Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-17742
Tsiviilasi
Niina Kravtsova hagi Vitali Bežrukovõi vastu 27 132, 70 krooni saamiseks ja Vitali Bežrukovõi vastuhagi 35 000 krooni saamiseks
Esimese astme lahend
Harju Maakohtu 18.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niina Kravtsova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. detsember 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Niina Kravtsova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x); Kostja Vitali Bežrukovõi (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Galina Bežrukavaja
Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2007 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Niina Kravtsova hagi Vitali Bežrukovõi vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Selles osas teha uus otsus. Mõista välja Vitali Bežrukovõi ́lt Niina Kravtsova kasuks 10000,00 (kümme tuhat) krooni ja kohtukulud jätta poolte kanda. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Kostja pritsis 23.10.2001 kella 20.00 paiku, viibides garaažikooperatiivi x, hagejale näkku uurimise käigus tuvastamata koostisega keemilist vedelikku, tekitades seega hagejale
mõlema silma konjunktiivi ja sarvkesta söövituse, mille ravi kestis üle 3 nädala ning kuulub seega raskete kehavigastuste hulka. Tallinna Linnakohtu 04.04.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-1591/04 tunnistati kostja süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, so summas 5000 krooni. Kohus aktsepteeris hageja soovi esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras pärast süüdimõistvat kohtuotsust. Hagiavalduse kohaselt kaasnes hagejale tekitatud kehavigastusega kehalise ja vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega kaasnesid muutused hageja elu kvaliteedis, mis väljendusid nii materiaalse kui ka sotsiaalse ja psüühilise heaolu languses. Kehavigastuse tagajärjeks on püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, välimuse muutumine ning oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna püsivast piirangust hageja tegevuses ja elukorralduses ning põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus põhjustas hagejale kannatusi, füüsilist ja hingelist valu. Tervise taastamiseks oli hageja sunnitud kandma kulutusi summas 3012, 70 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja materiaalse kahju hüvitamiseks 2132, 70 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 25 000 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Materiaalne kahju summas 2132, 70 krooni ei ole põhjendatud. Hageja pole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta on silmade ravimiseks määratud ravimid ning perearsti poolt määratud rahustid ostnud ning neid tarvitanud. Kohtule esitatud kviitungid maksumusega 557, 60 krooni on dateeritud 18.11.2004. Seega kviitungitel märgitud ravimid ei ole seotud hagi aluseks olevate sündmusega, mis toimus 23.10.2001, st 3 aastat varem. Kviitung summas 45, 10 krooni ei ole loetav ning seda ei saa tõendina arvestada. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist ja hageja tervisekaardi andmetest selgub, et hageja nägemine ei ole peale juhtunut halvenenud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue kompenseerida prillide ostmine 09.01.2002 summas 650 krooni ja 14.08.2002 summas 880 krooni. Samuti ei ole põhjendatud moraalse kahju hüvitamiseks 25 000 krooni väljamõistmine. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Hageja poolt esitatud moraalse kahju põhjustanud asjaolu ei anna alust järeldada moraalse kahju tekkimist. Hageja on oma iseloomult pidurdamatu, skandaalitseja ja põhjuseta tüli noriv inimene. Juhuslikel kohtumistel kostjaga alandab hageja kostjat tahtlikult, laimab kostjat ning levitab tema kohta valesid. 14.03.2006 esitas Vitali Bežrukovõi vastuhagi Niina Kravtsova vastu mittevaralise kahju 35 000 krooni hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt teravnesid pooltevahelised suhted 2000 aastal, mil mõlemad olid garaažiühistu x-3 osanikud. Kostja pöördus mitmel korral oma probleemidega garaažiühistu poole, mille juhtimisest võttis osa hageja. Probleemide lahendamise asemel hakkas hageja kostjat solvama, mis lõppes konfliktiga 23.10.2001, mille kohta jõustus 04.04.2005 kohtuotsus, millega Vitali Bežrukovõi tunnistati süüdi. Kriminaalmenetlusest kuni käesoleva ajani jätkab hageja kostja solvamist, laimamist ja alandamist, mis on viinud kostja stressini, mille tõttu on halvenenud tema tervislik seisund. Hageja laimab kostjat avalikult ning süüdistab teda koos abikaasaga narkootikumide müümises, samuti joobnult trepikojas magamises. 22.11.2004 toimunud kohtuistungil süüdistas hageja kostjat soovis tema korter õhku lasta ning esitas selle kohta hiljem avalduse Ida politseiosakonnale. Väärteomenetlust ei algatatud, kuna kontrollimisel selgus, et tegemist oli väljamõeldisega. Juhuslikel kohtumistel sõimab hageja kostjat. Kostja on alates juhtunust olnud sunnitud mitmeid kordi abi saamiseks psühhiaatri poole pöörduma, et depressioonist üle saada. Kuna kostja on astmahaige, on pidev stressis olemine mõjutanud haiguse kulgu halvemuse poole ning arst on sunnitud määrama tõhusamad ravimid. Hageja on seisukohal, et kostja on oma käitumisega tahtlikult põhjustanud hagejale füüsilist ja hingelist valu ning alandanud teenimatult ja solvavalt hageja inimväärikust.
2(6)
Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuhagis puuduvad asjaolud, mis annaksid kostjale õiguse vastuhagis toodud õiguslikel alustel pöörduda kohtusse. Vastuhagile lisatud dokumendid Ida-Tallinna Keskhaiglast kinnitavad ainult seda, et kostja on haige. Hageja ei vastuta kostja haiguse tekkimise põhjuste eest. Hageja ei ole garaažiühistu Lasnamäe-3 juhatajaks ning seetõttu ei saa ta lahendada mingisuguseid küsimusi, mis on kostja ja garaažiühistu vahel. Kostja väited selle kohta, et hageja teda solvab, laimab ja alandab, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja suhtes algatatud kriminaalasja läbivaatamisel kohtuistungil hageja poolt antud ütlused ei sisalda kostja solvamist, laimamist ega alandamist, vaid need ütlused puutuvad konkreetse kriminaalasja läbivaatamisse. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata ning kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev sündmus leidis aset 23.10.2001, ei kuulu hageja nõude puhul kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS), vaid sündmuse ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 463 lg 1 kohaselt on vigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustustest tingitud kulutused. 23.10.2001 kehtinud TsÜS § 172 lg 2 kohaselt kuulub isikule tekitatud moraalne kahju kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Vastavalt TsÜS § 172 lg 4 arvestab kohus hüvituse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 2243 kohaselt esines hagejal mõlema silma konjunktiivi ja sarvkesta söövitus. Hageja esitas endale tekitatud materiaalse kahju tõendamiseks Reval Optika 14.08.2002 arve summas 880 krooni, Paekivi Optika OÜ 09.01.2002 arve-müügitšeki summas 650 krooni, Eluvesi OÜ 18.11.2004 sularahaarve summas 557, 60 krooni ja Mustakivi Apteegi 19.11.2004 tšeki summas 45, 10 krooni. Hageja esitas ka Lasnamäe Tervisekeskuse AS väljatrükid visiitidest silmaarst Irina Petersoni juurde ning Eesti Haigekassa Harju osakonna poolt väljastatud retseptide analüüsi. Nimetatud dokumentidega soovis hageja tõendada, et tema nägemine ei olnud aastatel 2001 – 2004 korras ning seega on põhjendatud tema nõue kahtede prillide ostmise kompenseerimiseks. Kostja esitas kohtule 22.11.2004 kohtuistungi protokolli Vitali Bežrukovõi süüdistusasjas, millest nähtuvalt kuulas kohus üle kohtuarst-ekspert Nadezda Alehhova. Nimetatud dokumendist nähtuvalt kinnitas N. Alehhova, et hageja nägemisteravuse langust seoses 23.10.2001 tekitatud kehavigastusega ei ole tuvastatud, hagejal on väljakujunenud silmade patoloogia ning ta on silmaarsti juures pideval jälgimisel, prillid on talle välja kirjutatud juba 2000. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja nägemine ei ole korras, kuid esitatud dokumentidega ei ole tõendatud, et tema nägemine oleks halvenenud peale kostja poolt tekitatud kehavigastust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud kirjalikke tõendid ei saa pidada seotud olevaks kriminaalmenetluses tuvastatud sündmusega. Seega ei ole hageja tõendanud materiaalse kahju tekkimist summas 2132, 70 krooni seoses kostja poolt 23.10.2001 tekitatud kehavigastusega. Hageja ei selgitanud, milles konkreetselt seisneb materiaalse, sotsiaalse ja psüühilise heaolu langus, välimuse muutus ning loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Samuti pole hageja esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et tal on peale 23.01.2001 asetleidnud sündmusi diagnoositud neuroos. Riigikohus on oma kohtuasjas nr 3-2-1-34-05 tehtud lahendis
3(6)
asunud seisukohale, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas hagejal on tekkinud sellist liiki kahju. Vastuhagi esitamisel tugines kostja VÕS § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4, § 1046 lg-le 1 ning § 1047 lg-le 2. Tunnistajate L.K, A.L, L. V, V. T, I. K, L. A ja S. K ütlustega on tõendatud, et kostja ning hageja omavahelised suhted on väga probleemsed, kuid ei tõenda otseselt kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla konsultatsiooni otsustes diagnoositud haigused, samuti kostjal esinev kuulmislangus ning asthma bronchiale oleksid põhjustatud hageja käitumisest. Samuti ei kinnita Niina Kravtsova vastus apellatsioonkaebusele kriminaalasjas 1-1591/04, KÜ x asutamiskoosoleku protokoll, Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse teatis ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti teatis konkreetselt kostjal tervisehäire(te) tekkimise põhjuseid. Ka asjaolu, et Galina Bežrukavajal oli konflikt garaažikooperatiivi x-3 juhatusega, ei tõenda moraalse kahju tekkimist kostjal. Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 13.11.2001 teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta nähtuvalt tungis Ivan Kravtsov kallale kostjale ning tekitas talle kehavigastusi. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka AS Balneom tõendiga, töövõimetuslehega ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 2158. Kuivõrd kõnealustest tõenditest nähtuvalt põhjustas kostjale kehavigastusi I. Kravtsov, on arusaamatu nende tõendite seos kostja nõudega hageja vastu. Asjaolu, et I. Kravtsov on hageja abikaasa, ei ole aluseks hagejalt moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kostja nõuet ei tõenda ka hagejale väljastatud sularahaarve ning Kotka Apteegi juhatajale adresseeritud seletuskiri. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud ning sellest lähtuvalt ei ole vastuhagis esitatud nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja hageja poolt antud selgitusi. Kohtule esitatud meditsiinilise ekspertiisi akti, meditsiinilise kaardi väljavõtete, ravimite ja prillide ostmise kviitungite ning kohtuistungil antud selgitustega on tõendatud, et just kostja tekitas hagejale materiaalse ja mittevaralise kahju. Kostja poolt kahju tekitamine hagejale on eelkõige tõendatud Tallinna Linnakohtu 04.04.2005 otsusega kriminaalasjas 1-1591/04, mille kohaselt kostjat karistati KrK § 108 lg-s 1 ettenähtud kuriteo sooritamise eest, so hagejale raske kehavigastuse tekitamise eest. 24.10.2001 meditsiinilise kaardi väljavõtte kohaselt, kanne on tehtud päev peale kuriteo sooritamist, tuvastas arst hagejal mõlema silma ägeda konjunktiivi, sarvkesta söövituse ja turse, millega seoses määrati hagejale ravi ning kirjutati välja vastavad ravimid. Silmade põletikuprotsess jätkus ja nende ravimise vajadus on tõendatud 26.10.2001 väljavõttega meditsiinilisest kaardist. 16.11.2001 meditsiinilise kaardi väljavõtte kohaselt tuvastas arst hagejal neuroosi, stressiseisundi, kõrgendatud vererõhu, peavalu, millega seoses määrati hagejale ravi ja kirjutati välja vastavad ravimid. 12.04.2002 meditsiinilise kaardi väljavõtte kohaselt tuvastas arst hagejal nägemise nõrgenemise ja valguskartuse, millega seoses tekkis prillide vahetamise vajadus. Toodud asjaoludega on tõendatud, et just seoses kostja poolt hagejale raske kehavigastuse tekitamisega oli hageja sunnitud ravima silmi ja on põhjendatud materiaalse kahju väljamõistmine kostjalt.
4(6)
Kuna hageja kannatas füüsilist valu, tugevat hingerahutus, oli stressiseisundis, mis kõik mõjutas tema tervist, siis on põhjendatud ka mittevaralise kahju hüvitamine 25 000 krooni ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.09.2007 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata Niina Kravtsova hagi moraalse kahju nõudes. Selles osas on võimalik asjas teha uus otsus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.a. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev sündmus leidis aset 23.10.2001.a, ei kuulu Niina Kravtsova nõude puhul kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS), vaid sündmuse ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja tsiviilkoodeks (TsK). TsÜS § 172 lg 2 kohaselt isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi ja lg 3 kohaselt, kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Vastavalt TsÜS § 172 lg 4 arvestab kohus hüvituse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Vaidlus puudub selles, et kostja Vitali Bezrukovõi on Harju Maakohtu 04.04.2005 otsuse alusel mõistetud süüdi KrK § 108 lg 1 alusel selles, et ta 23.10.2001 garaažiühistu x-3 koosolekul tahtlikult lasi kannatanu Niina Kravtsova suunas tuvastamata keemilise koostisega spetsiaalselt enesekaitseks ettenähtud gaasi ja põhjustas sellega kannatanule tervisekahjustuse, mis tõi kaasa pikakajalise terviserikke (t.l.6-8). Nimetatud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja tekitas hagejale raske kehavigastuse tahtlikult, s.o. õigusvastaselt. Raske kehavigastuse tekitamine hagejale on tõendatud nimetatud kohtuotsusega ja ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 2243 (t.l.7-9). Nimetatud akti kohaselt oli hagejale tekitatud mõlema silma konjunktiivi ja sarvkesta söövitus, mis põhjustas pikaajalise ravi üle 3 nädala. Veel 16.11.2001 esines silmades tugev valguskartus, mis ei võimaldanud isegi läbivaatust lambi all teha (t.l.9). Hagiavalduse kohaselt tõi tekitatud kehavigastus kaasa muutused elukvaliteedis, samuti heaolulanguse. Raske kehavigastuse tekitamisega kaasnesid hagejal tugevad emotsionaalsed üleelamised, mille tulemuse tekkis tal neuroos (t.l.8). Kaebuse kohaselt pidi hageja kannatama füüsilist valu, nägemishäireid, mis tekitas stressiseisundi. Samuti põhjustas kostja õigusvastane tegevus tugevat hingelist erutust, mis on mõjutanud pikaajaliselt hageja tervist. Kostja ei ole neid hageja väiteid millegagi ümber lükanud. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et kostja tekitas hagejale raske kehavigastuse tahtliku tekitamisega moraalse kahju. Moraalse kahju hüvitamiseks on hageja palunud kostjalt välja mõista 25000,00 krooni. Põhiseaduse §-st 25 tulenevalt on aga isikul õigus nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamisele. Riigikohus on otsuses 3-2-1-1-01 leidnud, et mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kolleegium leiab, et hageja on tõendanud talle moraalse kahju tekkimist. Kahju suuruse määramisel juhindub kolleegium TsÜS §-st 172 lg 4. Samuti arvestab õiguse üldiseid põhimõtteid, ühiskonna üldisest heaolu taset, samuti hageja enda käitumist üldkoosolekul tekkinud sõneluses kostja abikaasaga, mis nähtub 04.04.2005 kohtuotsusest ja kohtupraktikast seda liiki tsiviilasjades.
5(6)
Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 10000,00 krooni. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud moraalse kahju tekkimist. Samas on maakohus õigesti leidnud, et materiaalne kahju summas 2132,70 krooni ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja ei ole tõendanud selle seost kostja poolt tekitatud kehavigastuse raviga. Kuna kolleegium nõustub täiesti nimetatud põhjendustega ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses ei ole apellant ka märkinud, milliseid tõendeid kohus ebaõigesti hindas. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks: esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel jätta poolte endi kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
E. Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.