Tsiviilasi nr 2-05-22264
Tsiviilasja number
2-05-22264
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Raili Linnu hagi Tallinna linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistmiseks ja hüvituse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raili Linnu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raili Lind, esindaja adv. Kristel Vedro; Kostja Tallinna linn, esindaja Ulvi Klaar.
Harju Maakohtu 20.04.2007 otsus tühistada ja teha uus otsus. Tunnistada Tallinna linna poolt Raili Linnuga sõlmitud töölepingu lõpetamine 12.09.2005 käskirjaga TLS § 68 p.6 ja 8 alusel ebaseaduslikuks. Välja mõista Tallinna linnalt Raili Linnu kasuks kakskümmend üks tuhat kuussada krooni (21 600) krooni hüvitust ja kümme tuhat (10 000) krooni kohtukulu (õigusabikulu). Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud Raili Lind töötas 01.03.2002 sõlmitud töölepingu alusel Tallinna Lastekodus pere emana. Lastekodu juhataja 12.09.2005 käskkirjaga määrati talle distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TLS § 86 pp.-de 6 ja 8 alusel põhjusel, et töötaja jättis 10.08. ja 11.08.2005 kasvandiku ilma söömata ja kohtles teda ebavõrdselt võrreldes teiste sama pere lastega. Raili Lind pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni, paludes tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada teda tööle ja välja mõista keskmine palk sunnitud tööltpuudumise aja eest. Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis oma 07.11.2005 otsusega avalduse rahuldamata, pärast mida pöördus hageja maakohtusse töövaidluse hagi korras läbivaatamiseks, paludes tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja välja mõista kuuekuine hüvitus TLS § 117 lg.2 alusel. Hageja põhjenduste kohaselt ei ole ta jätnud kasvandikku söömata, vaid kasvandik ise lahkus söömata. Tegemist oli probleemse kasvandikuga, kes ei allunud kodukorrale. Korra nõudmist ja kasvandikule konkreetsete käitumiste ja tegevuste ettekirjutamine ei kujuta endast ametijuhendi rikkumist ega vääritut tegu. Kostjale puudusid varasemalt pretensioonid hageja tööle ning karistus ei vasta teo raskusel ega arvesta juhtumi asjaolusid. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et vallandamine oli põhjendatud. Kostja leidis ka, et asja menetlus hüvituse saamise nõude osas tuleks lõpetada, kuna see nõue on aegunud. Maakohtu otsus Maakohus jättis oma 20.04.2007 otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab pere ema ametijuhendi p. 4.7, et pere ema kohustub kindlustama lapsele eakohase, tasakaalustatud, tervisliku ja regulaarse toitumise, p. 4.6 sätestab, et ema põhiülesanne on luua soe, armastav ja hoolitsev kodu , p.-ist 4.18 tuleneb, et ema vääritu või ebamoraalse käitumise korral või temaga töölepingu distsiplinaarkorras lõpetada. Hageja süütegu on kirjeldatud 12.09.2005 käskkirjas, mille järgi jättis hageja kasvandiku 10.08.2005 hommikusöögita ega võimaldanud talle ka õhtusööki. 11.08.2005 seadis hageja hommikusöögi saamise tingimuseks eelneva tervitamise. 11.08.2005 seadis hageja kasvandikule kirjalikud tingimused, mida tuleb täita, enne kui hommikusööki saab, samas kui ametijuhend ja kodukord ei näe ette kasvandikele personaalseid reegleid. Hageja enda seletustega on kinnitatud distsiplinaarkarisuses viidatud faktilise asjaolud. Hageja valis ebaõiged vahendid kasvandiku korralekutsumiseks ja tõendamist on leidnud ka ebavõrdne laste kohtlemine. Kohtule on esitatud avaldus, kuhu on alla kirjutanud 4. peremaja lapsed; kirjas on palutud leida võimalus ühe kasvandiku eemaldamiseks peremajast. On tõendatud, et selle kirja koostas hageja ise, kaasates seega lapsed. Olukorras, kus lapsed peavad olema koheldud võrdselt, ei ole selline tegevus perekonnas mõeldav ega ole laste huvides. Hageja laskis end mõjutada kasvandiku provokatiivsest käitumisest ja tema avaldustest nähtub ebavõrdne suhtumine. Apellatsioonkaebus Kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Kaebuse väidetel jäi tõendamata hageja poolt kasvandiku mõjutamine söögist ilmajätmisega ja temasse ebavõrdne suhtumine. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti jättes täielikult arvestama tunnistaja K. A ütlused. Millegagi ei ole tõendatud hageja 2(5)
töökohustuste jäme rikkumine ja vääritu tegu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega tunnistada vallandamine ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hagejale hüvitus kolme kuu keskmise palga ulatus. Kõigepealt kolleegium märgib, et hageja hüvitise nõue ei ole aegunud. ITLS §-st 6 lg.1 tulenevalt kehtib hüvitise nõudele neljakuuline aegumistähtaeg. Hageja vallandati 12.09.2005, hüvitise nõude esitas ta hagiavalduses, mis postitati 13.12.2005, seega neljakuulise aegumistähtaja jooksul. Lisaks märgib kolleegium, et aegumise korral puudub alus menetlus lõpetada, vaid sellisel juhul, kohaldades aegumist, tuleks jätta nõue rahuldamata. Hageja distsiplinaarkorras vallandamisega karistamise käskkirjast ei nähtu, et hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks oleks olnud asjaolu, et hageja koostas ja laskis lastel alla kirjutada 22.08.2005 avalduse, millises palutakse märgitud kasvandiku perest eemaldamist. Seetõttu ei ole maakohtu poolt sellele asjaolule viitamine asjakohane. Distsiplinaarkorras karistamise käskkirjast nähtuvalt vallandati hageja süüteo eest, mis seisnes ametijuhendi mittetäielikus täitmises: ta seadis kasvandikule söögi andmise eeltingimuseks oma korralduste täitmise - toa koristamise ja eelneva tervitamise; hageja karistas sellega kasvandikku toidust ilmajätmisega; samuti koostas ta 11.08.2005 kasvandikule kirjalikult reeglid, mis tuleb täita hommikusöögi saamise eeltingimusena. Maakohus on otsuses leidnud, et hageja valis ebaõiged vahendid kasvandiku korralekutsumiseks, ta on jätnud kasvandiku söömata, pidades primaarseks viimasele tema kohustuste meeldetuletamist ja tingimuste seadmist, ning et on tõendatud tema ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste lastega. Maakohtu otsus ei vasta TsMS §-le 442 lg. 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Maakohus ei ole otsuses konkreetselt osundanud, milliseid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud asjaolusid ta loeb tõendatuks. Maakohus on kirjeldanud distsiplinaarkaristuse käskkirjas toodud asjaolusid ning leidnud, et hageja on enda seletustes kinnitanud käskkirjas toodud faktilisi asjaolusid. Samuti on otsuses viidatud tunnistaja H.G ütlustele ja kasvandiku seletuskirjale. Kohus ei ole märkinud, miks ta ei arvesta hageja väiteid selle kohta, et ta ei jätnud kasvandikku toiduta, vaid et viimane ise lahkus söömata. Kohus on muuhulgas ebaõigesti käsitlenud hageja seletusi - seletuskirjas tööandjale, hagiavalduses ja kohtus antud seletustes ei ole hageja kunagi omaks võtnud, et ta karistas kasvandikku toidust ilmajätmisega või et ta üldse jättis kasvandiku ilma toiduta. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hageja nõuded tuleb rahuldada. ITLS § 28 lg.1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. 3(5)
12.09.2005 käskkirjas on süüteo kirjeldus laialivalguv, kuid selles võib aru saada, et hageja jättis 10.08. ja 11.08.2005 kasvandiku söömata, nõudes eelnevalt oma korralduste täitmist, ja koostas 11.08.2005 kasvandikule eraldi käitumisjuhendi. Käskkirjast ei nähtu, mida loeb tööandja hagejapoolseks jämedaks töökohustuse rikkumiseks ja milles seisnes hageja vääritu tegu. Kasvandik T. H on 11.08.2005 kirjutanud seletuskirja, mille kohaselt on ta söömata „eilse päeva ja tänase hommiku“ selle pärast, et ta vaatas telekat kauem, kui teine poiss (toimikus kostja vastuse juures, leheküljed nummerdamata). Hageja oma seletuskirjas ja hilisemates seletustes on kinnitanud, et ta ei jätnud kasvandikku söögita. 10.08. ärkas kasvandik kella 13 paiku ja küsis süüa. Hageja vastas talle, et varsti kella 14 paiku on lõunasöök ja palus tal on tuba korrastada, milles vedelesid riided põrandal. Seepeale kasvandik ägestus, solvas teda ja lahkus peremajast, kuhu ta tagasi tuli alles õhtul kella 22 paiku. 11.08 hommikul tuli kasvandik kööki ja küsis süüa. Hageja ütles talle, et kõigepealt tervitatakse, millest kasvandik keeldus ja lahkus majast. Kui kasvandik mõne aja pärast tagasi tuli, vestlesid nad juhtunud ja koostasid koos päeva kohta päevakava, kus oli märgitud kasvandiku ülasanded ja söögiajad. Samal päeval kasvandikuga enam probleeme ei olnud ja süüa ta sai. Seega hageja kinnitab, et ta ei ole kasvandikku karistanud söögist ilmajätmisega ja 11.08 päevakava koostas ta pärast juhtunut kasvandikuga arutamist ja konflikti lahendamiseks. Tunnistaja H. G ütlustest nähtub, et 11.08.2005 hommikul tuli märgitud kasvandik tema juurde, väites, et talle ei ole kaks päeva süüa antud. Asja selgitama minnes nägi ta, et 4. peremajas oli kasvandikele kaetud kaks kohta, kuid antud kasvandikule ei olnud kohta hommikusöögiks kaetud. Kasvandik oli talle öelnud, et tal ei lubata külmkapist ise toitu võtta, ähvardades vastasel korral politseiga. Samuti on „poisid talle rääkinud“, et hageja viis toiduaineid söögitoa külmkapist oma tuppa. Tunnistaja kinnitas, et antud kasvandikul oli käitumisega probleeme. Tunnistaja K. A, kes oli sama peremaja kasvandik, ütluste kohaselt tema 10. ja 11. augusti konflikt pealt ei näinud, kuid lauda katsid (lauanõud asetasid lauale) nende peres lapsed ise ja soovi korral võisid nad külmkapist söögikorra vahelisel ajal ise võtta toiduaineid ja teha endale võileibu või muud. Antud kasvandik oli konfliktne ja kergesti ärrituv, kes ei allunud kodukorra nõuetele ja pere ema korraldustele. Vaidluse korral distsiplinaarkaristuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle peab tööandja tõendama süüteo toimepanemist. Kolleegiumi arvates ei ole ülalmärgitud tõenditega kinnitamist leidnud, et hageja karistas kasvandiku toidust ilmajätmisega ning et ta oleks märgitud konfliktsesse kasvandikku suhtunud teistest lastest ebavõrdelt. Kodukorra järgimise nõudmine kasvandikult ei ole süütegu ega tema ebavõrdne kohtlemine, nagu ka konflikti lahendamisel kasvandikule päevakorra koostamine. Esitatud päevakorrast ei nähtu, et selles kokkulepitu erineks pere kodukorra nõudmistest ja seal ei ole märgitud, et kasvandik ei saa süüa, enne kui ta oma kohustused täidab. Tunnistaja K.A ütlusest nähtub, et sellise päevakorra koostamist konfliktide lahendamiseks oli ka varem praktiseeritud. Enne lõunasööki toa korrastada palumine, samuti kui kasvandikule märkuse tegemine 4(5)
tervituse vajaduse kohta ei kujuta endast samuti süütegu ega erine kodukorra nõuetest. Millegagi ei ole ümber lükatud hageja seletustes väidetud, et seepeale kasvandik ägestus ja lahkus ise sööki ära ootamata. Tunnistaja H. G ütluste kohaselt järeldas ta kasvandiku söögist ilmajätmist kasvandiku enda sõnadest ja sellest, et antud kasvandiku söögikoht oli 11.08.2005 hommikul katmata. Samas kinnitas tunnistaja K. A, et peres väljakujunenud tava kohaselt katsid lapsed ise oma söögikoha. Käskkirjas märgitud asjaolu, et kui kasvandik 10.08 õhtul külmkapist süüa tahtis võtta, oli külmkapp tühi, sest hageja oli selle sisu viinud oma tuppa, on tõendamata. Tunnistaja H.G ütlused selles osas on vastuolulised ega ole seetõttu tõendina arvestatavad - ühelt poolt väitis ta, et kasvandiku jutu järgi keelati ta külmkapist toitu võtta politsei ähvardusel, sama väitis ta ka et „poisid on talle rääkinud“, et hageja viis külmkapist toidu oma tuppa. Olgu märgitud, et sellel päeval ei jäänud antud kasvandik söömata, vaid ta sõi teises peres. Seega kolleegium leiab, et hagejaga on tööleping TLS § 86 pp. 6 ja 8 tuginedes lõpetatud ajaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, mistõttu tuleb hagejaga töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks ja TLS § 117 lg.2 kohaselt tuleb talle kostjalt välja mõista kolmekuine keskmise palga suurune hüvitus, milline esitatud palgaandmetest lähtuvalt on 21 600 kr. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium kostjalt vajaliku ja põhjendatud kohtukuluna välja 10 000 kr. hageja õigusabikulust.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.