Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

loobumisega ning palub hagejalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 alusel välja mõista kostja menetluskulud summas 3 009 krooni. 20.12.2007 esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Hageja ei nõustu kostja menetluskuludega summas 3 009 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 a. määrus nr 306 sätestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Käesolevas asjas esitatud hagihind on 4 533,96 krooni, mistõttu nõustub hageja hüvitama kostja menetluskulud summas kuni 2 500 krooni. Kohus leidis: Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on esitanud seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. Lindorff Eesti aktsiaselts on hagiavalduse esitamise eest 14.05.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXX Nordea pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXX Hansapangas, selgitusega „E vs O M ”, viitenumbriga XXXXXXX. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada Lindorff Eesti aktsiaseltsi arvelduskontole nr 17000030487 Nordea pangas, selgitusega „MO tsiviilasi nr 2-07-22934“. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja poolt 12.12.2007 esitatud seisukohas taotleb kostja hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 3 009 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 4 533,96 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt 4 533,96 krooni. Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 2 500 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 2 kohaselt asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud

määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, võib kohus rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära rakendamiseks. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud summas 2 500 krooni ja tuleb osaliselt rahuldada ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 2 500 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.