Tsiviilasi nr 2-07-6552
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. jaanuar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-6552
Tsiviilasi
Tartu linn hagi X vastu 2 338,40 krooni nõudes ning eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Tartu linn (Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu); kostja X
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Tartu linna ja X vahel sõlmiti 06. jaanuaril 2005. a sotsiaaleluruumi üürileping, mille kehtivuse tähtajaks oli kuus kuud, s.o. kuni 05. juulini 2005. aastani. 25. juulil 2005. a sõlmiti X ’aga uus sotsiaaleluruumi üürileping tähtajaga 6 kuud, s.o. kuni 24. jaanuarini 2006. 07. juulil 2006. a toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosolekul otsustati pikendada X ’aga üürilepingut 6 kuuks tingimusega tasuda sotsiaaleluruumil lasuv hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus, kuid X ei ilmunud sotsiaaleluruumi üürilepingut sõlmima. X ei ole täitnud sotsiaaleluruumi kasutamisega seonduvaid kohustusi. X ’a hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud alates 2005. a novembrikuust. X ’a võlgnevus on 01. veebruari 2007. a seisuga 2 338,40 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on kostja isiklikult allkirja vastu 17. oktoobril 2007. a kätte saanud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud sotsiaaleluruumi üürilepingutega (tlk 8-15), Tartu linnavalitsuse elamukomisjoni 24. novembri 2006. a protokolliga nr 38 (tlk 19) ning väljavõttega üüri ja kõrvalkulude arvestusest (tlk 18). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi X ’a vastu 2 338,40 krooni nõudes ning mõistab välja eluruumi (asukohaga X, Tartu) X ’a valdusest Tartu linna valdusesse. X
’a poolt eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta X eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.