Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta OÜ M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja OÜ M taotlus S H töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 5 alusel seaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitiste ja töötasu nõuete rahuldamata jätmiseks. Kostja OÜ M tegeles ligi kolm aastat lihatoodete tootmise ja müügiga. Kostja otsustas võtta tööle telefoniagendi müügikohale töötaja, kes valdab eesti keelt ja arvutit. Nimetatud ametikohale pakkus ennast tööle S H . Kostja selgitas vestluse käigus hagejale, et tema tööülesannete hulka hakkab kuuluma lihatoodete tellimuste vastuvõtmine telefoni ja e-posti teel, saatelehtede väljakirjutamine ning uute klientide otsimine telefoniteatmikest, telefonitsi ja interneti teel.. Antud tööl oli kohustuslik eesti keele valdamine ja arvuti tundmine ja suhtlemisoskus klientidega. Kuna kostjal olid kahtlused hageja oskuste osas, otsustas ta hageja tööle võtta nelja kuulise katseajaga, millega hageja oli ka nõus. Kostja teatas, et hageja peab tööle asuma 01.08.2006.a. ja tema tööaeg hakkab olema kella 8.00 kuni 17.00, vaheaeg kella 12.00 kuni 13.00. Tööajal peab hageja viibima kontoris aadressil XXX. Mingit juttu ei olnud, et hageja võib töötada kodus või väljaspool kontorit. Hageja töötasuks oli 3000 krooni kuus, mis kanti hageja arveldusarvele igakuiselt ajavahemikul 10-ndast kuni 15-nda kuupäevani. 01.08.2006.a. S H tööle ei ilmunud ning selgitas seda transpordi viivitusega. Hageja ilmus tööle 02.08.2006.a., tööraamatut hageja kostjale ei esitanud. Kostja ei sõlminud hagejaga kirjalikku töölepingut. Hageja ei ilmunud õigeaegselt tööle terve 2006.a. augustikuu jooksul, selgitades seda halva enesetundega. 02.08.2006.a. – 09.08.2006.a. suunas hageja ilma kostja loata töötelefoni enda mobiiltelefonile. 21.08.2006.a. maksis kostja hagejale avanssi 1000 krooni, kuna hagejal oli raske materiaalne majanduslik olukord ning kostja tuli hagejale vastu. Augustikuus töötas hageja faktiliselt 21 päeva ja töötatud päevade eest pidi hageja saama töötasu septembris 2006.a. summas 1565,22 krooni. Kuna hagejale maksti avanssi 21.08.2006.a., siis pidi hageja palka saama 565,22 krooni. Kostja tegi hagejale noomituse hageja töötamise kohta. Septembris 2006.a. hageja samuti tööle ei ilmunud, selgitades seda kõikvõimalike põhjustega. 27.09.2006.a.-30.09.2006.a. viibis hageja töövõimetuslehel. Kokkuvõttes töötas hageja 2006.a. septembris 8 päeva ja palka pidi hageja saama selle eest 1142,86 krooni. 2006.a. septembrikuu alguses kostja tegi hagejale noomituse tema töötamise kohta. Kostjale laekusid äriühingu klientide poolt kaebused tellimuste tegemise võimatuse kohta ning see kajastus ka äriühingu finantsolukorras. Töösuhete jätkamine hagejaga ei olnud otstarbekohane. 11. september 2006.a. kandis kostja ekslikult hageja arveldusarvele 4000 krooni, märkides selgitusse palk augustikuu eest. Kostja palus hagejal raha äriühingule tagastada, kuid hageja keeldus. Oktoobris 2006.a. hageja üldse tööle ei ilmunud. 01.10.2006.a. - 05.10.2006.a. esitas hageja tõendi töölt vabastamise kohta. 06.10.2006.a.-27.10.2006.a. viibis hageja töövõimetuslehel. 28.10.2006.a. kostja vallandas hageja TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, nimetatud kanne tehti ka hageja tööraamatusse 28.10.2006.a. Kokku maksti hagejale töötasu 5000 krooni. Vastavalt töögraafikule pidi hageja töötasu saama 2925,99 krooni (august 2006.a. 1565,22 krooni; september 2006.a. 1142,86; puhkusetasu 217,91 krooni). Kostja teavitas hagejat, et hageja peab kostjale tagastama enammakstud töötasu summas 2074 krooni (5000-2925,99). Lähtudes eeltoodust palub kostja tunnistada töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks ja jätta rahuldamata hageja rahalised nõuded.

Hageja SH vastuväited 21.02.2007.a. esitas OÜ M kohtule hagiavalduse S H ’i vastu töölepingu seaduslikuks tunnistamiseks. S H asus OÜ-s M tööle suulise töölepingu alusel alates 01.08.2006.a. klienditeenindajana. Faktiliselt asus hageja aga tööle juulikuu alguses 2006.a., kuid palus ennast tööle vormistada alates 01.08.2006.a. Juulikuus 2006.a. käis hageja tööl harva, tutvus töökohaga ning valmistas töökohta ette ja täitis kostja poolt antud väiksemaid ülesandeid. Kostja tasus hagejale juulikuus töötamise eest 1000 krooni, mida kostja ise väidab, et see oli avanss, kuid see ei vasta tõele. Kostja hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud, vaatamata hageja mitmekordsetele palvetele. Hageja kohtus kostjaga esindajaga OÜ M, kus hageja töötas varem müügi-spetsialistina. Kostja oli OÜ M klient-tarnija. Kostja esindaja teadis väga hästi hageja töötingimusi ja töötasu suurust. 2006.a. aprillis pakkus kostja esindaja hagejale tööd enda juures, kuna teadis hageja kogemusi, oskusi ja võimalusi. Kostja esindaja teavitas hagejat, et tööruumid asuvad aadressil Suur-Sõjamäe, kuhu on raske ühistranspordiga saada. Hageja (hageja elab Õismäel) nõustus kostja ettepanekuga ainult seetõttu, et pooled leppisid kokku, et tööl tuleb käia kolm kuni neli korda nädalas tööajaga neli kuni viis tundi päevas. Töötasus leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 3000 krooni kuus ja müügiprotsendi, kokku pidi töötasu olema vähemalt 5300 krooni kuus. Kostja ei nõudnud hagejalt tõendeid eesti keele valdamise ja arvuti oskuste kohta ja seega hageja ka neid kostjale ei esitanud. Hageja väidab, et kostja teadis väga hästi hageja eesti keele oskuse taset ja oli sellega täiesti rahul. Samuti on hagejal olemas dokument arvutikursuste läbimise kohta ning hageja oleks selle kostjale esitanud, kui kostja oleks palunud. Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista kostjalt TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, välja mõista saamata lõpparve, septembri kuu palk, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis kuu päeva eest. Hüvitis saamata jäänud raha eest ajavahemiku 27.09.-05.10.2006.a. kohta ja TLS § 119 lg 2 alusel keskmine palk lõpparve maksmisega viivitatud aja eest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus asi lahendada sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SH hagi OÜ M vastu tuleb rahuldada osaliselt Individuaalse Töövaidluse Lahendamise Seaduse (ITVS) § 24 lg. 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kohus märgib, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole pooled vaidlustanud osas, millega lõpetati menetlus SH avalduses OÜ M vastu ravikindlustuse hüvitise hüvitamise nõudes. Selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus vastavalt ITVS §-le 25 lg.1. Seega on hageja SH nõuded käesolevas asjas : - tunnistada seadusevastaseks hagejaga töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p 5 alusel ja lugeda hagejaga sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 28.10.2006.a.

- Välja mõista OÜ-lt M S H ’i kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 117 lg. 2 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses. - Välja mõista OÜ M S H ’i kasuks 2006.a. septembri kuu palk 3000 krooni ja kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis 6 päeva eest. - Välja mõista OÜ-lt M S H ’i kasuks TLS § 119 lg. 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk. Kostja OÜ M on palunud tunnistada töölepingu lõpetamine S H ’iga TLS § 86 p. 5 alusel seaduslikuks ja jätta rahuldamata hageja rahalised nõuded; s.t. hagejale 2006.a. septembrikuu osalise palga 1142,65 krooni väljamõistmine ja selle viivitamatut täitmine, TLS §-de 117 lg. 2 ja 119 lg. 2 alusel hüvitiste väljamõistmine ja kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmine . Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S H asus tööle OÜ-s M kliendi-teenindajana 01.08.2006.a. ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Samuti puudub poolte vahel vaidlus hagejale ettenähtud põhipalga osas – see võis vastata kehtivale minimaalpalgale, mis 2006.a. oli 3000 krooni kuus. Kostja OÜ M lõpetas S H iga töölepingu tööandja algatusel 28.10.2006.a. vastavalt TLS § 86 p 5 alusel. ITVS § 28 lg. 1 alusel on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. TLS § 86 p. 5 järgi võib töölepingu lõpetada tööandja algatusel, kui töötaja töölepingus oli kokku lepitud katseajas ning selle tulemused osutuvad ebarahuldavateks. Katseaega võib kohaldada üksnes poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 33 lõikele 1 ja 2 võib töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaksmääramiseks töölepingus ette näha kuni neljakuulise katseaja. S H il aga kirjalik tööleping puudus ning kuna ta eitas ka katseaja suulist kokkulepet, siis ei olnud tööandjal õigust tema töölepingut TLS § 86 p. 5 alusel lõpetada selle paragrahvi kohaldamiseks ettenähtud tingimuse puudumise tõttu. Seega kohus tunnistab SH töölepingu lõpetamise OÜ M poolt ebaseaduslikuks. Kuna hageja S H on loobunud tööle ennistamisest, siis lähtudes ITVS § 29 lg. 2 sätestatust tuleb lugeda S H OÜ-st M tööl lahkunuks tema omal algatusel alates 28. oktoobrist 2006.a., s.o. töötamise tegelikust lõppemise päevast. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel ja töötaja loobumisel tööle ennistamisest on tööandja kohustatud maksma töötajale TLS § 117 lg 2 alusel hüvitist kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITVS § 30 lg. 2 kohaselt määrab töövaidlusorgan hüvitise suuruse olenevalt õigusrikkumise iseloomust ja töölepingu lõpetamise asjaoludest. Lisaks sätestab lepingupoolte vastutuse kohaldamise alused võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, mille lg. 1. kohaselt on kahjustatud lepingu poolel kohustuse rikkumise korral õigus nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. S H leidis oma töövaidlusavalduses, et OÜ M peab talle maksma TLS § 117 lg. 2 ettenähtud hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses, selgitamata, mida ta töösuhtest OÜ M lootis ja millist kahju ta seoses töölepingu lõpetamisega kandis. Seega ei ole tõendatud hageja õigus saada TLS § 117 lg. 2 ettenähtud hüvitist maksimaalmääras ning arvestades ka tema lühikest töötamise aega OÜ M , leiab kohus, et väljamõistetava hüvitise suuruseks on üks keskmine kuupalk. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a. määrusega nr. 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lõikele 1 arvutatakse keksmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast, mis keskmise päevapalga saamiseks jagatakse selle korra § 3 lõike 1 kohaselt sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (kalendaarse) tööpäevade arvuga. SH töötasu keskmise palga arvutamise aluseks olnud ajavahemikus, töölepingu lõpetamise kuule eelnevates kuudes, 2006.a. aprillist kuni septembrini oli augustis 23 tööpäeva eest 6053 krooni ja septembris 18 tööpäeva eest 1142,85 krooni, kokku 41 tööpäeva eest 7195,85 krooni, millest keskmine päevapalk on 175,51 krooni ja talle ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest väljamõistetav keskmine kuupalk on 3715,55 krooni (175,51 x aprilli kuni septembri keskmine tööpäevade arv 21,17).

2006.a. septembri kuu eest nõudis hageja palka 3000 kroonise põhipalga alusel kuni ajutise töövõimetuse alguseni, 26. septembrini, tööaja üldise normijärgsete 18 tööpäeva eest. SH väitel võis ta töötada osalise tööajaga, 5 tundi päevas ja neljal päeval nädalas. OÜ M eitas osalise tööaja kokkulepet ning väitis, et S H pidi tööl käima 8 tunnise tööpäevaga ja 40 tunnise töönädalaga, seega tööaja üldise normi alusel, kuid töötas selles kuus vaid 8 päeva. Seega ei ole SH väide tema osalise tööaja ja selle eest ettenähtud töötasu 3000 krooni kuus tõendatud ning lähtudes Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 4 lg. 1, loeb kohus SH üldiseks tööajaks 40 tunnise nädalanormi viiepäevase töönädalaga, mida S H ei täitnud ja mõistab talle 2006.a. septembri kuu palga välja tegelikult töötattud 8 tööpäeva eest palgamäära 3000 krooni alusel kuni 26. septembrini 2006.a. summas 1142,85 krooni (3000:21 x 8). Palgaseaduse (PalS) § 18 lg. 1 alusel võib ajapalgalise töötaja ajapalgamäära tööaja normimittetäitmisel vähendada. Poolte vahel puudub vaidlus, et S H ile ei makstud töölepingu lõpetamisel välja lõpparvet. OÜ M ei ole tõendanud, et ta on S H ile arvutusvea tõttu liigselt välja maksnud summasid. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale välja lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, lõpparve kinnipidamise eest kannab ta vastutust TLS § 119 lg. 1 alusel, keskmise päevapalga ulatuses iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe keskmise palga. OÜ M oli kohustatud maksma S H ile

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.