2-06-29562
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Määruse tegemise aeg ja koht
7.jaanuar 2008 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-29562
Menetluse ese
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi L. P. vastu 60 000 krooni nõudes. hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta.
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindaja Sigrid Nõmmik; kostja L. P. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Keelduda Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi L. P. vastu 60 000 krooni nõudes menetlusse võtmast ja tagastada see avalduse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitaja kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. P. vastu 60 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 9.novembri 2007 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus Balti Investeeringute Grupi Pank AS avalduses L. P. vastu 60 000 krooni maksmise nõudes ja jätkati asja menetlemist hagimenetluses Tartu Maakohtus.
TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.
TsMS §-de 139 lg 2 p 1, lg 3; 134 lg 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Avaldusest nähtuvalt on hageja palunud välja mõista kostjalt 30 000 krooni tagastamata krediidisumma; 4 170, 17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 950, 78 krooni viivis; 6 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis 17 979, 05 krooni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 krooni. TsMS § 133 lg 1, 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis ei ole VÕS § 141 kohaselt kõrvalkohustus ja TsMS §-st 133 lg 1, 2 tuleneb, et kahju hüvitamine ei ole kõrvalnõue. Seega kohus leiab, et hageja poolt esitatud kahjuhüvitise 17 979, 05 krooni nõude puhul tuleb lähtuda TsMS § 124 lg 1, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodut arvestades on hageja esitanud põhinõudena: 30 000 krooni tagastamata krediidisumma nõude ja 17 979, 05 krooni kahjuhüvitise nõude ning kõrvalnõuetena 4 170, 17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 950, 78 krooni viivis; 6 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud põhinõudena 30 000 krooni tagastamata krediidisumma nõude ning 17 979, 05 krooni kahjuhüvitise nõude, on käesolevas asjas hagihinnaks kokku 47 979, 05 krooni, millelt tuleb hagejal ka tasuda riigilõiv. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb hagihinnalt 47 979, 05 kroonilt tasuda riigilõivu 2 750 krooni. Neil asjaoludel kohtunik leiab, et kuna hageja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 krooni, on hageja seega tasunud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 2 450 krooni. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevad menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Vastavalt TsMS § 372 lg 2, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 339 lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
2 (3)
Tartu Maakohtu 26.novembri 2007 määrusega jäeti käiguta Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagiavaldus L. P. vastu ja määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, riigilõivu 2 450 krooni tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul alates määruse hagejale kättetoimetamisest. Kohus määras nimetatud tähtajaks esitada Võru kohtumajale riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või riigilõivu tasumist tõendav dokument. Hagiavalduse käiguta jätmise määrus on hagejale kättetoimetatud TsMS §-s 323 lg 2 sätestatud korras 28.novembril 2007. Hageja ei ole kohtule määratud tähtajaks esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt riigilõivu 2 450 krooni tasumise kohta. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna hagejal oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 2 450 krooni, kohus on andnud hagejale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning kuna hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda Balti Investeeringute Grupi AS hagiavalduse L. P. vastu 60 000 krooni nõudes menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.