Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi õigeksvõtmisega

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-22684

Otsuse kuupäev

09. jaanuar 2008

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS SEB Eesti Ühispank hagi Meelis Pärgma vastu laenu-, intressi- ja viivisvõlgnevuse summas 11 454.33 krooni nõudes AS SEB Eesti Ühispank ( registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2 15010 Tallinn ) Leo Üle (aadress Vaksali 2 71020 Viljandi)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Meelis Pärgma (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx x-x xxxxx xxxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Meelis Pärgmalt AS SEB Eesti Ühispank kasuks võlg 11 454.33 krooni (üksteist tuhat nelisada viiskümmend neli krooni 33 senti), sealhulgas tasumata laenu 9 450.11 (üheksa tuhat nelisada viiskümmend krooni 11 senti), intress 532.48 (viissada kolmkümmend kaks krooni 78 senti) ja põhiosa viivis 1471.74 (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks krooni 74 senti). Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 398 lg 1, § 407 lg 5 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui krediidiasutus annab tarbijale laenu viisil, et lubab tarbijal arvelduskontol positiivse jäägi ületamist, on tegemist arvelduskrediidiga (VÕS § 407 lg 1). Arvelduskrediiti reguleerivaid sätteid kohaldatakse krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele (VÕS § 407 lg 5). VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 398 lg 1 järgi, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu kahekuulist ülesütlemist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on lubatud vastavalt sõlmitud lepingule. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.