Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku pangakontod ja neil asuv raha: Konto nr AS SEB Pank

XXXXXXXXXXXXXXXX

Saldo (seisuga 06.09.2016)

3,67 EUR

AS Swedbank

XXXXXXXXXXXXXXXX

834,14 EUR

Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid aruande koostamise ajal summas 837,81 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele hetkel liiklusregistris sõidukid registreeritud ei ole. Vastavalt võlgniku esitatud ning avalikest registritest nähtuvalt võlgnikul muu vara, v.a. kinnisvaraportfell sisuliselt puudub. Eeltoodud põhjusel määrab haldur võlgniku vara väärtuseks 500 837,81 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustub võlgniku maksuvõlg kokku summas 839,53 eurot, millest arvestuslik intress on 42,07 eurot. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt edastatud andmete kohaselt täitemenetlused puuduvad. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Tulenevalt võlgniku esitatud võlanimekirjast on võlgnikul järgnevad kohustused: kohustus võlgniku osaniku OÜ Xxxx(xxxx ) ees summas 59 858,60 eurot; kohustus Xxxx ees summas 6 391,17 eurot; kohustus XxxxOÜ (xxxx ) ees summas 1 858,04 eurot; kohustus XXXX OÜ (xxxx) ees summas 77 972,21 eurot; kohustus xxxx OÜ (xxxx) ees summas 3 979,20 eurot; kohustus OÜ xxxx (xxxx) ees summas 5 300,00 eurot; kohustus OÜ xxxx (xxxx) OÜ ees summas 4 116,00 eurot; kohustus Xxxx AS (likvideerimisel, registrikood xxxx). Haldur on pöördunud AS Xxxx likvideerija poole nõude täpse suuruse kindlaksmääramiseks, kuid ei ole aruande esitamise seisuga vastust saanud. Olemasoleva materjali pinnalt on haldur seisukohal, et Xxxx AS nõude suurus võib olla võrdne AS Xxxx kasuks kantud hüpoteegi ulatusega. Võttes arvesse alljärgnevat: võlgniku viimast, 2010.a.a majandusaasta aruannet, millest nähtuvalt oli võlgnikul kohustusi summas 37 350 614 krooni ehk 2 387 139 eurot. Kaasomandi osale Xxxx kinnistust (registriosa nr. xxxx) kantud kehtivat hüpoteegisummat summas 1 597 791,21 eurot AS Xxxx (likvideerimisel) kasuks. Likvideerija seisukohta, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu ning AS Xxxx omab nõuet. Halduri valduses olevatest dokumentidest ei nähtu, et AS Xxxx nõue oleks võlgniku poolt rahuldatud. Seega hindab ajutine haldur AS Xxxx nõude suuruseks esialgu 1 597 791,21 eurot. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 1 758 148,03 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ja aja ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esmalt peab haldur vajalikuks välja tuua kaalutlused, millest johtuvalt võib asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutine haldur lähtub võlgniku maksejõuetuse hindamisel ajutise menetluse käigus kogutud materjalidest ning Riigikohtu praktikast tulenevatest suunistest. Riigikohtu praktikast tuleneb, et tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.

Käesoleval juhul on raamatupidamislikult võlgniku netovara negatiivne, kuivõrd võlgniku varad moodustavad kokku summas 500 000 eurot ning kohustused kokku 1 758 148,03 eurot. Seejuures ei vaidle võlgnik kohustuste ulatusele vastu ning leiab end maksejõuetu olevat. Kui võlgnik esitab pankrotiavalduse enda suhtes pankrotimenetluse alustamiseks, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-49-11 leidnud, et juhul kui äriühingu netovara s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Lisaks on Riigikohus on oma 25. veebruari 2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-188-12 leidnud, et äriühingu netovara seis äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-49-11 sedastanud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Samuti leidis Riigikohus, et positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (3-1-1-49-11, p 19). Kuivõrd halduri hinnangul on piisavalt tuvastamist leidunud võlgniku netovara negatiivsus, võlgnik tunnistab end olevat püsivalt maksejõuetu, äritegevust ei toimu ning võimalik võlgniku majandusliku seisundi paranemine sõltub otseselt ja ainuüksi võlgniku kinnisvaraportfelli väärtusest ning selle realiseerimise tulemustest, saab kinnitada et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kinnisasja turuväärtuse hindamiseks võetud eksperthinnang ei kinnita kuidagi, et võlgnikule kuuluvat kinnisvara oleks võimalik võõrandada sellise hinnaga, mis tagaks kõikide kohustuste täitmise ning maksejõulisust kinnitava positiivse majandusliku tulevikuprognoosi. Samuti ei ole põhjust pidada võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuse kasvu lähiajal sedavõrd ulatuslikuks, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõuded täies ulatuses täita. Seega ei ole käesoleval hetkel alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist piisavalt tõenäoliseks. Seega võib menetluses kogutud dokumentide põhjal teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes välja hiljemalt 2017. aasta juunikuuks, mil oli selge, et võlausaldajate ja võlgniku osanike vahelist kompromissi ei sünni, mistõttu võlgnik ei suuda täita täies ulatuses ka sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ebaõnnestunud äritegevus kinnisvaraturul. Eeltoodud asjaoludele tuginedes, võib asuda seisukohale et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pangakontode läbivaatamisel tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei nähtunud. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ja aja ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtumisviga. Hetkel ei saa välistada ettevõtlusega mitteseotud tehingute, - ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. juunikuuks. Arvestades ettevõttel

lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja OÜ Xxxx pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Xxxx(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 1 758 148,03 eurot, kuid vara 500 837,81 euro väärtuses. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi, kuid peab vajalikuks seda täiendavalt analüüsida. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasu summas 1425 eurot (sh käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1425 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.