, ilma et nad oleksid selleks soovi avaldanud või maksnud solidaarsustasu. Sellega rikkus kostja VÕS §-s 100 sätestatud kohustust täita lepingut.
kokkulepe vastuolus seadusega ega tühised, mistõttu peab kostja neid täitma. Kuivõrd KLS § 4 lg 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti, laieneb vaidlusalune kollektiivleping ja selle alusel sõlmitud sotsiaalfondi asutamise kokkuleppe üksnes hageja liikmetele. Teistele töötajatele laieneb see vaid juhul, kui töötaja on täitnud lepingus ja kokkuleppes kokkulepitud lisatingimused. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigus kostjalt nõuda kollektiivlepingus kokkulepitud kohustuste täitmist. TLS § 101 p 2 kohaselt ei ole töötajaid esindavasse ühingusse kuuluvatele töötajatele eeliste andmine teiste töötajate ebavõrdne kohtlemine. VÕS § 76 lg 1 järgi peab kostja täitma kollektiivlepingu punktis 1.1.2 ja selle lisaks olevas sotsiaalfondi asutamise kokkuleppes sätestatud sotsiaalfondi asutamise kohustust. Asjas ei kohaldu TLS §-d 15 ja 16, sest pooled ei vaidle töölepingu sõlmimise ega tööandja ühepoolse otsuse üle, vaid kollektiivlepingu kehtivuse üle. Ka PalS § 36 lg 1 ei saa olla kollektiivlepingu punktide 1.1.1 ja 1.1.2 ning sotsiaalfondi asutamise kokkuleppe tühisuse aluseks, sest PalS § 36 lg 1 kehtestab, milliseid kinnipidamisi tohib töötaja palgast teha töötaja nõusolekuta. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt peetakse solidaarsustasu kinni töötaja palgast tema avalduse alusel.
kui ka kostja seda punkti sellekohase keeluna, mistõttu on kollektiivlepingu punkt 1.1.1 vastuolus seadusega ja seega tühine. Eeltoodud põhjusel on seadusega vastuolus ja tühine ka sotsiaalfondi asutamise kokkulepe. Ametiühingu liikmeks mitteolevate töötajate suhtes kollektiivlepingu laienemise sidumine nn solidaarsustasu maksmisega ei ole seadusega kooskõlas. Lepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälistele isikutele ega siduda nende seadusest tulenevate õiguste rakendumist täiendavate tingimustega. Kuna nii kollektiivlepingu punkt 1.1.1 kui ka sotsiaalfondi asutamise kokkulepe on tühised, ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat mitte kohaldama kollektiivlepingut ametiühingu liikmeks mitteolevatele töötajatele vastava avalduse esitamiseta. Seadusega vastuolus ei ole kollektiivlepingu punkt 1.1.2, mille kohaselt on kostja nõus asutama sotsiaalfondi.
kolleegium kooskõlas TsMS § 689 lg-ga 5 ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
eesmärgiks on anda pooltele lisaks töölepingu seadusest tulenevatele õigustele täiendavaid tagatisi. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on TLS § 15 alusel kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et TLS §-d 15 ja 16 asjas ei kohaldu. Nende paragrahvide kohaselt on töötaja olukorda halvendavad töölepingu tingimused ja tööandja ühepoolsed otsused kehtetud ning nende asemel tuleb kohaldada seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus (töölepingus) sätestatut. Kuivõrd kollektiivleping laieneb kõigile kostja töötajatele, märkis ringkonnakohus õigesti, et ka nimetatud sätted keelavad kollektiivlepingu rakendamist üksnes töötajate ühingu liikmeks olevatele töötajatele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.