2-16-8055/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohtule 23.05.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja), Vxxx Pxxx (edaspidi Kostja) 07.09.2010 laenulepingu nr 10-061265-EV (edaspidi leping), mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 70 092.00 Eurot. Lepingu punkti 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1,850% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile nr XXX, Narva linn, Ida-Virumaa (registriosa nr XXX). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis Hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 27.05.2015. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Hageja lepingu 16.06.2015 ennetähtaegselt üles. 26.01.2016 toimus Narva notar Oksana Bauer-Karle büroos korteriomandi aadressiga XXX, Narva müük kohtutäitur Andrei Krek kontrolli all. Nimetatud vara müüdi hinnaga 39 900 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 10-061265EV tuleneva võlgnevuse katteks 36 395.59 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal jäi Hagejale tasumata 33 230.54 eurot. 16.05.2016 seisuga on kostja võlgnevus Hageja ees 33 899.26 Eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 29 209.27 eurot, intressidest summas 696.94 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 6.4 eurot, põhiosa viivisest summas 3 986.65 eurot. Juhindudes eeltoodust hageja palub:

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  7.09.2010 sõlmisid pooled laenulepingu nr 10-061265-EV, mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 70 092.00 Eurot  kostja oli kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel  laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks oli iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1,850% aastas  Hagejal oli õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist  lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile nr X asukohaga XXX, Narva linn, Ida-Virumaa (registriosa nr 1441609)  kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt  hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemisteatise 27.05.2015. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema  kostja võlgnevust ei tasunud  hageja ütles lepingu 16.06.2015.a. ennetähtaegselt üles  korteriomandi aadressiga Txxx XX, Narva müüdi 26.01.2016 hinnaga 39 900 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud  summast laekus laenulepingust nr 10-061265-EV tuleneva võlgnevuse katteks 36 395.59 eurot  nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust  kostjal jäi Hagejale tasumata 33 230.54 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole nõuetekohaselt kohustust täitnud, seega hageja nõue on põhjendatud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Seega hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8 ja 9 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 1 000 eurot (tl 17) ja 12.09.2016 sõitmise kulu summas 16 eurot (tl 72, 75). Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 2 kohtuvälised kulud on muuhulgas menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus, tutvudes tsiviilasjas toimiku materjalidega ja kulu liikidega leiab, et need on põhjendatud ja vajalikud ning on seotud menetlusega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 1 016 eurot (1 000 eurot riigilõiv + 16 6(7)