Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk
Tsiviilasja number
2-06-9175
Tsiviilasi
AS B hagi AO vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS B (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja lepingulised esindajad: Marti Hääl ja Kristina Schotter esindajad (Advokaadibüroo XXX) Kostja: AO(isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata
kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt juhul, kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse täiendavalt käsunduslepingu kohta käivaid sätteid. VÕS § 620 lg 1 kohaselt on käsundisaajal kohustus täita käsund käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva hoolsusega. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta on seoses käsundi täitmisega saanud, samuti selle, mis ta käsundi saamiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS 76 lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.