Tsiviilasi nr 2-05-20640
Tsiviilasja number
2-05-20640
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.12.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Ilmar Branno hagi OÜ JobbXtra vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ JobbXtra apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ilmar Branno; Kostja OÜ JobbXtra, esindaja Aleksei Smelov
Harju Maakohtu 16.04.2007 otsus tühistada kostjalt hagejale väljamõistetava hüvituse suuruse ja kostjalt riigi kasuks riigilõivu väljamõistmise osas Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt. Välja mõista OÜ-lt JobbXtra (reg.kood xxxxxxxx) kolmkümmend tuhat (30 000) krooni Ilmar Branno (i.k. xxxxxxxxxxx) kasuks. Esimese astme ja apellatsioonimenetluse kohtukulu jätta OÜ JobbXtra kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja töötas kostja juures „tehnilise töötajana“ alates 21.01.2005 kuni 31.05.2005, mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p.6 alusel.
Töövaidluskomisjon oma 02.11.2005 otsusega tunnistas töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks 29.06.2005 töötaja algatusel TLS § 79 alusel. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti kostjalt välja hüvitis 5 keskmise kuupalga ulatuses. Keskmise palga arvestamisel võeti aluseks töölepingus märgitud 2500 kr. kuus. Ilmar Branno pöödus hagiga maakohtusse, vaidlustades hüvitise suurust. Hagi põhjenduste kohaselt maksis tööandja maksis hagejale 15 000 kr. netopalgana kuus, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 75 000 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu järgi oli hageja töötamise kohaks Eesti Vabariik, kuid kostja lähetas hageja tööle Rootsi. Kostja maksis hagejale töölepingus ette nähtud 2 500 kr. ning lähetuse päevaraha. Maakohtu otsus Harju Maakohus 16.04.2007 otsusega rahuldas hagi, mõistes kostjalt välja 75 000 kr. hageja kasuks ja 4750 kr. riigilõivu riigituludesse. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles,et hageja töötas kostja juures alates 21.01.2005 kuni 31.05.2005, mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p 6 alusel. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine Ilmar Brannoga ebaseaduslikuks ja kostjalt mõisteti välja 5 keskmise kuupalga suurune hüvitis. Keskmise kuupalga arvestamise aluseks võeti töölepingus näidatud töötasu 2 500 krooni. Hageja vaidlustas Töövaidluskomisjoni otsuse keskmise palga arvutamise osas. Kostja on hageja pangakontole igakuiselt kandnud palga 15 000 kr.. Palgaseaduse kohaselt ei hõlma palga õiguslik mõiste neid summasid, mis tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses töövahekorraga tekkinud või tekkida võivate kulude katteks, nagu kulud seoses töölähetusega. PaS § 27 tulenevalt töölähetuse hüvitised,sealhulgas päevaraha ei kujuta endast palka, vaid makstakse töötajale temal seoses töölähetusega olevate kulude katteks. Kostja väide hageja lähetuses viibimise kohta on tõendamata. PaS § 27 kommentaari 25 ja 26 kohaselt töölähetusse saatmine toimub tööandja kirjalikult vormistatud otsusega. Lähetusotsuses tuleb ära näidata lähetuse eesmärk ning kestus. Otsuses peab olema märgitud töötajate töölähetusega seotud hüvitamisele kuuluvad sõidu-ja majutuskulud ning päevaraha määrad. Samuti tuleb lähetus ja lähetuskulude arvestus vormistada tööandja poolt kooskõlas raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivate õigusaktidega. Hagejale keskmise palga arvestamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise palga arvutamise korra §-st 2 ning keskmise palga arvestamise aluseks tuleb lugeda talle palgana igakuiselt väljamakstud 15 000 krooni. Seega on viie kuu keskmise palga suurune hüvitis 75 000 kr. (netosumma). Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja vähendada hüvitust, lähtuda hüvitise 2(4)
määramisel hageja palgamäärast 2500 kr. kuus. Kohtu järeldus, et tõendamata on hageja lähetuses viibimine, on põhjendamatu. Apellant on esitanud kohtule tõendid, millest tuleneb, et töötaja kuupalgaks oli 2 500 kr. kuus, muud väljamaksed on päevaraha seoses lähetusega Rootsi. Kohus ei ole märkinud, milliste tõenditega on tõendatud vastustaja nõue. Vastustaja ise ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oli palgaga. Kohus ei saa tugineda seaduse kommentaaridele. Seaduse kohaselt ei ole tööandja kohustatud vormistama käskkirja töölähetusse saatmiseks kirjalikult. Apellant juhib tähelepanu sellele, et vastustaja ei vaidlusta Rootsis töölähetuses olemist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 02.11.2005 otsusega tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine 31.05.2005 ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel 29.06.2005. Töövaidluskomisjoni otsust selles osas ei vaidlustatud ja vastavalt ITLS §-le 25 lg.1 töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustus. TLS § 117 lg.2 kohaselt hüvituse määramiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb leida töötaja keskmine kuupalk. Keskmise palga arvutamise korra § 2 kohaselt määratakse keskmine palk üldreeglina töötaja eelneva kuue kalendrikuu palga järgi. Hageja on tõendanud konto väljavõtetega, (töövaidluskomisjoni toimiku lk.8-13), et kostja kandis talle nendel kuude eest, mil ta töötas kogu täiskuu (veebruar, märts ja aprill 2005), arvele 15 000 kr. Seega vastab maakohtu järeldus, et hageja keskmise palga suurus netopalgana oli 15 000 kr. kuus, ülalmärgitud korra sätetele. Kostja väited, et nimetatud summadest oli palk üksnes töölepingus näidatud palgamäär 2500 kr. ja ülejäänud summa kujutas endast lähetustasu, on tõendamata. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusega kinnitatud Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 3 näeb ette, et töölähetuse kulud ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Selliseid tööandja kirjalikke otsuseid kostja esitanud ei ole, mistõttu tema väited hagejale ülekantud summade koosseisus lähetuskulude maksmisest on jäänud tõendamata. Hüvituse suuruse määramise osas töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Apellant on kaebuses palunud vähendada hüvitise summat. Kolleegium leiab, et selles osas tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Kolleegiumi leiab, et TLS § 117 lg.2 alusel mõistlikuks ja põhjendatud hüvitise suuruseks on 30 000 kr., arvestades, et hageja loeti töövaidluskomisjoni otsusega töölt omal soovil 3(4)
lahkunuks 29.06.2005, s.o. tema ebaõigest vallandamisest tingitud töö kaotamine ei ületanud ühte kuud. Kostja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 3750 kr. See summa katab tema kohustuse riigi eest, tulenevalt sellest, et 30 000 kr. summalt (millises ulatuses kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata) on riigilõiv 1750 kr. ja summalt 45 000 kr. (millises ulatuses jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, on riigilõiv 2000 kr.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.