Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja X 12.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701163/96st, mille kohaselt andis hageja kostjale 65 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 650 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24.98% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 162 476,92 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 23.02.2007, 11.04.2007 ja 22.05.2007 sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja on hageja kirjalikele meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud vaid osaliselt. 11.06.2007 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei reageerinud ülesütlemishoiatusele võlgnevate summade tasumisega, ütles hageja 05.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 128 000 krooni, millest 64 932 kr tagastamata krediidisumma, 8880,67 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5791,82 kr viivis, 12 986,40 kr leppetrahv, 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 34 509,11 kr kahjuhüvitis. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1; 402; 416 lg 1. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 28.11.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 29). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 04.12.2007 (tl 30). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused; 23.02.2007, 11.04.2007, 22.05.2007, 11.06.2007 ja 05.07.2007 kostjale saadetud kirjad; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 11-24). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 65 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 05.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 14,83 krooni. Viivise arvestamist alustas hageja alates 06.07.2007. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 06.07.2007-12.11.2007 suurenenud 5776,99 kr (64 932 kr × 24,98% × 130 päeva / 365 päevaga) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5791,82 kr (14,83 kr + 5776,99 kr). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 12 986,40 kr (64 932 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 900 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 34 509,11 kr väljamõistmist, s.o lepingu rikkumisest tulenev saamata jäänud tulu intressi näol, mida hageja olnuks õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 128 000 krooni, millest 64 932 kr tagastamata krediidisumma, 8880,67 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5791,82 kr viivis, 12 986,40 kr leppetrahv, 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 34 509,11 kr kahjuhüvitis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.