Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14099
Tsiviilasi
I K (K, isikukood XXX, elukoht XXX) hagi V T (isikukood XXX elukoht XXX) vastu 15 000 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
05. detsember 2007.a.
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja V T
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.09.2006 lihtkirjaliku laenulepingu. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlga tasunud. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei sõlminud mitte laenulepingu, vaid käsiraha lepingu. Hageja soovis nimelt kostjalt osta maja. Hageja tasus käsiraha ja kostja pidi tegema vaheseinte ümberpaigaldamise töid ja elektrimontaazitöid. Kostja teostas need tööd, kuid
hageja ei tulnud müügilepingu sõlmimisele notari juurde. Seetõttu tuleb käsiraha jätta kostjale. Kohtu põhjendused Kostja on 07.09.2006 allkirjastanud dokumendi, mille kohaselt on ta saanud hagejalt 15 000 krooni ettemaksu maja ostu eest aadressil Liiva 8 (t lk 5-6). Raha maksmist pooled ei vaidlusta. Poolte vahel on vaidlus, kas antud dokumenti pidada laenulepinguks või käsirahaks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 156 lg 1 „käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.“ Hageja ei eita, et ta soovis kostjalt osta maja. Maja ostule viitab ka viidatud dokumendi tekst otseselt. Pooltel on üksmeel ka selles, et enne maja ostmist pidi kostja tegema teatud tööd. Mis need tööd olid, selles lähevad poolte seisukohad lahku – hageja väitel pidi kostja tagama veevarustuse, kostja väitel pidi tegema siseseinte demonteerimistööd ja elektrimontaažitööd. Sõltumata sellest, milliseid töid pidi kostja tegema, asub kohus seisukohale, et poolte tahe oli suunatud müügilepingu sõlmimisele ning antud dokument ja raha maksmine pidi selle lepingu sõlmimist tagama. VÕS § 29 lg 1 kohaselt „lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest./.../“ Kohus asub seisukohale, et poolte tahe oli suunatud käsiraha maksmisele, mitte laenulepingu sõlmimisele. Hageja viitab, et käsiraha kokkulepe on vormivea tõttu tühine. Kohus selle seisukohaga nõustub. Vastavalt VÕS § 141 p 2 on kõrvalkohustuseks käsiraha andmisest tulenevad kohustused. VÕS § 11 lg 3 „kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.“ Kuivõrd käsiraha andmise kohustus on kõrvalkohustus, tuleb ka see leping sõlmida põhilepinguga samas vormis. Põhilepinguks oli kinnisasja müügileping, mis tuleb asjaõigusseaduse § 199 lg 1 järgi sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Seega pidanuks olema ka käsiraha andmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on seaduses sätestatud vorminõude täitmata jätmisel tehing tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 „tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Kuivõrd pooltel ei olnud tahet sõlmida laenuleping, leiab kohus, et kohaldada tuleb alusetu rikastumise sätteid. VÕS § 1027 alusel „isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.“ Seetõttu peab kostja hagejale tagastama saadud 15 000 krooni. Kohus rahuldab hagi. Kohtukulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.