Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-23571
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi OÜ (RK XXX) hagi AS E(RK XXX) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
Menetlus
Edasikaebamise kord
kohtuistung 30.11.2007. a Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt välja AS E hageja OÜ kasuks 134 340 (ükssada kolmkümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend) krooni ning kohtukulusid 13 450 krooni. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt toimus 20.06.2005. a liiklusõnnetus Harjumaal Harkus, kus maastikuauto XXX (reg märk XXX, juhtis AV, tsiviilvastutus kindlustatud AS-s E)
ei andnud teed peateel liikunud sõidukile XXX (reg märk XXX, juhtis SH, ühtlasi hageja seaduslik esindaja). Hageja andmetel käis kannatanu esindaja SH liiklusõnnetusele järgsel päeval (21.06.2005. a) AS-s E kahjukäsitluse kontoris, kirjutas seletuse liikluskahju toimumise asjaolude kohta ning esitas kirjaliku nõude temale tekitatud kahju hüvitamiseks. 23.08.2005. a tegi kostja otsuse kahju hüvitamiseks, otsustades hagejale hüvitada 170 000 kroonise liikluskahju (sõiduki väidetav õnnetusjuhtumi eelne väärtus 250 000 krooni, millest on sõiduki õnnetusjuhtumi järgne väärtus 80 000 krooni maha arvatud). Hageja eeltooduga ei nõustunud ning pöördus kaebusega kindlustuse vahekohtusse, arvates, et tal on õigus 220 000 kroonisele viivisele. 01.12.2005. a tasus kostja hagejale täiendava hüvitise 25 000 krooni ja sellelt arvestatud viivised 9700 krooni. Selles osas pooltel vaidlust ei ole. Kindlustuse vahekohus jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja väidetel on XXX reg märk XXX liiklusõnnetuse eelne väärtus 300 000 krooni (mitte kostja poolt näidatud 275 000 krooni), mistõttu kostjalt tuleb täiendavalt veel 25 000 krooni liikluskahju välja mõista (300 000 krooni – 80 000 krooni = 220 000 krooni – 195 000 krooni = 25 000 krooni). Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt viivise, mille aluseks on tasumata hüvitis, välja mõista (viivise arvestus on esitatud toim lk 5, lk 171 ja lk 224). Hageja arvates pidi kostja hüvituse LKS § 45 lg 1 alusel hiljemalt 22.07.2005. a, mitte 09.09.2005. a välja maksma. Esimese 10 päeva viivise arvestuse aluseks oleva summa suurus on hageja andmetel 220 000 krooni ja viivise määraks 1 % viivituses olevast summast. Päevaviivise suuruseks tuli seega 2200 krooni ja 10 päeva viivise summa 22 000 krooni. Alates 01.08.2005. a kuni 08.09.2005. a nõuab hageja viivist 0,4 % 220 000 kroonilt. Seega päevas 880 krooni ja kokku 39 päeva eest 34 320 krooni. Alates 09.09.2005 vähenes võlgnevus 170 000 krooni võrra ja põhivõlaks jäi 50 000 krooni. Viivise päevamäär on 200 krooni. Täiendav hüvitis tasuti kostja poolt 01.12.2005. a. Nimetatud kuupäevani on viivise arvestuse aluseks 50 000 kroonine põhivõlg ja viivise suuruseks perioodil 09.09.205. a kuni 30.11.2005. a (83 x 200) on 16 600 krooni. Alates 01.12.2005. a on põhivõla suuruseks 25 000 krooni. Viivise määr nimetatud summalt on päevas 100 krooni. Nimetatud viivist saab arvestada LKS § 45 lg 5 kohaselt kuni hüvitise summani. Hageja poolt taotletav kindlustushüvitis on 220 000 krooni (300 000 liiklusõnnetuse eelne väärtus – 80 000 sõiduki jääkväärtus). 10.09.207. a seisuga on 100 kroonise päevaviivise summa 64 900 krooni. Viivise kogusumma on 137 820 krooni. Kohtuistungil suurendas hageja viivise nõuet 143 120 kroonini, paludes viivise täiendavalt 53 päeva osas välja mõista. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 25 000 kroonise põhivõla ja 143 120 kroonise viivise välja mõista. Kostja vaidles hagile vastu ning leides, et vaidlusaluse sõiduki õnnetusjuhtumi eelne väärtus on 275 000 krooni, põhjendatud hüvitis seega 195 000 krooni ning 25 000 kroonise hüvituse väljamõistmiseks puudub alus. Kostja väidetel esitas hageja kahju hüvitamise nõude, mitte 21.06.2005. a, vaid 17.08.2005. a. Vastavalt LKS § 45 lg 4 esimesele lausele tuleb hüvitis üle kanda otsuse tegemisele järgneval tööpäeval, s.o 09.09.2005, või asjakohase pangakonto numbri saamisele järgneval tööpäeval. Oma pangakonto numbri esitas hageja 17.08.2005. a, koos juba mainitud nõudega. Seega
puudub igasugune alus viivise nõudmiseks enne 09.09.2005. a ja seda isegi juhul, kui hageja väidetava auto väärtus oli 300 000 krooni. Samuti on hageja eksinud perioodide arvestamisega. LKS § 45 lg 4 kohaselt tuleb hüvitis üle kanda otsuse tegemisele järgneval tööpäeval (hageja väitel 22.07.2005. a). Viivituses oleku esimene päev on seega väljamaksmise tähtpäevale järgnev tööpäev, s.o. 23.07.2005. a. Lisaks eeltoodule palus kostja viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendada. Kostja on hagejale 9700 kroonise viivise juba välja maksnud ning sellega hageja võimaliku kahju hüvitanud. Lähtuvalt eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 03.02.2006. a esitas kostja taotluse menetluse lõpetamiseks (toim lk 39), millest hiljem loobus. Sõiduki väärtuse hindamiseks määras kohus ekspertiisi, samuti kordusekspertiisi, mille kohaselt sõiduki õnnetusjuhtumi eelne väärtus on 300 000 krooni. Hageja arvates on eksperdi arvamus põhjendatud, kostja arvates ekslik. Muuhulgas kostja rõhutas, et nõuet on võimalik rahuldada üksnes tasutud riigilõivu ulatuses, s.o. 140 000 krooni osas. Kohtu põhjendused Kahjujuhtumi ning liikluskahju hüvitamise kohustuse ning sõiduki liiklusõnnetuse järgse väärtuse osas pooltel vaidlus puudub. Seega analüüsib kohus esmalt hüvitamisele kuuluva kahju suurust, mis sõltub sõiduki õnnetusjuhtumi eelsest väärtusest. KKS § 47 lg 2 alusel hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. AS A hindamisakti järgi on vaidlusaluse sõiduki õnnetusjuhtumi eelne väärtus (toim lk 22) 300 000 krooni. Kohus möönab, et kostja eksperdi AV(kostja töötaja) hinnangul on vaidlusalune väärtus 250 000 kuni 275 000 krooni (toim lk 26). Ekspert AL arvates veelgi väiksem, s.o. 240 000 krooni. Järelikult on arvamused erinevad ning vastuolulised. Kõikidel analüüsitavatel arvamustel on dokumentaalse tõendi, mitte kohtuliku ekspertiisi tähendus. Tulenevalt kohtu poolt määratud ekspert Kalev Lehtla 19.02.2007. a arvamusest (ekspertiisi akti A7-016, toim lk 138) on sõiduki vaidlusalune väärtus 300 000 krooni. Kohtu hinnangul on ekspert oma arvamust põhjalikult motiveeritud. Kohtul puudub alus eksperdi teadmistes või erapooletuses kahelda. 19.10.2007. a viis ekspert Kalev Lehtla kostja taotlusel läbi kordusekspertiisi. Kordusekspertiisi käigus jäi ekspert esialgse arvamuse juurde ning leidis samuti, et sõiduki vaidlusalune väärtus on 300 000 krooni. Ekspert on võrdlusmaterjali valikut kordusekspertiisis täiendavalt motiveerinud ning hinnanguid kontrollinud. Kohus jagab eksperdi seisukohta, mille järgi statistilise meetodi kasutamisel ei tohiks ühe juhusliku ühiku lisamine või eemaldamine mõjutada lõpptulemust rohkem, kui on kasutatud ühikute keskmine dispersiooni suhtarv ühikute hulgaga. Kohus nõustub eksperdi motiveeringuga seda
pikemalt üle kordamata. Täiendavalt kohus märgib, et eksperdi poolt tuvastatud väärtus on kooskõlas sõiduki komplektsuse aktiga, millele järgi auto üldine seisund oli hea (toim lk 20). Analüüsitut kogumis hinnates jõudis kohus järelduseni, et sõiduki vaidlusalune väärtus on 300 000 krooni, mitte 275 000 krooni. Seega on hageja põhivõla nõue põhjendatud ning 25 000 krooni tuleb kostjalt hageja kahjuks välja mõista. LKS § 45 lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. LKS § 45 lg 4 alusel rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Muus vormis hüvitamise korral peab kindlustusandja asjakohase dokumendi saamisel hüvitama kahju vastavalt hüvitamise otsusele ühe tööpäeva jooksul. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist esimesel kümnel päeval üks protsent iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. LKS § 45 lg 5 kohaselt viivise summa ei saa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast. Kindlustusandja peab viivise tasuma, ootamata kannatanu sellekohast taotlust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nimetatud sätte lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § -s 162 sätestatule. Seega samas korras, nagu toimub lepptrahvi vähendamine. Otsuse tegemisel lähtub kohus liikluskindlustuse seaduse 01.01.2005. a kuni 01.01.2006. a kehtinud redaktsioonist. Järgnevalt analüüsib kohus, mis kuupäeval hageja kahju hüvitamise nõude kostjale esitas (kas 21.06.2005. a või 17.08.2005. a, s.o. nagu kostja väidab) 23.08.2005. a võttis AS if Kindlustus vastu otsuse hagejale kahju hüvitamiseks. Muuhulgas on otsuses märgitud, nõude kahju hüvitamiseks esitas hageja 21.06.2005. a. Viide kahju hüvitamise nõude kuupäevale on selge ning üheselt mõistetav (otsus E4205316L701, toim lk 8). Oluline on, et otsuse allkirjastas lisaks kahjukäsitleja Peeter Lombile ka kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Link, vaidlusaluse kuupäeva osas midagi parandamata. Kohus nendib, et kostja poolt väidetud nõude esitamise kuupäeval (17.08.2005. a) on hageja saatnud kostjale kirja (toim lk 32), kus ta vastab kostjale ning põhjendab, et sõiduki vaidlusalune väärtus on 300 000 krooni. Märkimisväärne on, et tunnistaja Peeter Lombi ütluste järgi, esitas hageja kahju hüvitamise nõude kindlustusandja blanketil (toim lk 223), mitte kirjaga. Tunnistaja ütlused olid viidatud osas usaldusväärsed, langedes kokku nõuete esitamise tavapärase viisiga. Tunnistaja ülejäänud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest Peeter Lomp on kostjaga seotud
isik. Ühtlasi on asjakohane märkida, et hageja esindaja Silver Haavamaa omab kogemust kahju hüvitamise nõuete esitamisel ning seega on ebaveenev, et ta asjaga viivitas. Pealegi on kahjukäsitlejal hea usu põhimõttest tulenev kohustus kannatanut hüvitise nõude esitamisel abistada, nõude esitamise vormikohane blankett üle anda, selle täitmist selgitada jms. Küll ei nõustu kohus hageja seisukohaga, mille järgi pidanuks OÜ pangaarve number juba eelnevate ärisuhete kaudu AS-le E teada olema. Pangaarve numbrid võivad muutuda, arveid võib olla mitu ning seega on mõistlik, et pangarekvisiidid tehakse seoses konkreetse õnnetusjuhtumiga teatavaks. Küll võib märkida, et taotluse blanketil on tühimik, kuhu arve number märkida, mistõttu on veenev, et hageja esitas pangakonto numbri koos taotlusega. Hüvituse väljamõistmise otsuse tegi kostja 23.08.2005. a, seega ajal, mil hageja pangaarve oli talle igal juhul teada. LKS § 45 lg 4 kohaldamine on eeldatav üksnes juhul, mil pangaarve tehakse teatavaks pärast kahju hüvitamise otsust, mitte vastupidi. Poolte e-kirjavahetus kinnitab (toim lk 13) poolte erimeelsest vaidlusküsimuse lahendamisel, rohkemat midagi tõendamata. Juba analüüsitud tõendeid koostoimes hinnates on järeldatav, et hageja esitas nõude kahju hüvitamiseks 21.06.2005. a, tehes samas teatavaks ka oma pangaarve. Seega pidi kostja otsuse kahju hüvitamiseks LKS § 45 lg 1 alusel hiljemalt 21.07.2005. a tegema ning hüvituse sellele järgneval tööpäeval, s.o. 22.07.2005. a välja maksma. Võlaperioodi algusaeg on seega 23.07.2005. a, s.o esimene päev, mil kostja viivitusse sattus. Esimese 10 päeva viivise arvestuse aluseks oleva summa suurus on 220 000 krooni ja viivise määraks 1 % viivituses olevast summast. Päevaviivise suurus on seega 2200 krooni ja 10 päeva viivise summa 22 000 krooni. Alates 02.08.2005. a kuni 08.09.2005. a on arvestuse aluseks 220 000 krooni ning viivise määr 0,4 % . Seega päevas 880 krooni ja kokku 38 päeva eest 33 440 krooni. Alates 09.09.2005 vähenes võlgnevus 170 000 krooni võrra ja põhivõlaks jäi 50 000 krooni. Viivise päevamäär on 200 krooni. Täiendav hüvitis tasuti kostja poolt 01.12.2005. a. Nimetatud kuupäevani on viivise arvestuse aluseks 50 000 kroonine põhivõlg ja viivise suuruseks perioodil 09.09.205. a kuni 30.11.2005. a (83 x 200) on 16 600 krooni. Alates 01.12.2005. a on põhivõla suuruseks 25 000 krooni. Viivise määr nimetatud summalt on päevas 100 krooni. Nimetatud viivist saab arvestada LKS § 45 lg 5 kohaselt kuni hüvitise summani. Analüüsitavat sätet viivise üldise eesmärgiga koostoimes tõlgendades on järeldatav, et silmas on peetud võlguolevat hüvitist. Riigikohus on leidnud, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suurust (tsiviilasi nr 3-2-1-132-04). Põhivõlast mitmekordselt suurem viivis ei kanna enam kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju väljendavat iseloomu, olles hea usu põhimõttega vastuolus. 70 200 kroonine viivis, mida hageja seoses 25 000 kroonise põhivõlaga (saamata jäänud hüvitisega) nõudis, kuulub seega vastavalt vähendamiseni ning viivise suuruseks jääb 25 000 krooni. Seega on viivise kogusumma 119 040 krooni, millest tuleb kostja poolt juba tasutud 9700 kroonine viivis maha arvata. Väljamõistetav viivis on seega 109 340 krooni. Koos põhivõlaga tuleb kostjalt 134 340 krooni välja mõista. Järelikult kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.
Kohtukulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 järgi kuni 01. 2006. a kehtinud seadustikust, mille TsMS 60 lg 1 järgi, kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et riigilõiv jääb nõudelt nimetatud proportsiooni alusel kostja kanda. Riigilõiv rahuldamisele kuulunud nõudelt on 7 250 krooni ning see tuleb kostjalt välja mõista. Õigusabi kuludena mõistab kohus kostjalt välja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel 5000 krooni. Esindaja tasu määramisel kohus arvestab, et asi oli arutusel esimese astme kohtus. Samuti asja raskusastet ning istungite arvu. Eksperdi tasu jätab kohus tervikuna kostja kanda, kuna viidatud tõend seostus 25 000 kroonise põhivõla väljamõistmisega, mille kohus rahuldas. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks viidatud osas 1 200 krooni ja kokku 13 450 krooni kohtukuludena välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.