Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-26824
Tsiviilasi
OÜ L. hagi E.V. vastu 18 880 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ L. hageja seaduslik esindaja A.J.; hageja lepinguline esindaja vandeadv Karina Lõhmus-Ein, AB Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003, Tartu; kostja E.V. , kostja lepinguline esindaja vandeadv Viive Kaur, AB Luiga Mody Hääl Borenius, Pärnu mnt 15, 10141, Tallinn.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
5. detsember 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 174, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Rahuldada OÜ L. hagi E.V. vastu 18 880 krooni väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista E.V. lt OÜ L. kasuks 8 880 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Kostja tellis hagejalt mais 2006 Tartus T. 25 eramukrundil vana aia ja kuuri lammutamise ning uue ajamaja ja aia ehitamise. Kirjalikku töövõtulepingut ei sõlmitud. Kokku lepiti tööde maksumuseks orienteeruvalt 22 000 krooni. Hageja hankis omal kulul tööde teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja tööjõu ning septembris 2006 lõpetas kostja tellitud ehitustööd. Pärast tööde lõppu andis hageja kostjale isiklikult üle ka arve ning ülevaate teostatud tööde kohta. Kostja arvet ei tasunud ning hakkas vältima kontakte hagejaga. 04.06.2007 saatis hageja kostjale uuesti tehtud tööde loetelu ja arve tähitud postiga. Kostja esindaja nõudis hagejalt lepingut, mida aga poolte vahel sõlmitud ei olnud ja millest oli teadlik ka kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista 18 880 krooni 04.06.2007 arve nr 11 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Äriühingu L. olemasolust sai kostja esmakordselt teada alles hagiavaldusest. Ta ei ole kunagi sõlminud ühtegi kirjalikku või suulist kokkulepet hagejaga ning ei ole kunagi tellinud hagejalt hagiavalduses märgitud töid. Aiamaja ja aia ehitamise küsimuses pöördus kostja Tartu Kutsehariduskeskuse (KHK) poole ning rääkis ehitusosakonna meistri I.R., kes oli nõus tellimuse täitma. Töid teostasid KHK õpilased. Tööde loetelu ei ole kostjale kunagi varem esitatud, samuti ei ole esitatud hageja poolt varem ühtegi hinnapakkumist. Kostjale aiamaja ja aia ehitamisel osales A.J., kuid kunagi ei olnud kostjaga juttu sellest, et A. J esindab OÜ-t L. . Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostja ei ole sõlminud kirjalikku töövõtulepingut aia ja aiamaja ehitamiseks. Ometi on aed ja aiamaja kinnistule T. 25 ehitatud. Kostjal ei ole tõendeid selle kohta, et aia ja aiamaja ehitas temaga sõlmitud töövõtulepingu alusel Tartu KHK või I.R. füüsilise isikuna. I.R. on tunnistajana öelnud, et tema ütles kostjale, et tööde mahus ja hinnas tuleb kokku leppida A. J, sest tunnistaja teadmisel sai A. J läbi temale kuuluva osaühingu L. korraldada töid, eeskätt aiapostide muretsemist ja transpordiküsimuste lahendamist. Töid organiseeris ja transpordi küsimusi lahendas A. J, tunnistaja I.R. tegeles ainult puidutöödega. Seega on tunnistaja I.R. ütlused kooskõlas hageja esindaja väitega, et tööd teostas OÜ L. , kelle ainus osanik ja juhatuse liige on A. J. Kostja tütar E.V. on tunnistajana öelnud, et tema käis koos I. R 2006 a septembrikuus kaupluses aiamaja tarbeks katusekattematerjali ostmas. Maksis E.V., kuid arve võttis I.R. firma nimele. Kohus on seisukohal, et hagejal on nõudeõigus aiamaja ja aia ehitamise ning materjalide eest tasu ning vana aia ja kuuri lammutamise tasu saamiseks. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud tööde maksumuseks 22 000 krooni. Kohtuistungil 25.10.2007 (protokoll tl 16-17) väitis A. J, et kokkulepitud tasust on maha arvestatud E.V. poolt ostetud materjalide maksumus umbes 3000 krooni ulatuses. Sellest tulenevalt on arvel summa 18 880 krooni. Nimetatud väited ja tõendid on omavahel kooskõlas, mis annab aluse arvata, et vana aia ja kuuri lammutamise ning uue aia ja aiamaja ehitamise hinnaks lepiti kokku 22 000 krooni. Kohus jätab siinkohal kõrvale tunnistaja I.R. ütluse, et tema on kuulnud hinnast 27 560 krooni. A. J on 25.10.2007 kohtuistungil väitnud, et esialgne hind oli üle 20 000 krooni, kuid osa materjale muutus, sai odavamalt, mistõttu lõplik hind tuli odavam. Kohus on seisukohal, et arvel märgitud 18 880 kroonist tuleb maha arvata 10 000 krooni ettemaksu. Kuigi hageja esindaja ettemaksu saamist õigeks ei võta, on nimetatud asjaolu
kohtu arvates tõendatud. Ettemaksu üleandmise kohta seadus vorminõudeid ei kehtesta. Seega on lubatud kõik tõendid, mis võimaldavad kohtul otsustada ettemaksu tasumise või tasumata jätmise üle. Kostja esindaja väitel on kostja maksnud A. J 2006 a aprillis 10 000 krooni sularahas, mille kostja võttis samal päeval SEB Ühispanga sularaha automaadist. Allkirja selle summa üleandmise kohta A. J ei ole. Raha väljavõtmise tõendamiseks on kostja esitanud sularaha väljavõtmise kviitungi 28. aprillist 2006 summas 10 000 krooni. Tunnistaja I.R. teadis kohtule öelda, et ettemaks lepiti kokku summas 10 000 krooni. Kuigi selle rahasumma üleandmise juures I. R ei olnud, on kohtu jaoks tõendatud ettemaksu tasumise suuline kokkulepe, sest kostja esindaja väited, tunnistaja I.R. ütlused ja paar päeva enne tööde algust (28.04.2006) pangaautomaadist välja võetud rahasumma kohta esitatud kviitung langevad tõenditena kokku. Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja väide selle kohta, et hageja omal kulul soetas ehituseks vajaliku materjali, on tõendamata. 10 000 krooni suurune ettemaks pidi ilmselt katma ja kattiski rahuldavalt hageja otsesed kulutused materjalidele. Hageja on tõendanud oma kulutused AS Tartu Maja Betoontooted arvega summas 1003 krooni, ruuttoru ja selle lõikamise teenus arvega summas 1227.30 krooni ning puitmaterjali eest on tasutud KHK-le arve alusel 4456.40 krooni. HalsTrading arvet 23. augustist 2005 ei saa kohus arvestada, sest sellel märgitud kaup on saadud rohkem kui pool aastat enne vaidlusaluse ehitustöö algust ning juhul, kui selle arve alusel ostetud materjalist midagi üle jäi, siis kui palju sellest kostja aia (või aiamaja) ehitusele kulus. Katusekattematerjal OSB3 4 plaati summas 1291.60 krooni ei saa samuti arvesse võtta, sest selle eest tasus kostja tütar E.V. vastavalt tema ütlustele tunnistajana ja tunnistaja I.R. ütlustele. Põhimõtteliselt ei pea töövõtja oma kulutusi tõendama teisiti, kui arvetega kokkulepitud tööde tegemiseks vajaliku materjali soetamise, seadmete rentimise jms kohta. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud ja kohtu poolt aktsepteeritud arved on seotud kostja poolt tellitud tööde tegemisega. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi 8 880 krooni ulatuses, lugedes põhjendatuks hageja arve kostjale tehtud tööde eest seoses kuuri ja aia lammutamisega ning uue aia ja aiamaja ehitamisega summas 18 880 krooni ning maha arvates kostja poolt hageja seaduslikule esindajale 28.04.2006 makstud 10 000 krooni ettemaksu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi osalise, ligikaudu pooles ulatuses rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.