Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-16-8055 21. detsember 2016, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Swedbank hagi Vxxx Pxxx vastu võla nõudes 36 244,76 eurot Hageja: AS Swedbank (registrikood 10060701) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (e-post: XXX) Kostja: Vxxx Pxxx (isikukood XXX, e-post: [email protected]) Hagimenetlus 21.12.2016, kirjalikus menetluses
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada
Tsiviilasi nr 2-16-8055
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 23.05.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja), Vxxx Pxxx (edaspidi Kostja) 07.09.2010 laenulepingu nr 10-061265-EV (edaspidi leping), mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 70 092.00 Eurot. Lepingu punkti 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1,850% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile nr XXX, Narva linn, Ida-Virumaa (registriosa nr XXX). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis Hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 27.05.2015. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Hageja lepingu 16.06.2015 ennetähtaegselt üles. 26.01.2016 toimus Narva notar Oksana Bauer-Karle büroos korteriomandi aadressiga XXX, Narva müük kohtutäitur Andrei Krek kontrolli all. Nimetatud vara müüdi hinnaga 39 900 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 10-061265EV tuleneva võlgnevuse katteks 36 395.59 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal jäi Hagejale tasumata 33 230.54 eurot. 16.05.2016 seisuga on kostja võlgnevus Hageja ees 33 899.26 Eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 29 209.27 eurot, intressidest summas 696.94 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 6.4 eurot, põhiosa viivisest summas 3 986.65 eurot. Juhindudes eeltoodust hageja palub:
Tsiviilasi nr 2-16-8055
Kostja hagiga ei nõustunud, vaidles sellele vastu. Hagi vastuse kohaselt (toimiku lk 26) oli kostja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud 07.09.2010.a Laenuleping nr 10-061265-EV. Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma laenu summas 70 092 euro maksegraafiku järgi. Lepingu sõlmimise momendil oli kostja lapsehoolduspuhkusel, sai vanemahüvitist summas 650 eurot. Laenuleping oli sõlmitud kuni 20.08.2015.a. Lepingu tagamiseks oli sõlmitud tagamiskokkulepe ja seatud hüpoteek korterile aadressil XXX Narva. Korter on kolmetoaline. Seal elas kostja koos 04.05.2010. a sünd. lapse ja mehega. 2012.aasta septembris läksid kostja mehega lahku. Kostjal on tekkinud makseraskused. Kostja tegi pangale ettepaneku korteri vahetamiseks väiksema korteri vastu ja maksta laenu osa, siis laenumaks oleks väiksem. Kokkulepet selles osas pooled ei jõudnud. Pank ei soovinud anda kostjale maksepuhkust korteri vahetamiseks ja ütles lepingu 16.06.2015.a üles. Pank esitas Hüpoteegiseadmise lepingut 14.09.2010.a kohtutäiturile täitmiseks ning kostja korter aadressil Tiimani 18c-117, Narva oli müüdud. Raha müügist oli kantud pangale ja kohtutäiturile. Tagamiskokkulepe p 5.1 kohaselt hüpoteegiga on tagatud AS Swedbank kõik nõuded. Ei ole arusaadav miks AS Swedbank esitas hagi kohtusse. Kostja väike lapsega jäi elukohata. Laenu andmisel on krediidiandja kohustatud arvestama laenu tagastamise seotud riisikoga. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ direktiivile ning VÕS § 403 (3) lg 1 annab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale isikupärastatud lepingueelset teavet. Seda AS-i Swedbank poolt tehtud ei olnud. Säte on konkreetne ja sellest kõrvalekaldumine toob VÕS § 421 kohaselt kaasa kokkulepete tühisuse. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kostja palus jätta AS Swedbank hagiavaldust rahuldamata ning jätta menetluskulusid hageja kanda.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (toimiku lk 43) hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Tagatisvara turuväärtuse vähenemine ning täitemenetlus Hageja nõustub Kostjaga, et hüpoteek tagas vaidlusalusest lepingust tulenevaid nõudeid ning lepingu tagatis on realiseeritud täitemenetluse korras. See tähendab, et Hageja nõue ei olnud enam peale hüpoteegi realiseerimist tagatud. Hageja selgitab, et Hageja nõue ei ole piiratud vara realiseerimise tulemusega - kui vara realiseerimisest saadu on väiksem kui lepinguline kohustus, siis ei tähenda see, et nõude osa, mis jääb vara realiseerimise tulemist katmata, kustub. Võlausaldaja nõue katmata jäänud summas jääb kestma kuni selle tasumiseni - laenusaaja vastutab endiselt võlgnevuse osas. Võlausaldajal ehk hagejal on õigus saada oma nõude rahuldatud tagatise realiseerimisest, kuid mitte ainult. Kostja vastutab oma kohustuse täitmise eest ka peale tagatise realiseerimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui 3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-8055
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. Käesolevaga on hageja asunud kasutama VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevat õiguskaitsevahendit ning nõuab Kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja kasutab Kostja suhtes seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuivõrd Kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele oma kohustusi täitma asunud. Hageja pöördumist kohtu poole võlgnevuse sissenõudmiseks, ei saa kindlasti pidada õiguste kuritarvitamiseks, mida Kostja oma vastuses viitab. Lepingueelne teave Kostja on vastuses hagiavaldusele viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/48/EÜ märkides, et Hageja ei ole krediidiandjana edastanud talle kui tarbijale lepingueelset teavet. Hageja märgib, et laenulepingu sõlmimise ajal 07.09.2010 ei olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ Eesti õigusesse üle võetud, mistõttu on antud määrusele viitamine käesolevas menetluses asjakohatu. Vaatamata eeltoodule informeeris Hageja Kostjat lepingu sõlmimisega kaasnevatest ohtudest. Vastavalt Hageja sisekorrale edastati laenulepingu sõlmimisel laenusaajale ERAISIKUTEGA KINNISVARA TAGATISEL SÕLMITAVATE LAENULEPINGUTE LEPINGUEELNE TEAVE, mis kirjeldab laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid kohustusi ning ohtusid. Lisaks krediidiasutusel lasuvatele kohustustele peab laenulepinguga kaasnevaid riske hindama ka laenusaaja. Laenulepingu sõlmimisel tuleb arvestada ka kõiki elulisi asjaolusid sh. ülalpeetavate arvu kasv, töö kaotus, majandusliku olukorra võimalik halvenemine, abielu lahutamine jne. Eeltoodud asjaolude esinemisel jääb kehtima laenulepingu alusel võetud finantskohustus, mis kuulub kokkulepitud tingimustel täitmisele.
12.09.2016 kohtuistungil (toimiku lk 57) jäi hageja oma avalduse ja arvamuste juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
Kuna mõlemad pooled nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, Viru Maakohus 14. novembri 2016 määrusega (toimiku lk 68) otsustas vaadata tsiviilasi nr 2-16-8055 läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja esitada avaldusi ja seisukohti, menetluskulude nimekirja ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Hageja esitas kohtule 30.11.2016 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja (toimiku lk 72). Seisukoha kohaselt hageja leiab, et hagi on selge ja põhjendatud ning teatas, et jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid üle kordama.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-8055
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 7.09.2010 sõlmisid pooled laenulepingu nr 10-061265-EV, mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 70 092.00 Eurot kostja oli kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks oli iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1,850% aastas Hagejal oli õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile nr X asukohaga XXX, Narva linn, Ida-Virumaa (registriosa nr 1441609) kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemisteatise 27.05.2015. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema kostja võlgnevust ei tasunud hageja ütles lepingu 16.06.2015.a. ennetähtaegselt üles korteriomandi aadressiga Txxx XX, Narva müüdi 26.01.2016 hinnaga 39 900 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud summast laekus laenulepingust nr 10-061265-EV tuleneva võlgnevuse katteks 36 395.59 eurot nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust kostjal jäi Hagejale tasumata 33 230.54 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole nõuetekohaselt kohustust täitnud, seega hageja nõue on põhjendatud.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-8055
Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks 33 899.26 eurot, millest 16.05.2016 seisuga 29 209.27 eurot on kostja võlgnevus hageja ees, 696.94 eurot on intressid, 6.4 eurot on menetlustasu võlgnevus ja 3 986.65 eurot on põhiosa viivised. Alates 16.05.2016 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudest 29 209.27 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Seega hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8 ja 9 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 1 000 eurot (tl 17) ja 12.09.2016 sõitmise kulu summas 16 eurot (tl 72, 75). Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 2 kohtuvälised kulud on muuhulgas menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus, tutvudes tsiviilasjas toimiku materjalidega ja kulu liikidega leiab, et need on põhjendatud ja vajalikud ning on seotud menetlusega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 1 016 eurot (1 000 eurot riigilõiv + 16 6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-8055
eurot hageja esindaja sõidukulud), samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.