Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.detsember 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-30477
Tsiviilasi
OÜ A(end. Ärinimi OÜ G) hagi BK vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ A(reg.kood XXX) Hageja esindaja – IS
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – BK(isikukood XXX); 20.12.2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja IS Kostja BK
Resolutsioon
Hagi jätta rahuldamata. OÜ A kohtukulud jätta tema enda kanda. BK`i kohtukulud jätta OÜ A kanda
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 07.11.2006.a. leping PVC akende valmistamise ja paigalduse kohta aadressil XXX summaga 13 994 krooni. Kostja tegi ettemaksu 7000 krooni. Hageja, kui täitja, täitis oma lepingulised kohustused 20.12.2005.a. Poolte esindajad allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti. Nimetatud aktil oli kirjas, et aknalaud ja välisliistud jäid paigaldamata, rohkem puudusi ning märkusi töö kohta ei esitatud. Aknalaud
jäi paigaldamata, kuna erkeri akende mõõtmine toimub pärast akende paigaldust ja tellijat informeeriti sellest tellimuse vormistamisel. Hilisem tellija pretensioon seisnes selles, et aknad ei vasta ava mõõtudele. Hageja esindaja käis objektil akna mõõtusid kontrollimas Aknad on mõõdetud, valmistatud ja paigaldatud vastavalt kehtivatele ehitusnõuetele ja heale ehitustavale. Kostja pöördus Tarbijakaitseametisse. 14.06.2006.a. likvideeriti kõik puudused, kuid kosja defektide likvideerimise aktile alla ei kirjutanud. Kostjal on maksmata jäänud 6 994 krooni. Kostja on oma võlgnevusest teadlik, kuid hoidub töö eest tasumisest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.7. järgi kohustus kostja saadud kauba ja teenuse maksetähtaja ületamise eest maksma viivist 0,15 % maksmata summalt iga hilinenud päeva eest. Viivisesumma 23.10.2006.a. seisuga moodustab 3 189, 25 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 6994 krooni ja viivise summas 3 189, 25 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt paigaldatud aknad ei vasta vajalikele mõõtmetele. Aknad on valmistatud väiksemad kui vajalik. Aknalaud on valmistatud 2 cm võrra lühemana, kui vana aknalaud võeti ära, siis purustati aknalaua all olnud tsemendist aluspind, kuid seda pinda hiljem ei taastatud, pandi paar vahupunkti ja seejärel paigaldati uus aknalaud. Akna ja seinavahelised vuugid täideti vahuga, kuid see vaht lagunes. Kahe akna alla paigaldati plastmassist profiil, kolmanda akna all on ainult kaks puupulka.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 07.11.2005.a. leping (tlk 30-31). Lepingu järgi kohustus hageja valmistama ja paigaldama aadressile XXX plastaknad, kostja kohustus selle eest tasuma 13 994 krooni. Vastavalt lepingule tasus kostja hagejale 7000 krooni ettemaksuna. Hageja valmistas aknad ja paigaldas need, kostja esindaja allkirjastas üleandmise- vastuvõtu aktid (tlk 32-33). Hageja nõudis ülejäänud lepingusumma tasumist, kuid kostja keeldus sellest. Kostja teatas hagejale, et töö on tehtud puudustega (tlk 15). Kostja pöördus ka tarbijakaitseametisse (tlk 16-17), millele järgnevalt kõrvaldas hageja puuduseid. Kostja avaldas seisukohta, et lepingujärgne töö ei ole tehtud nõuetekohaselt (tlk 19). Kostja keeldus ülejäänud lepingusummat tasumast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lg 2 p 5 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt teostatud töö vastab lepingutingimustele.
-2-
Asja materjalidele lisatud eksperdiarvamusest (tlk 108) nähtub, et lepinguga tellitud aknad ei vasta oma mõõtmetelt 07.11.2005.a. ja vastava lepingu lisaga tellitule. Ekspert on märkinud, et paigaldatud akende mõõtmed on kooskõlas 08.11.2005.a. tehnilises ülesandes toodud mõõtmetega. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et aknaelement on võrreldes aknaauguga liiga väike, ning sellest tulenevalt ületab aknaelemendi ja seinakonstruktsiooni vaheline vuugimõõt lubatud suuruse. Nimelt nähtub asja materjalidele lisatud eksperdiarvamusest (tlk 109), et avade mõõtudele vastab keskmine aken kõrguse mõõdu osas ligilähedaselt, nimetatud aken ei vasta paigalduskoha parameetritele laiuse osas, paremale ja vasakule jäävad kitsamad aknad oma mõõtmetelt paigalduskohale ei vasta. Hageja enda mõõtmise järgi (tlk 165) on aknaelemendi ja seinakonstruktsiooni vaheliste vuukide suuruse vahemik 5-50 mm. Sealjuures suurema akna (keskmine, pikkusega üle 3 m) vuugid on vahemikus 20-40 mm ning väiksemate (külgmiste) akende vuugid ühel vahemikus 20-50 mm) ja teisel vahemikus 05-50 mm. Ekspert avaldas kohtuistungil, et hageja poolt esitatud vuugimõõdud ei ole päris täpsed, eksperdi mõõtmise kohaselt on vuugid umbes 4-6 mm suuremad. Ekspert avaldas, et täpne mõõtmine oli takistatud, kuna konstruktsioone ei avatud. Ekspert on eksperdiarvamuses esile toonud (tlk 109), et kõnealuste akende puhul oleks nõuetekohase töö korral maksimaalseks vuugi laiuseks 20 mm keskmise akna külgmiste vertikaalvuukide ja horisontaalvuukide puhul. Kitsamate akende vertikaalvuugid ei tohi olla laiemad kui 15 mm. Lubatava kõrvalekalde piiriks loetakse 25 % ühe vuugi ulatuses. Kohus leiab, et eksperdi arvamus on usaldusväärne. Ekspert on oma arvamuse esitamisel lähtunud Tarindi RYL ja Viimistlus RYL normidest ja neis viidatud sisukaartidest, samuti arvesse võtnud AS P (tlk 196) ja AS Akna ja Uksekeskus (tlk 204) juhendeid vuukide mõõtude kohta. Hageja on tuginenud asjaolule, et AS P juhendis on toodud minimaalsed vuukide lubatud mõõtmed ning kuna RYL 2000 ptk 641.1. (tlk 256) järgi peavad tihendusvahuga tihendatavate vuukide minimaal-ja maksimaallaiused vastama toote valmistaja juhistele ning Makroflex Winter Pro (tlk 255) kasutamisel võib maksimaalne vuukide laius olla kuni 5 cm, laiemate vuukide puhul täita kihiti, siis on hageja teostanud tööd nõuetekohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt esiletoodu on eksitav, kuna aknavuukide lubatud suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ainult tihendusvahu kasutamisjuhendist, eelkõige tuleb lähtuda ehitusstandarditest, käesoleval juhul Tarindi ja Viimistlus RYL-ist 2000. Ekspert on oma ütlusega kohtuistungil avaldanud, et Viimistlus RYL 2000 järgi võib akende paigaldamisel vuugimõõt olla vahemikus 5-35 mm, sealjuures üle 30 mm suurust vuuki ei soovitata. Ekspert on selgitanud, et vuugilaiuse järgimine on oluline nii soojapidavuse kui ka seinakonstruktsiooni püsivuse nõuete tõttu. Kuna juba hageja enda mõõtmise järgi on vuukide suurus vahemikus 5-50 mm, siis leiab kohus, et hageja poolt tehtud töö ei ole teostatud nõuetekohaselt. Lisaks eeltoodule nähtub eksperdiarvamusest ja eksperdi kohtuistungil antud ütlustest, et valede mõõtmete tõttu on aknad paigaldatud diagonaalis, moodustades trapetsi, mis on samuti lubamatu. VÕS § 641 lg 4 järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Asja materjalidele lisatud fotolt (tlk 173) nähtub, et aknalaua ja seina vahel on umbes 1,5 cm suurune vahe. Kohus on seisukohal, et juba visuaalselt on tuvastatav, et aknalaua pikkus ei ole piisava suurusega ning seetõttu on põhjendatud kostja sellesisuline pretensioon hagejale. -3-
Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt võib kostja aknalauale vahe varjamiseks paigaldada kipsplaadi ei ole mõistlikud. Asjas ei ole ka tõendamist leidnud hageja väide, et täpsete mõõtudega aknalauda ei oleks saanud paigaldada. Vastupidi, eksperdi ütlustest kohtuistungil nähtub, et aknalaua paigaldamine ettenähtud suuruses oleks olnud võimalik. Kuna ülevaatuse käigus keeldusid pooled kaetud tööde hindamiseks konstruktsioone avamast, siis kostja väited selle kohta, et aknalaua all olnud tsemendist aluspind hageja poolt purustati ja jäeti taastamata, ei ole tõendamist leidnud. Ekspert on siiski kohtuistungil avaldanud seisukoha, et aknalaua paigaldamisel ei ole kasutatud UV-kindlaid materjale, ning kasutatud materjal tuleks asendada. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 järgi kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud Kohus leiab, et hageja poolt teostatud töö on oluliste puudustega, kuna ekspert on oma arvamuses avaldanud seisukohta, et põhjendatud on normidele ja juhenditele vastavate akende paigaldamine ning paigaldustööde teostamine vastavalt normidele ja juhenditele, kuna aknaplokkide mõõtmeid ei ole võimalik muuta ja teostatud kaasnevate tööde kvaliteet on osaliselt sõltuv akende mõõtmeist. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendatult keeldunud oma kohustuse täitmisest, kuna hageja poolt teostatud töö on oluliste puudustega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS §-st 113 lg 4, mille kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest, on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.