Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-15283
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.01.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
MP hagi DR vastu lepingu tühisuse tunnustamise ja 100 000,- krooni nõudes 21.12.2007.a.
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember hageja MP hageja esindaja advokaat Andres Hallmägi kostja DR kostja esindaja advokaat Marko Mehilane
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid DR(müüja) ja MP(ostja) 17.juunil 2003.a. lihtkirjaliku eluruumi ostu-müügi eellepingu, mille alusel hageja kandis kostjale üle 100 000 krooni. Kuna kinnisasja ostu-müügileping pidi olema notariaalselt kinnitatud, pidi ka eelleping olema samas vormis. TsÜS § 83 lg.1 kohaselt seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Lepingu tühisuse tõttu tuleb tagastada ka kõik tühise lepingu järgi saadu. Hageja palub tunnustada 17.juunil 2003.a. sõlmitud eluruumi ostu-müügi eellepingu tühisust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 100 000 krooni põhivõlga ja kohtukulud.
Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid 17.juunil 2003.a. broneerimislepingu. Pooltel oli väga hästi teada, et kinnisasja või ehitise müügi eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis ning et sõlmitud lihtkirjaliku lepingu puhul ei saa olla tegemist kinnistu ostu-müügi eellepinguga. Broneerimislepingule ei näe seadus ette kohustuslikku vorminõuet ning pooled oleksid võinud selle soovi korral ka suuliselt sõlmida.
VÕS § 33 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Pooled on sõlminud 17.06.2003.a. lepingu, mille on pealkirjastanud eluruumi ostu-müügi eelleping. Lepingu objektiks on eluruum XXX. Pooled on leppinud kokku, et eluruumi XXX müüjaks on DR ja ostjaks kas MP või tema poolt määratud isik. Müügihinnaks on 350 000,krooni ja ostu-müügileping sõlmitakse 24.07.2003.a. kell 10.30 notar KS büroos. Lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub MP hiljemalt 20.06.2003.a. 100 000 krooni DR arveldusarvele tagamaks eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise. Lepingu punktis 5.1 leppisid pooled kokku, et lepingu p.4.2 nõuete täitmisest ostja MP keeldumisel lepingu p.4.1 alusel tehtud ettemakse suuruses 100 000,- krooni tagastamisele ei kuulu. Müüja DR keeldumisel täita lepingu p.4.2 nõudeid kuulub ettemakse tagastamisele Margus Pukile. Kostja DR kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli ostu-müügilepingu sõlmimata jätmises süüdi MP, kes ei ilmunud notari juurde. Hageja MP kohtuistungil ei mäletanud, kes lepingu sõlmimata jätmises süüdi oli. VÕS § 29 lg.1 sätete kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest ning kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade tahtest ning kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil hageja ja kostja seletused poolte tegeliku tahte väljaselgitamiseks 17.06.2003.a. lepingu sõlmimisel ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et poolte tahe oli suunatud lepingu sõlmimisel üksnes ja ainult broneerimiskokkuleppele. Pooltele oli väga hästi teada, et ostu-müügi eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, hageja on otseselt tegev kinnisvara valdkonnas – kinnisvaraettevõtte E AS omanik ja ostu-müügilepingu eellepingu sõlmimisel oleks pooled kasutanud notariaalset vormi. Poolte tahe oli suunatud sellele, et kostja korterit teisele ei müüks alates lepingu sõlmimisest 17.06.03 kuni 24.07.03. Asjaolu, et pooled on lepingu pealkirjastanud eluruumi ostu-müügi eelleping ja lepingu punktis 5.2 nimetanud broneerimistasu „ettemaksuks“ ning sätestanud hagejale kohustuse broneerimistasu Margus Pukile tagasi maksta, ei muuda antud broneerimislepingut eluruumi XXX müügilepingu eellepinguks. Lepingus puudus kokkulepe, kes eluruumi XXX ostab. Nii nähtub lepingu punktist 4.3, et korteri ostjaks võib olla MP või tema poolt näidatud isik. Kohus leiab, et korteri ostu-müügi eelleping ei saa olla leping, kus pole kokku lepitud, kes ostab korteri. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus hageja, jättes kasutamata broneerimislepingust tuleneva õiguse omandada eluruum asukohaga XXX, soovib broneerimistasu tagasi saada, väites eksitavalt, et poolte tahteks oligi ostu-müügi eellepingu sõlmimine. Broneerimislepingule ei näe seadus ette kohustuslikku notariaalset vormi. Puudub seaduslik alus tunnistada poolte vahel 17.juunil 2003.a. sõlmitud lepingu tühisust. Puudub seaduslik alus kostjalt hageja kasuks 100 000 krooni väljamõistmiseks.
TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, kannab kõik kohtukulud hageja. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.