AS Swedbank hagi Viktoria Pratkunaite vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
36 244 eurot 76 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktoria Pratkunaite apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. august 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Viktoria Praktunaite (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (hageja): AS Swedbank (registrikood 10060701), esindaja Triin Kivipõld
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus muutmata.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Vabastada Viktoria Pratkunaite apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Swedbank (hageja) esitas 23. mail 2016 Viru Maakohtule hagi Viktoria Praktunaite (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 33 899 eurot 27 senti ja viivise protsendina põhinõudest (29 209 eurost 28 sendist) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. maist 2016 kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. septembril 2010 laenulepingu nr 10-061265-EV, millega hageja andis kostjale laenu 70 092 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja selle tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Lepingu tüüptingimuste p 7.1 kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati kostja korteriomandile hüpoteek. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ütles lepingu 16. juunil 2015 ennetähtaegselt üles. Korteriomandi müügist laekus 36 395 eurot 95 senti, mis ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust. 16. mai 2016 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 33 899 eurot 26 senti (põhivõlgnevus 29 209 eurot 27 senti, intressid 696 eurot 94 senti, menetlustasu võlgnevus 6 eurot 40 senti ja põhiosa viivised 3986 eurot 65 senti).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja lapsehoolduspuhkusel ning sai vanemahüvitist 650 eurot. Leping oli sõlmitud kuni 20. augustini 2015. Kostjal tekkisid makseraskused ja ta tegi hagejale ettepaneku korteri vahetamiseks väiksema korteri vastu ja laenu osa maksmiseks, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Hageja ei soovinud anda kostjale maksepuhkust ja ütles lepingu üles. Tagatiskokkuleppe p 5.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hageja kõik nõuded. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja esitas hagi kohtusse. Kostja koos lapsega jäi elukohata. Hageja ei ole andnud kostjale lepingueelset teavet ning seega on leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 421 kohaselt tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. detsembri 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 33 899 eurot 26 senti, millest 16. mai 2016 seisuga on 29 209 eurot 27 senti põhivõlgnevus, 696 eurot 94 senti intressid, 6 eurot 40 senti menetlustasu võlgnevus ja 3986 eurot 65 senti põhiosa viivised. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest
(29 209 eurost 27 sendist) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. maist 2016 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1016 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja nõuetekohaselt kohustust täitnud ning seega on hageja nõue põhjendatud. Tuginedes VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1, 4 ja 6 ja § 113 lg-le 1 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 33 899 eurot 26 senti, millest 16. mai 2016 seisuga on 29 209 eurot 27 senti põhivõlgnevus, 696 eurot 94 senti intressid, 6 eurot 40 senti menetlustasu võlgnevus ja 3986 eurot 65 senti põhiosa viivised. Alates 16. maist 2016 kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest (29 209 eurost 27 sendist) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt puudub kostjal mistahes võlgnevus hageja ees. Hüpoteegi seadmise lepingu p-s 5.1 on selgesõnaliselt sätestatud, et hüpoteegiga on tagatud kõik võimalikud hageja nõuded kostja vastu. Kostja oli täiesti kindel, et laenukohustuse täitmise jätmise korral hüpoteegi realiseerimisel saadud rahaga kaetakse kõik hageja võimalikud nõuded. Hagejale oli teada, et kostjal puudub muu vara ja sellised sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik võlgnevust tasuda. Ei ole eluliselt usutav, et krediidiasutus annaks laenu võlgnikule, kelle majanduslik olukord ei võimalda nõudeid täita. Samuti ei ole kostjale piisavalt selgitatud, et laenuleping sõlmitakse vaid viieks aastaks ning
20.augustil 2015 pidi kostja tagastama laenu tasumata jäänud osa. Igale mõistlikule isikule on selge, et mitte ükski Ida-Virumaa piirkonnas töötavatest inimestest ei ole suuteline tasuma laenu katteks igakuiselt 1208 eurot 48 senti (70 092 eurot / 58 kuud), mille lisandub intress 250 eurot. Need asjaolud jättis maakohus tähelepanuta. Hageja rikkus oluliselt vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna jättis laenulepingu sõlmimisel arvestamata kostja kohta teadaolevad andmed, mille tõttu hageja koormas kostjat ebamõistlikult raske kohustusega. Kui kostja oleks teadnud, et ta peab tagastama 70 092 eurot koos intressiga 58 kuu jooksul, ei oleks ta laenulepingut sõlminud. Hagi esitamise eesmärgiks on kostjale kahju tekitamine. Pärast korteriomandi kui elukoha kaotamist soovitakse kostjat koormata võlgnevusega. On selge, et sellist võlgnevust ei suuda kostja ka kogu elu jooksul täita. Kostja sissetulek on 235 eurot ja kostja ei looda leida Narvas töökohta, kus töötasu oleks suurem. Kostja majanduslikku olukorda arvestades oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata, sest nõude rahuldamine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
21.detsembri 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt puudub kostjal mistahes võlgnevus hageja ees, sest hüpoteegi seadmise lepingu p-s 5.1 on selgesõnaliselt sätestatud, et hüpoteegiga on tagatud kõik võimalikud hageja nõuded kostja vastu ning kostja oli täiesti kindel, et laenukohustuse
täitmise jätmise korral hüpoteegi realiseerimisel saadud rahaga kaetakse kõik hageja võimalikud nõuded. Poolte vahel 14.09.2010 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (tl 28-33) p 4.1. kohaselt seati kostjale kuulunud korteriomandile hageja kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 666 000 krooni (s.o 42 565 eurot 16 senti). Lepingu p-s 5.1. sisalduva tagatiskokkuleppega olid tagatud kõik kostja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud, sealhulgas võimalikud krediidi-, liisingu-, arveldus-, garantii-, käenduslepingud jms. AÕS § 346 lg 1 järgi on hüpoteegiga hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Vastavalt AÕS § 353 lg-le 1 kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi. Lähtudes lepingu p-dest 4.1. ja 5.1. ning AÕS § 346 lg-st 1 ja § 353 lg-st 1 on alusetu kostja väide, et tagatise realiseerimisega on täidetud kõik hageja nõuded kostja vastu. See, millises ulatuses on hüpoteegi realiseerimise tulemusena täidetud hageja nõuded kostja vastu, oleneb eelkõige kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast. Antud juhul ei katnud korteriomandi sundtäitmisest saadud raha hageja nõudeid kostja vastu ning seetõttu oli hageja õigustatud esitama hagi kostja vastu rahuldamata jäänud nõude ulatuses.
8.Kostja väitel ei ole talle piisavalt selgitatud, et laenuleping sõlmitakse vaid viieks aastaks ning
20.augustil 2015 pidi ta hagejale tagastama laenu tasumata jäänud osa. Ringkonnakohus märgib, et kuna laenulepingus on märgitud laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.08.2015 ning kostja enda poolt ringkonnakohtule esitatud laenulepingu maksegraafikust nähtub samuti, et 20.08.2015 kohustus kostja maksma hagejale 65 497 eurot 35 senti, siis pidi kostja aru saama lepingu sõlmimisel, et leping lõpeb 20.08.2015 ning kuni 20.07.2015 on kuumakse 260 eurot 71 senti ning 20.08.2015 on makse 65 497 eurot 35 senti. Kostja väite kohaselt ei selgitatud talle, mida tähendab annuiteetmaksegraafik. Maksegraafiku koostamise tingimustes on pooled kokku leppinud laenulepingu p-s 3.15. Juhul, kui kostja ei saanud nimetatud punktis märgitust aru, oli tal võimalik küsida selgitust hagejalt enne laenulepingu allkirjastamist.
9.Asjakohatu on kostja väide, et Ida-Virumaa piirkonnas töötav inimene ei ole suuteline tasuma laenu katteks igakuiselt 1208 eurot 48 senti (70 092 euro / 58 kuud), mille lisandub intress 250 eurot. Kostja poolt esitatud laenulepingu maksegraafikust ei nähtu, et kostja oleks pidanud tasuma laenu katteks igakuiselt 1208 eurot 48 senti ning lisaks intressi 250 eurot.
10.Apellatsioonkaebuses on kostja märkinud, et hageja rikkus oluliselt vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna jättis laenulepingu sõlmimisel arvestamata kostja kohta teadaolevad andmed, mille tõttu koormas kostjat ebamõistlikult raske kohustusega. Samuti tugineb kostja siinkohal sellele, et talle ei selgitatud piisavalt laenulepingu tingimusi ning korteriomandile hüpoteegi seadmisel ei koostatud korteri hindamisakti. Kostja on jätnud täpsustamata, millised olid need tema kohta teadaolevad andmed, mis hageja jättis arvestamata.
11.Ringkonnakohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel võib krediidisaaja nõuda mh sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega).
Antud juhul ei ole kostja maakohtus üldse tuginenud hageja poolsele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, millega oleks kaasnenud kahju. Maakohtus on kostja olnud seisukohal, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2008/48/EÜ ning VÕS § 4033 lg-le 1 pidi hageja andma kostjale kui tarbijale isikupärastatud lepingueelset teavet ning kuna hageja seda ei teinud, siis on laenuleping VÕS § 421 alusel tühine (tl 26). Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS-i redaktsioonis puudus § 4033 (jõustus 21.03.2016) ning seetõttu ei kuulu VÕS § 4033 lg 1 kohaldamisele. VÕS § 421 kohaselt käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Kostja ei ole märkinud, mis osas on laenulepingus tarbija kahjuks kõrvale kaldutud. Asjaolu, kas hageja andis kostjale lepingueelset teavet või mitte, kuulub vastutustundliku laenamise põhimõtte sisusse, kuid tegemist ei ole VÕS § 421 mõttes asjaoluga, mis tooks kaasa laenulepingu tühisusega. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt on hageja andnud kostjale lepingueelset teavet (tl 45-51).
12.Apellatsioonkaebuses on kostja küll esitanud väite, et hageja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid samas ei ole kostja märkinud, milline tagajärg peaks olema väidetaval rikkumisel, s.o kostja ei ole märkinud, kas tal tekkis kahju ja kui tekkis, milles see seisnes ja kui suur oli väidetav kahju. Samuti ei ole kostja ei maakohtus ega ringkonnakohtus esitanud tasaarvestusvastuväidet või kahju hüvitamise nõuet. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et hageja on talle kahju tekitanud hagi esitamisega (mitte vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega), sest soovib koormata teda võlgnevusega, mida kostja ei suuda tasuda kogu oma eluaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et selline kostja väide on asjakohatu. TsMS §-st 3 tuleneb isiku õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ning antud juhul ongi hageja pöördunud kohtusse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega ning seetõttu on arusaamatu kostja väide, et tema majanduslikku olukorda arvestades oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata, sest nõude rahuldamine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitanud ning seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. veebruari 2017 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 1000 eurot. Kuna kostja majanduslik olukord ei ole muutunud, siis ringkonnakohus vabastab ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.