S.H. hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu 2007. aasta eest tulemuspalga maksmise ja hüvitiste maksmise nõudes Hagihind: 30 336,82 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S.H. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad Hageja esindaja: Hillar Villers, vandeadvokaadi vanemabi Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond, Sompa 3, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa Kostja: Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu; RK 70004459, Viljandi mnt 18 b, Tallinn 11216) Kostja esindaja: Thea Rohtla OÜ Labour Consulting Tööõigusbüroo, Tõnismägi 3 a, Tallinn 10119 Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) S.H. kasuks 2007. aasta tulemuspalk 8 880 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni.
Jätta hageja ülejäänud nõuded (hüvitis kasutamata puhkuse eest 1 240,82 krooni, hüvitis TLS § 90 lg 1 p 1 alusel 1 674 krooni, lõpparve koosseisus olev täiendav hüvitis 1 674 krooni, hüvitis TLS § 87 lg 1 alusel 2 616 krooni, kekmine palk TLS § 119 lg 2 alusel 14 252 krooni; kõik kokku 21 456,82 krooni) rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda.
2.Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.S.H. töötas alates 03.11.1969. a Tudu Metsamajandi Maidla metskonnas raamatupidajana. Alates 01.01.1999. a oli S.H. tööandjaks Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi: kostja või RMK) (TVK tl 5-6).
2.07.01.2008. a anti S.H.`le koondamisteade, mille kohaselt RMK-s tsentraliseeritakse raamatupidamine ning raamatupidamine korraldatakse alates 01.01.2008. a ümber funktsionaalsuse alusel. Ümberkorraldamise teostamise tulemusena hakkab kõigile RMK struktuuriüksustele raamatupidamise teenust pakkuma finantsosakond ning sellest tulenevalt on juhatuse 27.11.2007. a otsusega alates 01.01.2008. a metskondade raamatupidajate ametikohad likvideeritud. Töötajaga lõpetakse tööleping 31.01.2008. a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. TLS § 90 lg 1 p 1 alusel makstakse hüvitust nelja kuu keskmise palga ulatuses, millest kahe kuu palga maksab tööandja ja kahe kuu palga Töötukassa. TLS § 87 lg 2 alusel makstakse hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Lisaks maksab RMK täiendavat kompensatsiooni lisaks seadusest tulenevatele hüvitistele kahe kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja lõpetab oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt (TVK tl 8).
3.Tööleping lõpetati S.H.`ga 31.01.2008. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel (TVK tl 7). Töötajale maksti lõpparvega 31.01.2008. a välja nelja kuu keskmine palk (kaks kuud TLS
on
§ 90 lg 1 p 1 alusel ja kaks kuud täiendavat hüvitust), hüvitus TLS § 87 lg 2 alusel (66 tööpäeva), puhkusekompensatsioon ja põhipalk (TVK tl 9).
4.RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel on sõlmitud kollektiivleping (jõustus 01.01.2007. a ja kehtis kuni 31.12.2008. a) (tl 96-108), mille lisa on RMK töötajate palgatingimuste kokkulepe (lisa 1, kehtivusajaga 1 aasta, TVK tl 11-37).
5.RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine toimus RMK nõukogu koosolekul 28.03.2008. a, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Lähtuvalt RMK ning Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahelisest kollektiivlepingust otsustas nõukogu 2007. aasta majandustulemuste põhjal tulemuspalga maksmise RMK töötajatele. Tulemuspalga väljamaksmine toimus juhatuse esimehe 28.03.2008. a käskkirja nr 2-50/6 alusel.
II Menetlus töövaidluskomisjonis
6.S.H. esitas 22.05.2008. a avalduse töövaidluskomisjonile 2007. a tulemuspalga (8 880 krooni) ja seoses keskmise palga muutumisega lõpparve koosseisus olnud hüvituste vahe nõudes (täiendav puhkusekompensatsioon 1 240,82 krooni, hüvitus töösuhte lõppemisel 1 674 krooni, asutuse hüvitis töösuhte lõpetamisel 1 674 krooni, mitteteatamise hüvitis 2 616 krooni), lõpparve osalise maksmata jätmise eest hüvituse 14 252 krooni nõudes. Avaldaja taotles, et tööleping tunnistataks lõppenuks sel kuupäeval, mil makstakse välja viimane töötasu.
7.Töövaidluskomisjoni 30.09.2008. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon kohustas RMK täiendavalt maksma S.H.`le: tulemuspalka RMK 2007. a tulemuste eest 8 880 krooni, kasutamata puhkuse eest hüvitist 1 240,82 krooni, hüvitust TLS § 90 lg 1 p 1 järgi 1 674 krooni, täiendavat hüvitust struktuuriüksuse raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest 1 674 krooni, hüvitust töölepingu lõpetamiseks TLS § 87 lg 1 järgi ettenähtud etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 2 616 krooni, hüvitust lõpparve osalise kinnipidamise eest 14 252 krooni. Avaldaja nõude töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata.
III Hagiavaldus
8.Eesti Vabariik RMK kaudu esitas 06.11.2008. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 alusel.
9.S.H. (edaspidi: hageja) esitas 27.01.2009. a kohtule hagi kostja vastu. Hagis taotleb hageja kostjalt: tulemuspalga RMK 2007. a tulemuste eest 8 880 krooni, kasutamata puhkuse eest hüvitise 1 240,82 krooni, hüvituse TLS § 90 lg 1 p 1 järgi 1 674 krooni, täiendava hüvituse struktuuriüksuse raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest 1 674 krooni, hüvituse töölepingu lõpetamiseks TLS § 87 lg 1 järgi ettenähtud etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 2 616 krooni, hüvituse lõpparve osalise kinnipidamise eest 14 252 krooni väljamõistmist.
10.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kollektiivleping ja palgakokkulepe kehtisid ka hageja suhtes. Kollektiivleping kehtis 01.01.2007-31.12.2008. a ning lepingu p 4 kohaselt laieneb RMK kõigile töötajatele kokkulepitud kujul. Palgakokkuleppe p 3.1 kohaselt on palgatingimused tööandja poolt kehtestatud põhipalgad, lisapalgad ning nende maksmise kord. Tulenevalt eeltoodust ja palgaseaduse (PalS) § 3 lg 1, § 7 kehtisid hageja suhtes lisaks PalS, töölepingus või muudes dokumentides sätestatud palgatingimustele ka palgakokkuleppes (kollektiivlepingu lisa) sätestatud tingimused. Ka poolte vahel 15.01.2007. a sõlmitud töölepingu muutmise kokkulepped (tl 44-47) viitavad palgakokkuleppe kohaldamisele.
10.1.Palgakokkulepe on kostjale täitmiseks kohustuslik PalS § 2 lg 1-4 ja palgakokkuleppe p 3.3 tulenevalt. Palgakokkuleppe kehtivusajaks on 1 aasta (01.01.2007 – 31.12.2007. a) ning p 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Tulemuspalga üheks liigiks on aastatulemuste tulemuspalk (p 5.2.2 ja p 7-10), mida makstakse heade koondtulemuste korral kõigile RMK töötajatele. Kuna hageja oli terve 2007. aasta RMK töötaja, on tal õigus saada RMK 2007 aastatulemuste eest aastatulemuspalka. Nimetatu tuleneb ka palgakokkuleppe punktidest 9.1 – 9.4 (eelarvega kavandatud kasumi eesmärgi ületamine, nõukogu poolt tulemuspalgafondi määramine, mis jagatakse RMK töötajate vahel RMK peadirektori käskkirja alusel). Tulemuspalga väljamaksmata jätmise tingimused on palgakokkuleppes järgmised: töötajatele, keda on jooksval aastal distsiplinaarkorras karistatud, töötajad, kes on tööle tulnud jooksva aasta teisel poolel. Lisaks sellele sätestab palgakokkuleppe p 14.2, et tulemuspalk võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Hageja vastab kõikidele palgakokkuleppes toodud kriteeriumitele ning välistavad tingimused puuduvad (töötas terve 2007. a, ei olnud distsiplinaarkorras karistatud).
10.2.Ka Eesti Metsatöötajate Ametiühingu 18.08.2008. a kirjas toodud seisukohad kinnitavad hageja seisukohti (TVK tl 57-59). RMK töötajad pöördusid jaanuaris 2008. a ametiühingu poole järelpärimisega 2007. aasta eest tulemuspalga väljamaksmise kohta, teades, et eelarvega püstitatud kasuminäitajad on ületatud. RMK vastas 23.01.2008. a, et RMK 2007. aasta tulemuste arutamine ja majandusaasta aruande kinnitamine on kavandatud 2008. aasta aprillis toimuval RMK nõukogu koosolekul, kus on päevakorras ka aasta tulemuspalga maksmise küsimus (TVK tl 60). Eelnev praktika aasta tulemuspalga väljamaksmise kohta oli selline, et aasta tulemuspalk maksti välja juba vastava aasta detsembrikuus. Hageja on seisukohal, et justnimelt vältimaks 2007. aasta eest tulemuspalga maksmist ei arutanud RMK tulemuspalgaga seonduvat enne kui oli kollektiivne koondamine läbi viidud.
10.3.Hageja tugineb nõuetes lõpparve koosseisus olnud summade ümberarvestamiseks PalS § 32 lg 1, TLS § 74 lg 2. Hageja märgib, et kostja jättis hagejale töölepingu lõpetamise päeval lõpparve osaliselt välja maksmata ning selline kostja tegu on vastuolus kehtiva õigusega. Kostja peab maksma hüvitust lõpparve osalise kinnipidamise eest hageja keskmise palga ulatuses tulenevalt PalS § 29 ja TLS § 119 lg 2.
10.4.Hageja tugineb ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele ning leiab, et kostjapoolne ilma õigusliku aluseta valikuline tulemuspalga maksmata jätmine on ebaseaduslik. Kostjal puudub igasugune õiguslik alus mitte maksta tulemuspalka 2007. aasta tulemuste eest töötajatele, kes töötasid terve 2007. aasta, ei olnud karistatud
distsiplinaarkorras ja kellega lõpetati tööleping 2008. aastal. Selline kostja meelevaldne käitumine on vastuolus VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. . IV Kostja vastus
11.Kirjalikus vastuses hagile (t lk 58-63) kostja hagi ei tunnistanud.
12.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused.
12.1.Lõpparve koosseisus maksti töötajale kollektiivsest koondamisest tulenevalt vastavad hüvitised: töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest keskmine palk 66 tööpäeva eest 41 824 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 2 keskmise kuupalga ulatuses 26 830 krooni. 2 keskmist kuupalka maksti Töötukassa poolt. Lisaks seadusest tulenevatele hüvitistele maksti hagejale veel tööandja-poolset hüvitist 2 keskmise kuupalga ulatuses. Kostja nõustub hagejaga, et käesoleval ajal puudub vaidlus tema töösuhte kestvuse, töölepingu lõpetamise aluse ega hagiavalduse kohaselt ka töölepingu lõpetamise kuupäeva üle. Küll ei nõustu kostja hageja väitega, nagu ei oleks vaidlust kollektiivlepingu ja palgakokkuleppe kehtivuse üle hageja suhtes.
12.2.Kostja on alates töövaidluskomisjoni menetlusest alates väitnud, et nimetatud kollektiivleping koos lisadega kehtisid vaid RMK töötajate suhtes. S.H. tööleping RMK-s lõppes 31.01.2008. a. Seega 28.03.2008.a ei olnud ta RMK-s enam töölepingulises suhtes; temale ei laienenud enam ei kollektiivleping ega selle lisaks olnud palgakokkulepe – seega ei kehtinud nimetatud aktid tema suhtes, mis andnuks RMK-le õiguse ja kohustuse talle tulemuspalka maksta.
12.3.RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine toimus RMK nõukogu koosolekul 28.03.2008. a, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Lähtuvalt RMK ning Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahelisest kollektiivlepingust otsustas nõukogu ka 2007. aasta majandustulemuste põhjal tulemuspalga maksmise RMK töötajatele. Tulemuspalga väljamaksmine toimus juhatuse esimehe 28.03.2008. a käskkirja nr 2-50/6 alusel. Käskkiri jõustus selle allakirjutamise hetkest ja oli kohaldatav RMK-s sellel hetkel põhikohaga töötajatele, kes olid käskkirja kohaselt õigustatud saama tulemuspalka. Tulemuspalga maksmist reguleerib vastustaja juures RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping. Nimetatud kollektiivlepingu lisa 1 p 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ja RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Kollektiivlepingu lisa 1 p 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest. Punkti 5.2.2 kohaselt makstakse 4 erinevat tulemuspalka, ühena on ette nähtud, et heade koondtulemuste saavutamise korral makstakse kõigile töötajatele RMK aastatulemuste tulemuspalka. Lähtuvalt eeltoodust on aasta tulemuspalga maksmise eeldusteks järgmised tingimused, mis peavad olema üheaegselt täidetud: tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele;
RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, st on saavutatud prognoositud tulemused; RMK nõukogu on võtnud vastu otsuse tulemuspalga maksmiseks. Seega on esmaseks tulemustasu maksmise eelduseks töölepingulise suhte olemasolu RMK-s. Kollektiivlepingu punkti 4 kohaselt laieneb leping ja selle lisad, sh ka palgatingimuste kokkulepe, RMK kõikidele töötajatele. Tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik olema RMK-ga töölepingulises suhtes.
12.4.RMK on kollektiivlepingu sõlmimisel punktide sõnastamisel lähtunud seadustega sätestatud mõistetest. Töölepingu seaduse mõttes on töötaja isik, kes on tööandjaga sõlminud töölepingu, kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Antud juhul on RMK mistahes ajahetkel otsuseid tehes käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMKga kehtiv tööleping. Pidades läbirääkimisi ja kirjutades ametiühinguga alla RMK töötajate kollektiivlepingu, olid pooled ühisel arusaamisel, et sätteid mõistetakse ühtemoodi. Nimetatud sõnastuses on kollektiivleping kehtinud alates 2005. aastast ja mitte kordagi pole lepingu erinev tõlgendamine isegi mitte jututeemaks olnud, rääkimata vaidluse tekkimisest aasta tulemuspalga maksmise küsimuses. Kostja nõustub, et kollektiivleping laieneb RMK kõikidele töötajatele, st. nii AÜ liikmetele kui mitteliikmetele, ent töötajate määratlemisel lähtub just seaduses sätestatud töötaja definitsioonist. Olukordades, kus kollektiivlepingus on peetud vajalikuks määratleda endiste töötajatega seotud probleemide lahendamist, on see ka otsesõnu lahti kirjutatud, näiteks kollektiivlepingu punktid 44.3, lisa 4 punkt 6.
12.5.RMK ei nõustu Eesti Metsatöötajate Ametiühingu 18.08.2008. a kirjas (TVK tl 57-59) tooduga, nagu olnuks AÜ ja RMK ühine tahe ja eesmärk sätestada aasta tulemuspalga maksmine kõigile RMK-s 2007. a töötanud töötajatele. Olnuks selline poolte tahe ja soov, olnuks lepingus ka fikseeritud, et aasta tulemuspalka makstakse kõigile RMK-s 2007.aastal töötanutele. Sellist kokkulepet aga kollektiivlepingu lisas 1 ei ole, kuivõrd see läinuks vastuollu kollektiivlepingu punktiga 4. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kostja kinnitab, et kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. a ning hiljem, sh. ka 20072008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Kostja leiab, et selline tõlgendamine tulenes VÕS § 29 lg 5 sätestatud asjaolude arvestamisest, st. arvestati kollektiivlepingu sõlmimise asjaolusid, arvestati varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kostja kinnitab, et samu põhimõtteid on tulemuspalga maksmisel RMK töötulemuste eest vaid töösuhtes olevatele töötajatele rakendatud ka varasematel aastatel. 2005. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.12.2005. a, st tulemuspalga maksmise otsuse tegemise ajal oli neil kehtiv tööleping, samas ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005. a. Analoogselt, 2006. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.12.2006. a, st tulemuspalga maksmise otsuse tegemise ajal oli neil kehtiv tööleping, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.12.2006. a. Sama põhimõtte kohaselt ei makstud 2007. a töötulemuste eest tulemuspalka töötajatele, kes olid lahkunud töölt 2008. a enne RMK nõukogu poolt tulemuspalga maksmise otsuse vastuvõtmist,
sõltumata töösuhte lõppemise põhjusest. Perioodil 01.01.-28.03.2008. a lahkus RMK-st töölt kokku 13 töötajat ( lisaks koondatud asjaajajatele ja raamatupidajatele ), kellele ei makstud samuti aasta tulemustasu. Kostja kinnitab et aasta tulemuspalga maksmisel lähtus ta palgakokkuleppe punktist 5.2 ja 9 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud/töötavatele RMK töötajatele. Et hageja tööleping RMK-ga oli 28. märtsiks 2008. a lõppenud, polnud ta isikute ringis, kellel olnuks õigus seda saada.
12.6.Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu olnuks hageja jäetud teiste 2007. a töötanutega võrreldes tema koondamise tõttu 31.01.2008. a halvemasse olukorda. Täiesti alusetu ja põhjendamatu on hageja väide, nagu saavutanuks kostja koondatud töötajatele tulemustasu mittemaksmisega märkimisväärse kokkuhoiu. Kostja kinnitab, et ehkki hagejale ei makstud tulemuspalka kollektiivlepingu lisa p 5.2.2 ja 9.1 alusel, tunnustati tema tööd 2007. a töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitisega. RMK nõukogu oli teatanud, et 2007. a töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007. a töötulemuste auditeerimist, oletatavasti 2008. a märtsikuu jooksul. Arvestades asjaoluga, et selleks ajaks on koondatavate raamatupidajate ja asjaajajatega töösuhted lõppenud, otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007. a jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Seetõttu otsustaski juhatus 2007. a tehtud töö tunnustamiseks maksta RMK raamatupidamise ja dokumendihalduse ümberkorraldamise käigus koondatavatele raamatupidajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud ja asjaajajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ning korrektselt, töölepingu lõpetamisel täiendavalt hüvitist, sõltuvalt staažist kostja juures 1-2 keskmise kuupalga ulatuses. Kostja peab vajalikuks märkida, et nõukogu otsuse kohaselt maksti RMKs töötavatele isikutele 2007. a töötulemuste eest tulemuspalka 10% 2007. a aasta põhipalgast. Koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. a töötulemuste eest väljamakstud summad olid sellest suuremad.
12.7.Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu ei täitnuks RMK oma TLS §-st 74 lg 2 ega PalS § 32 lg 1 tulenevat kohustust lõpparve täieliku maksmise osas. RMK maksis hagejale 31.01.2008. a välja kõik temal lõpparve koosseisus saada olnud, nii seadusest tulenevad kui kostja ühepoolse otsuse alusel väljamaksmisele kuulunud summad. Hageja töölepingu lõpetamise hetkel ei olnud ega saanudki olla mingit vaidlust lõpparve hulka kuuluvate summade üle. 31.01.2008. a ei olnud veel teada, kas ja millises suuruses tulemuspalka makstakse. Vastavalt palgatingimuste kokkuleppele makstakse tulemuspalka RMK nõukogu vastava otsuse alusel ning vastavalt juhatuse esimehe käskkirjale. Mõlemad dokumendid on dateeritud 28.03.2008. a kuupäevaga, st. enne nimetatud kuupäeva ei saanud hagejal tekkida mingit õigust aasta tulemustasule isegi mitte siis, kui ta nimetatud ajal veel töötanuks RMK-s. Hagejale arvestati lõpparve, lähtudes selle arvutamise hetkel ja käesoleval ajal kehtivast VV 15.08.2001. a määrusega nr 275 kinnitatud Keskmise palga arvutamise korrast ja 23.08.2001. a määrusega nr 278 kinnitatud puhkusetasu arvutamise korrast. Keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Puhkusetasu töölepingu lõppemisel aga päevatasu arvutamise teel, kusjuures aluseks on samuti arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud palga kogusumma ( korra § 2 lg 1 ). RMK on töötajale lõpparve koosseisus makstud hüvitiste arvutamisel lähtunud just
eelnimetatud sätetest ja mingit hüvitiste ümberarvestuse vajadust ei näe, seda isegi juhul, kui töövaidlusorgan leiab, et töötajal oli õigus saada tulemustasu.
12.8.Hageja nõudest nähtub, et ta soovib keskmise palga ja puhkusetasu arvutamist soodsamatel tingimustel kui seda näevad ette vastavad korrad. Keskmise palga arvutamise korra § 1 lg 3 ja puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 2 annavad sellise võimaluse, kuid juhul, kui see on kokku lepitud töölepingus või kollektiivlepingus. Ei S.H. töölepingus ega ka kollektiivlepingus ei ole sätestatud ei keskmise palga ega puhkusetasu arvutamise korras toodud tingimustest keskmise palga ja puhkusetasu arvutamist töötaja jaoks soodsamatel tingimustel, mistõttu puudub tal alus vastava nõude esitamiseks. Käesoleval ajal kehtivad korrad ei näe ette ka kostja kohustust keskmist palka ega puhkusetasu ümber arvestada ja juurdemakset teha, kui arvutuse aluseks olnud ajavahemikku jäänud kuude eest maksti hiljem välja lisatasu või preemiat. Selline kohustus olnuks tööandjal ette nähtud määruses, mis kehtis kuni 01.01.2002. a, s.o. eelmise kehtinud keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korraga. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda oma lõpparve ümberarvestuse tegemist ja täiendavate hüvitiste maksmist. Hagejale maksti lõpparve välja 31.01.2008. a, s.o. töölepingu lõpetamise päeval. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hagejal on õigus saada aasta tulemuspalgale, puudub tal õigus saada lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka. TLS § 119 kohaselt oleks hagejal õigus nõuda keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest, kui 31.01.2008. a olnuks otsustatud ka tulemuspalga maksmine nõukogu poolt ja juhatuse esimehe vastav käskkiri olemas. Et vastavad otsused tehti alles 28.03.2008. a, ei olnud kostja 31.01.2008. a seisuga mingeid summasid kinni pidanud. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda keskmist palka, tulenevalt kostja 28.03.2008. a otsustest, kuna nimetatud kuupäevaks oli hagejal tööleping lõppenud ja lõpparve maksmise tähtaeg ammu möödunud.
V Kohtuistung
13.Kohtuistungil hageja jäi nõuete juurde. Hageja ja esindaja rõhutasid, et täiendav hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses maksti tööandja poolt välja selle eest, et hageja pidi 2008. a jaanuari lõpuks lõpetama raamatupidamistoimingud – bilansi ja aastaaruande, mille tegemiseks tavapärases olukorras olnuks aega märtsikuu lõpuni. 01.07.2008. a toimus teine kollektiivne koondamine ning koondatutele maksti samuti kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitust ning ka aasta tulemuspalka. Eelarvega kavandatud 2007. aasta kasumi eesmärk oli täidetud ning see oli teada juba 2007. a lõpuks. Kollektiivlepingus on mõistet endine töötaja käsitletud seoses pensioni ja surmaga. Kui leiab kinnitust, et hagejal oli õigus tulemuspalgale, muutuvad keskmine palk ning kõik keskmise palga alusel lõpparve koosseisus välja makstud hüvitused ebaõigeteks. Alates 28.03.2008. a on kostja väljamaksmisega viivituses.
14.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ning leidis et hagi ei ole põhjendatud. Esindaja rõhutas, et majandusaasta eeldatav kasum ei saa selguda detsembris, palgakokkuleppe p 9.2 ja 9.3 tulenevalt peab nõukogu määrama aastatulemuste põhjal lisapalgafondi ning väljamaksmisele peab eelnema nõukogu otsus ja juhatuse esimehe käskkiri. 2007. aasta augustis kutsuti tagasi RMK juhatus, uus juhatus asus tööle 01.11.2007. a. Et hinnata ära 2007. aasta tulemusi, otsustati ära oodata majandusaasta aruande audit. Eelmine juhatus lähtus kavandatud kasumist ning töötajatele vastu tulles ja nõukogult põhimõttelise nõusoleku saades, otsustas varasematel aastatel tulemuspalga välja maksta detsembris. Uus juhatas käitus vastavalt kollektiivlepingule. Varasematel aastatel on olnud aasta tulemustasu väljamaksmise lisapalgafond 7 ja 10%. Esindaja märkis, et vaidluse lahendamisel on oluline
see, et hageja ei olnud alates 31.01.2008. a RMK töötaja, kollektiivlepingu p 4 kohaselt laieneb kollektiivleping ja selle lisad tööandja (RMK) kõikidele töötajatele. Kui hageja oleks olnud 28.03.2008. a seisuga töösuhetes RMK-ga, olnuks tal õigus saada aastatulemuspalka ning see oleks välja makstud. 2008. a juunikuus koondatutele maksti aastatulemuspalka. Kostja on käitunud heas usus ja mõistlikult.
15.Kompromissina oli hageja nõus loobuma nõuetest keskmise palgaga seotud hüvitiste ümberarvestamisega ja lõpparve kinnipidamise hüvituse nõudest, kui kostja maksab 2007. aasta tulemuspalga 8 880 krooni ja hüvitab hageja õigusabikulud. Kostja esindaja kompromissiga ei nõustunud.
VI Kohtu põhjendused
16.Vaidlus kollektiivlepingu ja palgakokkuleppe laienemise kohta hagejale peale koondamist.
16.1.Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu p 4 kohaselt laieneb kollektiivleping tööandja kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kostja tugineb muuhulgas Riigikohtu seisukohale 09.01.2008. a kohtuotsuses nr 3-2-1-133-07, mille kohaselt „/.../ Kollektiivlepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälistele isikutele ega siduda nende seadusest tulenevate õiguste rakendumist täiendavate tingimustega, sest VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik üksnes lepingu pooltele /otsuse p 14/“. Kohtuvaidlus käis selle üle, kas kollektiivleping laieneb kõigile tööandja töötajatele ning et TLS keelab kollektiivlepingu rakendamist üksnes töötajate ühingu liikmeks olevatele töötajatele. Riigikohtu lahendis käsitleti lepingu siduvuse konteksti hoopis teiste asjaolude pinnal (õiguslik küsimus oli selles, kas ametiühingu liikmeks mitteolevate töötajate suhtes kollektiivlepingu laienemise sidumine nn solidaarsustasu maksmisega on kooskõlas seadusega ning kohus leidis, et lepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälistele isikutele ega siduda nende seadusest tulenevate õiguste rakendumist täiendavate tingimustega) kui käesolevas kohtuvaidluses, mistõttu kostja tuginemine Riigikohtu seisukohale on asjakohatu.
16.2.TLS ei sisusta töötaja mõistet, vaid määratleb üksnes loetelu, kes võib olla töötajaks (TLS § 2). TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 2007. aastal oli hageja kollektiivlepingu pooleks RMK töötajana. TLS ega ITLS ei käsitle mõistet „endine töötaja“. Töötajana käsitletakse individuaalse töövaidluse lahendamisel isikut, kellel on nõudeõigus tööandjalt saamata jäänud palga ja hüvituste osas (vt nt TLS § 74 lg 2, § 119 lg 2, PalS § 32).
16.3.Kostja märgib, et kui AÜ ja RMK ühine tahe ja eesmärk olnuks sätestada aasta tulemuspalga maksmine kõigile RMK-s 2007. a töötanud töötajatele, oleks see lepingus ka fikseeritud, et aasta tulemuspalka makstakse kõigile RMK-s 2007. aastal töötanutele, sellist kokkulepet aga kollektiivlepingu lisas 1 ei ole, kuivõrd see läinuks vastuollu kollektiivlepingu
punktiga 4. Kostja tõlgendab (VÕS § 29 lg 1 ja lg 5) lepingut varasema praktikaga tulemuspalga maksmisel RMK töötulemuste eest – seda maksti vaid töösuhtes olevatele töötajatele. Näiteks 2005. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.12.2005. a, st tulemuspalga maksmise otsuse tegemise ajal oli neil kehtiv tööleping, samas ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005. a. Analoogselt, 2006. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.12.2006. a, st tulemuspalga maksmise otsuse tegemise ajal oli neil kehtiv tööleping, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.12.2006. a. Sama põhimõtte kohaselt ei makstud 2007. a töötulemuste eest tulemuspalka töötajatele, kes olid lahkunud töölt 2008. a enne RMK nõukogu poolt tulemuspalga maksmise otsuse vastuvõtmist, sõltumata töösuhte lõppemise põhjusest. Kostja poolt kirjeldatud praktikast ei ilmne, kas 2005. a ja 2006. a olid lahkunud töötajad töötanud terve kalendriaasta, millal nad olid tööle asunud (kas kalendriaasta esimesel või teisel poolel), kas tulemuspalka mitte saanud töötajad olid distsiplinaarkorras karistatud. Kostja poolt kirjeldatust tuleneb, et 2005. aastal maksti tulemustasu 13.12.2005. a ja 2006. aastal 29.12.2006. a, st jooksva aasta detsembris.
16.4.Kostja käsitluse järgi on olukordades, kus kollektiivlepingus on peetud vajalikuks määratleda endiste töötajatega seotud probleemide lahendamist, on see ka otsesõnu lahti kirjutatud, näiteks kollektiivlepingu punktid 44.3, lisa 4 punkt 6. Kohus nõustub hagejaga, et kostja rõhuasetus terminile „endine töötaja“ ja viidatud lepingu punktidele on asjakohatu. Punkt 44.3 käsitleb matusetoetuse maksmist ning kollektiivlepingu lisa 4 punktis 6 käsitletakse tööandja sotsiaalset kohustust seonduvalt töötaja ümberõppega ja selle ebaperspektiivsusega, eelpensionile jäämisega.
16.5.Kohtu arvates on kostja üle tähtsustanud asjaolu, et tulemuspalga väljamaksmine otsustati peale töölepingu lõpetamist hagejaga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et töölepingu lõppemine ei võta töötajalt õigust nõuda välja teenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ette nähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu lisa 4 punkti 4.1 ja punkti 1.1 (tl 44-46, 47) kohaselt pidid palgatingimused vastama AÜ ja RMK kollektiivlepingule ja palgatingimuste kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisa 1 palgatingimuste kokkuleppe (TVK tl 11-37) punkti 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest, punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele, punktide 9.2 ja 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.
16.6.Nõustuda tuleb hagejaga, et kokkuleppe punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta (töötajatele, keda on jooksval aastal distsiplinaarkorras karistatud või kes on tööle tulnud jooksva aasta teisel poolel).
16.7.Kohus ei nõustu kostjaga, et palgakokkuleppe tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, et tulemustasu maksti varasemalt vaid maksmise ajal töölepingulises suhtes olnutele, perioodil 01.01 – 28.03.2008. a lahkus RMK-st töölt kokku 13 töötajat (lisaks koondatud asjaajajatele ja raamatupidajatele), kellele ei makstud samuti aasta tulemustasu, tulemuspalga saamise nõuded on esitanud koondatud 38-st raamatupidaja-asjaajajast 14, kellest 2 on hagist loobunud. Töösuhtest tulenev nõudeõigus on individuaalne, selle realiseerimise otsustab konkreetselt töötaja.
16.8.VÕS § 29 lg 5 p 2 ja 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2005. ja 2006. aasta tulemuste eest ei maksnud kostja samuti tulemuspalka neile töötajatele, kellega olid töölepingud lõpetatud enne aasta tulemuspalga määramist ja pooled ei ole varem mõelnud lepingu punktis 4 nimetatud töötajate all endisi töötajaid. Kollektiivlepingu punkti 4, palgatingimuste punkte 5.2.2 ja 9 ei saa selliselt tõlgendada, sest see oleks vastuolus palgaseaduses sätestatud palga mõistega ja jätaks töötaja ilma väljateenitud palgast. Peale lepingupoolte varasema tõlgenduse ja käitumise enne ning pärast lepingu sõlmimist tuleb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Tegemist on olukorraga, kus varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja hakanud tulemustasu nõudma s.o. kollektiivlepingut tööandjast erinevalt tõlgendama. Töötajate varasema käitumisega s.o. oma õiguste kasutamata jätmisega ei saa antud vaidluse lahendamisel arvestada. Varasema praktika kohaselt maksti tulemustasu jooksva aasta detsembrikuus, mistõttu hageja võis mõistlikult eeldada, et tulemustasu makstakse ka 2007. aasta töötulemuste eest enne koondamist.
17.Tulemuspalga maksmise eeldused.
17.1.Kohtuotsuse punktis 16.6 märkis kohus, millised olid aastatulemuspalga väljamaksmist välistavad tingimused ning eelnevalt leidis kohus, et töösuhte lõpetamine enne tulemuspalga väljamaksmist olukorras, kus töötaja andis oma panuse 2007. aasta RMK koondtulemuste saavutamisele, ei välista kollektiivlepingus ja palgakokkuleppes ettenähtud tulemuspalga väljamaksmist.
17.2.Kostja seisukoha järgi aasta tulemuspalga maksmise eeldusteks on kolm tingimust, mis peavad olema üheaegselt täidetud: (1) tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele; (2) RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, st on saavutatud prognoositud tulemused; (3) RMK nõukogu on võtnud vastu otsuse tulemuspalga maksmiseks. 2007. a tulemuspalk maksti varasemaste aastatega võrreldes hiljem välja (28.03.2008. a) seetõttu, et vahetus juhatus ning oodati ära majandusaasta aruande audit. Kohus kostjaga ei nõustu. Palgakokkuleppe punkti 9.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on saavutatud (vt ka punktid 5.2.1 ja 5.2.2 2. lõige). Kohus märgib, et RMK nõukogul puudub kollektiivlepingust ja palgakokkuleppest tulenev valikuvõimalus keelduda tulemuspalgafondi määramisest ja tulemuspalga maksmist eitavalt otsustada kui on täidetud palgakokkuleppe punktis 9.1 nimetatud eeldus (vt ka RMK nõukogu koosoleku protokoll 28.03.2008. a, tl 90).
17.3.Kohus ei ole tuvastanud et hageja osas esinesid piirangud, mis tulenevad palgakokkuleppe punktist 9.4. Seega ei saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada kollektiivlepingus ette nähtud tasu. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised tal olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ette nähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu (seda kinnitab ka
palgakokkuleppe punkti 5 (1 lause) ja punktide 5.1.1 ja 5.2.1 sõnastus). Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest (PalS § 2 lg 1), mistõttu kohus leiab, et palgatingimuste kokkuleppe punkt 5.2.2 lg. 2 ja punkt 9 annavad hagejale õiguse nõuda 2007. aasta tulemuste eest tulemuspalka. TLS § 49 punkti 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ette nähtud suuruses tasu ja punkti 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi.
17.4.Väljateenitud palga nõude esitamine ei ole palgaseaduse mõtte kohaselt sõltuvuses töölepingulise suhtega. Taolist piirangut ei kehtesta käesoleval juhul tulemuspalga väljamaksmiseks kollektiivleping ja palgakokkulepe. Töötaja ei kaota õigust väljateenitud palgale peale töösuhte lõppemist (välja arvatud nõude aegumisel ja aegumise kohaldamisel).
17.5.Palgakokkulepe ega ka kollektiivleping ei reguleeri tulemuspalga väljamaksmise aega. Reguleeritud on, et väljamaksmise aluseks on RMK juhatuse esimehe käskkiri, millele eelneb nõukogu otsus.
17.6.RMK kirjast (TVK tl 60) nähtub, et enne jaanuaris toimunud kollektiivset koondamist esitas Eesti Metsatöötajate Ametiühing järelpärimise RMK-le aastatulemustasu väljamaksmise kohta.
17.7.Eesti Metsatöötajate Ametiühingu kui töötajaid esindava ühing esindaja, esimees K. P., on 18.08.2008. a hageja järelepärimisele saadetud vastuses selgitanud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki (TVK tl 57-59), tema tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008. a, valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008. a, mis tähendab, et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel palgatingimuste kokkuleppe punktide 5.2.2 ja 9.1 mõttes“.
17.8.Kohus märgib, et 2008. a suvel kollektiivselt koondatud töötajatele maksti aasta tulemuspalka ning poolte selgituste kohaselt ka täiendavat hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus leiab, et tulenevalt koondamiste aegadest ja aasta tulemustasu väljamaksmise ajast ei ole õige kohelda erinevalt töötajaid, kes andsid 2007. aastal oma panuse RMK heade majandusnäitajate saavutamisele.
17.9.Palgakokkuleppe punkti 9.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud. Kohus on seisukohal, et majandusaasta aruande kinnitamise aeg ja selle protseduur (vt riigieelarve seaduse § 46, § 47; riigi raamatupidamise üldeeskirja § 4, § 11; raamatupidamise seaduse § 2 lg 3, § 13 lg 4, § 35-38; RMK põhimääruse § 15 lg 2 p 3; metsaseaduse § 49 lg 7 p 6) ei ole tingimuseks, mis välistab majandusaasta aruande kinnitamise ajaks töösuhte lõpetanud endistele töötajatele eelmise aasta eest tulemuspalga väljamaksmise.
17.10.Kohus märgib, et TVK toimikus on RMK töötajate 2008. a palgatingimuste kokkuleppe, kuid pooled ei vaidle selle üle, et palgakokkulepped sõlmiti eraldi igaks kalendriaastaks (kollektiivlepingu punkt 11.2) ning et 2007. a palgakokkuleppe sõnastus erineks 2008. a palgakokkuleppest.
18.Töölepingu lõpetamisel makstud kahe kuu hüvitus.
18.1.Hagejale maksti töölepingu lõpetamisel hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses (asutuse hüvitus töösuhte lõpetamisel; TVK tl 9). Koondamisteates (TVK tl 8) on tööandja märkinud: „/.../ Lisaks maksab RMK juhul, kui lõpetate oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt, pärast töö vastuvõtmist täiendavat kompensatsiooni lisaks seadusest tulenevatele hüvitistele 2 kuu keskmise palga ulatuses“. Kostja on oma vastuses (tl 61) märkinud, et ehkki hagejale ei makstud tulemuspalka kollektiivlepingu lisa p 5.2.2 ja 9.1 alusel, tunnustati tema tööd 2007. a töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitisega, seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus, makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis (vt kohtuotsuse punkt 12.6). Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et nimetatud hüvitust ei saa seostada tulemuspalgaga ning makstud hüvitis ei asenda tulemuspalka, kuna hüvitis maksti välja raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest.
18.2.Kohus nõustub hageja seisukohaga. Koondamisteates on tööandja selgelt väljendanud, mille eest täiendav hüvitis makstakse, mistõttu hüvitise määramise alust ei saa siduda töötaja 2007. aasta tööpanusega. Kostja seisukoht ei ole kooskõlas ka RMK esindajate ja AÜ konsulteerimiskomisjoni koosoleku 03.01.2008. a protokollis (tl 48-53) märgituga: „RMK maksab koondatavatele töötajatele täiendavat koondamisraha, mis võimaldab töötajal saada lisaks Tööturuameti poolt pakutavale muud soovitud täiend- või ümberõpet (tl 55-56, p 9)“.
19.Hageja nõuded tulemuspalga järgi lõpparve koosseisus olnud keskmise palgaga seotud hüvitiste ümberarvestamiseks ja väljamaksmiseks.
19.1.Hageja tugineb nõuetes PalS § 32 lg 1, TLS § 74 lg 2, keskmise palga arvutamise juhendi § 2 lg 4 ja puhkusetasu arvutamise korra § 2 lg 4, samuti palgakokkuleppe punktile
19.2.Kohus leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub nõuete rahuldamata jätmisel kostja seisukohtadega.
19.3.Õige on kostja seisukoht, et hageja soovib keskmise palga ja puhkusetasu arvutamist soodsamatel tingimustel kui seda näevad ette vastavad korrad. Keskmise palga arvutamise korra § 1 lg 3 ja puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 2 annavad sellise võimaluse, kuid juhul, kui see on kokku lepitud töölepingus või kollektiivlepingus. Hageja töölepingus ega ka kollektiivlepingus ei ole sätestatud ei keskmise palga ega puhkusetasu arvutamise korras toodud tingimustest keskmise palga ja puhkusetasu arvutamist töötaja jaoks soodsamatel tingimustel, mistõttu puudub tal alus vastava nõude esitamiseks.
19.4.Käesoleval ajal, alates 01.01.2002. a kehtiv keskmise palga arvutamise korra § 2 ei näe ette tööandja kohustust keskmist palka ega puhkusetasu ümber arvestada ja juurdemakset teha, kui arvutuse aluseks olnud ajavahemikku jäänud kuude eest maksti hiljem välja lisatasu või preemiat. Palgakokkuleppe punkt 14.2 kordab keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 4 (keskmise palga arvutamisel võetakse lisatasu arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi; lisatasud, mida makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku). Sarnane säte oli ka kuni 31.12.2001. a kehtinud keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korras (punkt 8).
19.5.Hagejale maksti lõpparve välja 31.01.2008. a, s.o. töölepingu lõpetamise päeval. Tulemustasu väljamaksmine ja selle suurus on otsustatud 28.03.2008. a. Töölepingu lõpetamise päeval on hagejale lõpparve koosseisus välja makstud kõik 31.01.2008. a seisuga välja arvestatud tasud (sh keskmise palga järgi arvestatavad hüvitised). Kohus nõustub kostjaga, et tööandjal oli kohustus juurdemaksete tegemiseks kuni 31.12.2001. a kehtinud korra alusel, mille punkt 9 sätestas: kui lisatasu makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks olnud ajavahemiku eest makstakse välja pärast keskmise palga maksmist, arvutatakse uus keskmine palk ja tehakse juurdemakse.
19.6.Hageja viited TLS § 74 lg 2 ja PalS § 32 on väärad. Lõpparve väljamaksmisel ei saanud tööandja arvestada aasta tulemuspalga suurusega. Kohtu arvates ei teki töötajal õigust keskmise palga ümberarvestamiseks keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 4 ja puhkusetasu arvutamise korra § 2 lg 4 alusel töövaidlusorgani otsuse tegemisel ja tulemuspalga nõude rahuldamise korral. Selline ööandja kohustus ei tulene ka PalS §-st 34.
20.Hageja nõue keskmise palga nõudes lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel.
20.1.Kohtuotsuse punktis 19 märkis kohus, et lõpparve maksti hagejale välja õigel ajal, tööandja arvestas õieti töötajale koondamisel ette nähtud hüvitused, st maksis välja töötajal saada olevad summad ning lähtus õieti keskmise palga määratlusest ja arvestusest.
20.2.Lisaks sellele märgib kohus, et hageja pöördus töövaidluskomisjoni, kuid eelnevalt ei esitanud tööandjale taotlust tulemuspalga maksmiseks. Käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades, kollektiivlepingus, palgakokkuleppe ning seaduses taolise regulatsiooni puudumise tõttu ei saa väita, et tööandjal oli automaatselt kohustus endise töötaja tahteavalduseta tulemuspalk välja maksta, mistõttu ei saa tööandjale panna ka vastutust lõpparve kinnipidamise (osalise kinnipidamise) eest TLS § 119 lg 2 järgi.
21.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, tulemuspalga 8 880 krooni nõudes ning jätab hageja muud nõuded rahuldamata. VII Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab asja keerukusega ning eeldatavate mõlema poole õigusabikulude suurusega, hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu ei pea õigeks ja mõistlikuks menetluskulude võrdelist jaotust (30% ja 70%).
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
Alla Kuzmina
Tartu Ringkonnakohus 28.jaanuaril 2010.a. otsustas:
1.Jätta Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt S.H. apellatsioonkaebus menetluskulude jaotamise osas.
3.Viru Maakohtu 29.05.2009. a otsuse resolutsioon jätta muutmata.
4.Tühistada Viru Maakohtu 29.05.2009. a otsuse menetluskulude jaotus ja lugeda õigeks käesolevas lahendis toodud jaotus. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus Kostja Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu)
menetluskulud
maakohtus ja ringkonnakohtus jätta kostja enda kanda. Hageja S.H. menetluskuludest jätta 29 % Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.