Tsiviilasi nr.2-05-16831
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
28.detsember 2007.a.; Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16831
Tsiviilasi
M. T. hagi X Vallavalitsus’e vastu töövaidluse lahendamise nõudes Hageja : M. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : adv. Mart Sikut Kostja : X Vallavalitsus (asukoht : X vald, V m/k) Kostja lepinguline esindaja : S G (jurist) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada M. T. ja X Vallavalitsus’e vahel 18.detsembril 2007.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
kinnipidamiseks on maksukohuslane kehtivatest õigusaktidest tulenevalt kohustatud.
nr.2-05-16831,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 (kolmekümne) päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 06.05.2005.a. esitas M.Tõnisson kohtule hagi X Vallavalitsus’e vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvitisena 6 kuu keskmise palga väljamõistmise nõudes. Kohtuistungitel selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 20.12.2007.a. on kohtule laekunud poolte poolt 18.12.2007.a. sõlmitud kompromissileping, milles pooled on muuhulgas kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava hüvitissumma suuruse ja tasumise tingimused ning kinnitavad, et pärast kompromissilepingu nõuetekohast täitmist ei oma nad vaidlustatud õigussuhtest tulenevaid mingeid pretensioone ja/või nõudeid teineteise vastu. Samuti avaldavad pooled, ei soovi enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt ning nõustuvad kantud menetluskulude jätmisega enda kanda. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja selle alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on varasematel kohtuistungitel selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on avaldanud valmisolekut lahendada vaidlust kokkuleppe teel ning 20.12.2007.a. esitanud kohtule ka 18.12.2007.a. sõlmitud kompromissilepingu vaidlusaluse õigussuhte lahendamiseks. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava hüvitissumma suuruses ja tasumise tingimustes ning kinnitavad, et pärast kompromissilepingu nõuetekohast täitmist ei oma nad vaidlustatud õigussuhtest tulenevaid mingeid pretensioone ja/või nõudeid teineteise vastu. Kohus leiab, et kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on pooltele selgitanud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Enda teadlikkust eelnimetatud tagajärgedest on pooled kinnitanud ka kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 28.12.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.