Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lepingu lahutamatu osa BIGK üldtingimuste nr K 1.4 (edasipidi üldtingimused) p 2.1 järgi võttis põhivõlgnik kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja on korduvalt saatnud kostjatele nõudekirju võlgnevuse likvideerimiseks nii enne kui ka pärast tarbijakrediidilepingu lõpptähtaja (20.03.2006) saabumist. Kostjad on täitnud osaliselt

oma kohustusi pärast hageja poolt võla sissenõudmisega seotud kirjade saatmist, kuid laekunud summadest ei piisanud kogu võlas olevate summade katteks. Tarbijakrediidilepingu põhitingimuste järgi on intressimääraks aasta kohta 43,6% krediidisummast. Üldtingimuste p 6.1 järgi krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab tarbija krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. P 6.4 järgi juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud kümne päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. P 6.5 järgi viivise või leppetrahvi tasumine ei vabasta krediidisaajat kohustuse täitmisest ja krediidiandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mida ei kata leppetrahv ja viivis. Lepingu lõpptähtaja saabumise päevast on põhivõlgnevus 3 270,45 krooni. Intressi on hageja arvestanud kuni lepingu lõpptähtaja saabumiseni sissenõutavaks muutunud summast 506,23 krooni suuruses. Viivist on hageja arvestanud alates lepingu lõpptähtaja saabumise järgnevast päevast sissenõutavaks muutunud summast 1 175,90 krooni suuruses. Leppetrahvi suuruseks on 654,09 krooni, mis on lepingu lõppemisel sissenõutavast summast 20%. Võla sissenõudmisega seotud kulutuste katteks on hageja arvestanud 650 krooni. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista koguvõlgnevusena 6 256,67 krooni ja VÕS § 113 lg 1 alusel alates 03.01.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 43,6 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 21.06.2007 kohtule esitatud vastuses kostja SS vastusele leiab hageja, et kostja SS kui käendaja põhjendused võlgnevuse likvideerimise soovimatuse kohta, on põhjendamata. Käendaja võttis endale kohustuse sõlmides hagejaga käenduslepingu. Kostjate vastuväited Kostja SS hagi ei tunnista, kuna põhivõlgnikuks on KK, kelle kohustus on tasuda võlgnevus. Kohtukulud palub kostja jätta KK kanda. Kostja KK vastust hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus võttis hagi menetlusse 08.01.2007 määrusega ja saatis kostjatele menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse esitamise nõuded. Kostja SS kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja KK vastust ei esitanud. Menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude sai ta isiklikult kätte 14.01.2007, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel (lk 64). 25.06.2007 määrusega otsustas kohus menetleda asja lihtmenetluses. Kohtumääruse said hageja ja kostja SS isiklikult kätte, täiendavaid avaldusi ja tõendeid ei esitanud. Kostja KK saatis kohus määruse kohta hoiustamise teate aadressile, kus kostja sai kätte hagimaterjalid. Elukoha muutumisest ei ole kostja kohtule teatanud. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja KK(edaspidi põhivõlgnik) 30.08.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500446/26kt, millega hageja andis 8 000 krooni kostja KK krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. 31.08.2005 sõlmis hageja kostjaga SS (edaspidi käendaja) käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500446/26kt.

Hageja on saatnud põhivõlgnikule kui ka käendajale 10.11.2005, 22.01.2006 ja 18.02.2006 kirjalikke meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Samuti pärast tarbijakrediidilepingu lõppemise tähtaega (08.03.2006) on hageja saatnud kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta 20.03.2006, 01.04.2006 ja 30.05.2006. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole nad täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 402 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu maksegraafikuga võttis K. K kohustuse laenu tagastamiseks osade kaupa alates 30.08.2005 kuni 08.03.2006. Kostja võetud kohustust ei täitnud. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt võtab käendaja käenduslepinguga kohustuse põhivõlgniku eest vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viimati nimetatust tulenevalt on käendaja vastuväide hagile põhjendamatu ja käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Sellises vastutuses leppis kostja SS hagejaga kokku käenduslepingule allakirjutades. Kostja SS on kohustatud hageja ees täitma käenduslepinguga võetud kohustust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 on BIGPAS-il õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.