Võlaõigus › Muud

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Eesti Vedurimeeste Ametiühing esitas 17.04.2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Raudteelaste Ametiühingu vastu kollektiivlepingust tuleneva põhivõla ja seadusjärgse viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Edelaraudtee Ametiühing, Eesti Vedurimeeste Ametiühing ning Edelaraudtee AS, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Edelaraudtee Veeremi OÜ ja AS Ühinenud Depood 01.04.2002 kollektiivlepingu. Kollektiivlepingu p 7.4. kohaselt on Edelaraudtee AS igal kuul kandnud Eesti Raudteelaste Ametiühingu arveldusarvele summad kultuuri- ja sporditööks, puhkuse korraldamiseks, töötajate ja nende laste sanatoorseks raviks, kokku 6 000 krooni kuus. Kollektiivlepingu p 7.4.3. kohaselt oli veeremiettevõttele eraldatavaks summaks 600 krooni kuus. Edelaraudtee AS on kinnitanud, et on kandnud kollektiivlepingu p-des 7.4.1.-7.4.4. viidatud summad, kogu ulatuses igakuiselt 6 000 krooni, perioodil 01.04.2002 kuni 31.12.2005 üle kostja arveldusarvele. Samuti on tööandja kinnitanud, et kollektiivlepingu sõlmimisel oli Edelaraudtee kontserni kuuluvate tööandjate tahe suunatud sellele, et pärast tööandjate maksekohustuste täitmist arveldavad vastavate summade osas ametiühingud omavahel ilma tööandjate sekkumiseta. Kostja ei ole täitnud kollektiivlepingu p 7.4.3. ega eraldanud Edelaraudtee AS poolt kostja arveldusarvele makstavatest summadest hagejale igakuiselt ettenähtud 600 krooni. Ajavahemikul 01.04.2002 kuni 31.12.2005 on kostja jätnud hagejale üle kandmata 26 400 krooni. Hageja hinnangul muutus kohustus mõistlikult sissenõutavaks hiljemalt iga kuu 30. kuupäeval, kuna vastavalt kollektiivlepingu p-le 7.4. oli tööandja kohustatud summad kostja arveldusarvele üle kandma iga kuu 20. kuupäevaks. Vastuseks kostja vastuväitele, et tema ei ole kollektiivlepingu osapooleks ning seetõttu ei saa talle tuleneda lepingust kohustusi, märkis hageja järgmist. Kostja, s. t MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing koondab endas 8 ametiühingut: Edelaraudtee AÜ, Raudteejaamade Ühendatud AÜ, Tallinna Veduridepoo AÜ, Elektriraudtee AÜ, Reisiteeninduse AÜ, Tallinna Vagunidepoo AÜ, Tallinna Raudteeside AÜ, Narva Falck AÜ. Kostja ei ole küll vahetult kõne all oleva kollektiivlepingu pooleks, kuid on kokkuleppel tööandjatega võtnud endale kui erinevaid ametiühinguid koondavale ühingule kohustuse jaotada tööandjate poolt kollektiivlepingu alusel eraldatavad summad erinevate ametiühingute vahel. Sellise kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka Edelaraudtee AS jurist Ene Salekešina 16.03.2007 vastuses nr Ü-8/161. Tööandjate poolt eraldatava raha vastuvõtmise ning teiste ametiühingute osas kollektiivlepingu punktist 7.4 tulenevate kohustuste täitmisega on kostja faktiliselt tunnistanud endale võetud lepingulisi kohustusi. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1, §-le 29 lepingu tõlgendamise kohta, §-le 76, § 82 lg-tele 2 ja 7, §-le 94, §-le 100, § 101 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1, palus Eesti Vedurimeeste Ametiühing mõista kostjalt, Eesti Raudteelaste Ametiühingult välja 2(6)

võla 27 000 krooni ja seadusjärgse viivise 194 354 krooni vaidlusaluse perioodi 30.04.2002 kuni 31.03.2007 eest. 19.11.2007 hageja vähendas viivisenõuet ja palus, arvestades põhinõude suurust, kohtul välja mõista kõrvalnõudena esitatud viivis summas 26 990 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et käesoleval juhul puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu ja hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu esineb alus Eesti Vedurimeeste Ametiühingu hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et 01.04.2002 sõlmisid Edelaraudtee Ametiühing, Eesti Vedurimeeste Ametiühing ning Edelaraudtee AS, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Edelaraudtee Veeremi OÜ ja AS Ühinenud Depood kollektiivlepingu. Kollektiivleping sõlmiti kehtivusega 01.04.2002 kuni 31.12.2004. Kostja ei ole kõne all oleva kollektiivlepingu osapooleks, mistõttu ta ei saanud lepingus kokkulepitud kohustust rikkuda ning hageja ei saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist ega rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 14.04.2008 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja kanda. Harju Maakohus määras otsuse resolutsioonis, et käesolev kohtuotsus on viivituseta täidetav. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et 01.04.2002 sõlmisid Edelaraudtee AS, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Edelaraudtee Veeremi OÜ, AS Ühinenud Depood, Edelaraudtee Ametiühing ja Eesti Vedurimeeste Ametiühing kollektiivlepingu, mille punkti 7.4 kohaselt kohustusid tööandjad kandma igakuiselt ja hiljemalt jooksva kuu

Hageja hinnangul on maakohus vaidlusalust kollektiivlepingut, eelkõige selle punkti 7.4. ebaõigesti tõlgendanud. Lepingu tõlgendamisel oleks tulnud lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning arvesse võtta kõiki VÕS § 29 lg-s 5 toodud asjaolusid kogumis. VÕS § 29 lg 2 järgi ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kollektiivlepingu punktis 7.4. on sõnaselgelt sätestatud, et tööandjate poolt ametiühingutele makstav toetus kantakse igakuiselt kostja arveldusarvele ning kostja on kohustatud iseseisvalt jaotama toetussummad erinevate ametiühingute vahel nii, nagu kollektiivlepingu punktides 7.4.1.-7.4.4. on ette nähtud. Veeremiettevõtte all on kollektiivlepingu punktis 7.4.3. silmas peetud Edelaraudtee Veeremi OÜ töötajaid, s. t vedurijuhte, kes on koondunud Eesti Vedurimeeste Ametiühingusse. Harju Maakohus on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 jätnud tähelepanuta mitmed hageja väited ega ole nende tähelepanuta jätmist põhjendanud. Eelkõige on kohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et kuigi kostja ei ole kollektiivlepingu pool, on ta kokkuleppel tööandjatega võtnud endale kui erinevaid ametiühinguid koondavale mittetulundusühingule kohustuse jaotada tööandjate poolt kollektiivlepingu alusel eraldatavad summad erinevate ametiühingute vahel. Tööandjate poolt eraldatava raha vastuvõtmise ning teiste ametiühingute osas kollektiivlepingu punktist 7.4 tulenevate kohustuste täitmisega on kostja faktiliselt tunnistanud endale võetud lepingulisi kohustusi. Kohus ei ole ka hinnanud tõendina esitatud Edelaraudtee AS 16.03.2007 kirja nr Ü-8/161, milles tööandja kinnitab oma tahet igakuiselt 6 000 krooni kandmisel kostja arveldusarvele, mille kohaselt kostja pidi nimetatud summa jagama kollektiivlepingu punktides 7.4.1.-7.4.4. nimetatud ametiühingute vahel. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kuna kostja rikkus kollektiivlepingu punktist 7.4. tulenevat kohustust eraldada pärast tööandja poolt maksete tegemist hagejale igakuiselt 600 krooni, siis jääb hageja ka apellatsioonkaebuses seisukoha juurde, et kostja võlgneb talle ajavahemikul 01.04.2002 kuni 31.12.2005 täitmata kohustuse eest 27 000 krooni ja seadusjärgse viivise 194 354 krooni (VÕS § 94 ja § 113 järgi 10,50 % aastas, s. o 0,03 % võlgnetavalt summalt päevas), millest hageja nõuab sisse 26 990 krooni. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja palub vastuses apellatsioonkaebusele tühistada Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus osaliselt, jättes kohtuotsuse resolutsioonist välja kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise, kuid muus osas jätta Eesti Vedurimeeste Ametiühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaevatav kohtuotsus muutmata. Vastustaja palub kõik apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus peaks Harju Maakohtu 14.04.2008 otsuse tühistama, palub vastustaja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, sest kostja ei ole saanud hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitada. Kostja nõustub MTÜ Eesti Vedurimeeste Ametiühingu apellatsioonkaebusega osas, et esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse normi kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega. Ülejäänud osas on apellatsioonkaebus kostja käsitluse kohaselt alusetu, kuna hageja ei ole oma väidetavat nõudeõigust põhjendanud ega tõendanud. Poolte vahel puudub võlasuhe. Riigikohus on 09.01.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-07 jõudnud seisukohale, et kollektiivlepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälistele isikutele ega siduda nende seadusest tulenevate õiguste rakendumist täiendavate tingimustega, sest VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik üksnes lepingu pooltele.

4(6)

Kollektiivlepingu punktist 7.4.3. nähtub, et veeremiettevõte, s. o Edelaraudtee Veeremi OÜ, peab igakuiselt kandma kostja arvele 600 krooni, mitte kostja ei pea eraldama hagejale igakuiselt 600 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks osas, millega on hagi jäetud rahuldamata, puudub seaduslik alus. Kolleegium ei tuvastanud hagi rahuldamata jätmisel menetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist. Apellandi väide on aga põhjendatud osas, et maakohus on ekslikult tunnistanud kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Otsuses puudub igasugune põhjendus, miks ja millise õigusnormi alusel tuleks otsust viivitamatult täita. Seda enam, et hagi on jäetud rahuldamata, menetluskulude kindlaksmääramine ei toimu viivitamata täimise korras. Seega tuleb otsuse resolutsioonist välja jätta tekst, millega on kohtuotsus tunnistatud viivitamata täitmisele kuuluvaks. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda teha muusosas teistsugust otsust, kui on seda teinud maakohus. Hageja tugineb nõudes kollektiivlepingu punktile 7.4., mis kohustab tööandjaid kandma Eesti Raudteelaste Ametiühingu arvele igakuiselt ja hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks kultuurija sporditööks, puhkuse korraldamiseks, töötajate ja nende laste sanatoorseks raviks lepingus kokkulepitud summat, kusjuures nimetatud lepingu punkti 7.4.3. kohaselt peab veeremiettevõte kandma kuus 600 krooni. Veeremiettevõtteks kollektiivlepingus on lepingu sissejuhatava osa kohaselt Edelaraudtee Veeremi OÜ. Seega on kollektiivlepingus kokku lepitud Edelaraudtee Veeremi OÜ kohustus igakuiste summade kandmiseks Eesti Raudteelaste Ametiühingu arvele, kuid kollektiivlepingust ei ilmne, millise summa sellest peaks kostja kandma hagejale ja millises korras. Kollektiivlepingu seaduse § 2 lg 1 järgi kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel tuginenud põhjendatult seisukohale, et hageja tugineb oma nõudes 01.04.2002 kollektiivlepingule, kuid kostja ei ole selle osapooleks. Seega ei saa kostja nimetatud lepingust tulenevat kohustust rikkuda ning esitatud õiguslikul alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Apellandi väide sellest, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahtest, on õige, kuid nõue on esitatud lepingupooleks mitteoleva isiku vastu, kellele ei saa esitada lepingu rikkumisest tulenevat nõuet. Kui Edelaraudtee Veeremi OÜ poolt ülekantud summa on kasutatud Eesti Raudteelaste Ametiühingu poolt mittesihipäraselt, siis saab osaühingul olla nõue eelnimetatud ametiühingu vastu, mitte hagejal. Apellandi esitatud väited kostja kohustuse olemasolust hagejale raha ülekandmiseks, ei leidnud tõendamist ning apellatsioonkaebust ei ole võimalik rahuldada. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse kohtuvälises korras vaidlusküsimuse lahendamiseks, kuid läbirääkimine ei andnud tulemusi. Apellant taotles apellatsioonimenetluses teise kostjana Edelaraudtee Ametiühingu kaasamist ning kolmanda isikuna kostja poolel Edelaraudtee AS-i kaasamist. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtus täiendavalt teise kostja kaasamine ei ole menetlusõiguse normide kohaselt võimalik, kuivõrd tegemist ei ole menetlusõigusjärgluse probleemiga.

5(6)

TsMS § 216 lg 1 sätestab kolmanda isiku kaasamise võimaluse. Apellandi esitatud taotluse kohaselt on Eesti Raudteelaste Ametiühing rikkunud kollektiivlepingut ning hageja liikmed ei saanud toetusi võrdselt Edelaraudtee Ametiühingu liikmetega, mis on diskrimineerimine. Diskrimineerimisele tuginevat nõuet ei ole hageja esitanud. Asjaolu, et Edelaraudtee Ametiühingu liikmed olid paremas olukorras võrreldes Eesti Vedurimeeste Ametiühingu liikmetega, ei saa olla aluseks kolmanda isikuna Edelaraudtee AS-i kaasamiseks protsessi. Seega tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Imbi Sidok

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.